Ei saa kvoorumit kokku, mida teha?

[Heino]

Laekunud küsimus:

[i:dd0ce5d9a4]Põhikiri on vastuvõetud korteriühistu asutamiskoosolekul 1998.aastal. Selles on tingimus, et põhikirja saab muuta, kui üldkoosolekul osaleb 2/3 liikmetest. Tegelikult saab üldkoosolekule vaid 1/2 liikmetest. Nii ei saagi põhikirja viia vastavusse kehtiva seadusandlusega ja tegeliku eluga?Kuidas peaks toimima?[/i:dd0ce5d9a4]

[aasa]

Kuidas selline tingimus sinna sai. MTõ seadus näeb ju ette 2/3 koosolekul osalenutest peavad seda pooldama. Tuleb kokku kutsuda korduskoosolek ja siis teha otsus nende abil kes kohale on tulnud. Ehk siis 2/3 ndikku osalejates peavad poolt olema

[Valge]

Veel on selline võimalus, et hääletetakse kirjalikult st kogutakse kokku 100% hääli (n: ukselt uksele jookmisega) ja tehakse muudatus põhikirja.

[uueke]

KÜ seaduse § 4 ütleb, et

(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

Meil vaja põhikirja muuta, kuid esimene koosolek luhtus kvoorumi puudumise tõttu. Nüüd vaja korralda korduskoosolek. Meie põhikirjas on märge, et korduskoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
Kas me saame oma põhikirja korduskoosolekul muudetud, kuigi kohale ei tule 51% häälte üldarvust (ja kas kõik osalejad ka muutmise poolt on, see teine teema)? Kumb sellisel juhul ülim: KÜ seadus või korduskoosoleku märge põhikirjas?

[Roland66]

Ülim on KÜ põhikiri, kui ta ei ole seadusega vastuolus, miinimumi nõue ei ole vastuolus seadusega, seega peate järgima põhikirjas sätestatut. Kui ei saa kvoorumit kokku, võtke naabritelt volitused, kes ei osale koosolekutel ja asi saab otsustatud. Esindatud peab olema 2/3 korteriomanikest, keegi ei keela olla esindatud volituse kaudu.

[pimeloom]

Kas me saame oma põhikirja korduskoosolekul muudetud, kuigi kohale ei tule 51% häälte üldarvust (ja kas kõik osalejad ka muutmise poolt on, see teine teema)? Kumb sellisel juhul ülim: KÜ seadus või korduskoosoleku märge põhikirjas?

Ülim on loomulikult seadus. Ja seadus ütleb üheselt, et põhikirja muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Põhikirjaga ei saa seda nõuet muuta.
Ja häälte üldarv on ühistu liikmete arv.

[pimeloom]

Esindatud peab olema 2/3 korteriomanikest,

Millest sa räägid?

[Roland66]

Sellest, et kas nad on ise kohal või on esindatud volitatava kaudu. Selle kohta põhikirjas tavaliselt märget ei ole, et KÜ liige peab isiklikult kohal olema.

Põhikiri on kokkulepe, kuidas KÜ toimib, kui põhikirjas on suurema osaluse nõue, siis tuleb seda järgida, hoolimata sellest, et seadus on leebem.

[pimeloom]

Roland66 ära mängi poliitikut. Vasta küsimusele konkreetselt, keerutamata. Kust tuleneb sinu kirjutatud kvooruminõue 2/3 liikmetest?

[k24]

Roland66 räägib pmst õigust, kui oleks nõue, et poolt peab olema 2/3. Kuna see pole KÜS'ga vastuolus, siis selline nõue MTÜS järgi kehtib. .....aga vaadake ikka algset postitust, mis ütleb, et kui OSALEB 2/3. St poolt peab ikka olema nii palju nagu KÜS nõuab ehk 1/2 häälte üldarvust. Praktikas ongi nii, et 1/2 häältega muudategi ära, esitate registrisse ja asi korras.

[uueke]

Tänan vastamast. Selgust siis nagu ei olegi - ühtedele seadus, teistele põhikiri ülim.
Sain aru, et kuna meil 51% omanikest korduskoosolekule arvatavasti kokku ei tule, ka volikirjadega mitte, siis paneme põhikirja muutmise igasse üldkoosoleku päevakorda ja ükskord, kui kvoorum kokku tuleb, saame põhikirja muudetud.

[pimeloom]

Tänan vastamast. Selgust siis nagu ei olegi - ühtedele seadus, teistele põhikiri ülim.

Põhikiri ei saa seadusest ülim olla, mitte kunagi ja mitte mingil moel.
Teatud puhkudel annab seadus võimaluse mõnda sätet põhikirjaga täpsustada. Põhikirja muutmist paraku mitte.

[lasnakas]

MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278757 on põhiline, millest lähtuda.
KORTERIÜHISTUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235602 annab täiendavad käsud, mida just KÜ peab jälgima.
MTÜ seaduse järgi võib asutajaid olla vähemalt 2 isikut, KÜ seaduse järgi korteriomanike enamus.
Väga tähtis on koostada selline KÜ põhikiri, mis vastaks just teie majale. Need tüüppõhikirjad võib ainult aluseks võtta, mitte kopeerida enesele.
MTÜ seadus ütleb:
§ 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Nii et veelkord, tähtis on see, mis teie põhikirjas kirjas. Ei pea olema kohal üle poole liikmetest, kui põhikirjas on väiksem kvoot või kui teistkordne üldkoosolek on toimiv olenemata kohalviibijate arvust. Koguge koosolekuks volitused kokku, et saaksite uue ja mõistliku põhikirja registris kinnitada. Lugege otsast lõpuni MTÜ ja KÜ seadused läbi ja ärge nende vastu eksige ning probleeme pole.

[lasnakas]

Veel niipalju, et KÜ seaduses on kirjas:
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
Kirjas on vaid rohkem kui pool häälte arvust, mitte KÜ liikmete arvust. Koosoleku otsustusvõimelisus, liikmete arv, peab aga olema põhikirjas kirjas.

[k24]

Palun rumalust mitte levitada. KÜS § 4 ütleb üheselt, et põhikirja muutmise poolt peab olema rohkem kui rohkem kui pool häälte üldarvust. Ka MTÜS'le viitamine on vale, kuna KÜ põhikirja muutmisel kohaldub eriseadus ehk KÜS.

[pimeloom]

Kirjas on vaid rohkem kui pool häälte arvust, mitte KÜ liikmete arvust. Koosoleku otsustusvõimelisus, liikmete arv, peab aga olema põhikirjas kirjas.

See teema on meil omal ajal siin selgeks vaieldud, et KÜS §4 mõistes on häälte üldarv ühistuliikmete arv. Seda ei saa mitte mingil moel põhikirjaga reguleerida.
Ja mis puudutab KÜS-i ja MTÜS-i siis korteriühistute puhul kehtib eelkõige Korteriühistuseadus. Mitte nii, et see seadus mis meeldib.

[leammj]

Olen muutnud põhikirja punkte korduskoosolekul. Ja seal oli 80 kort. kohal vist 30 liiget. Nii, et poolt hääletasid kohalolijatest üle poolte Järgisime kohalolijate % 2/3.
Et usun , kui teil on kohal korduskoosolekul põhikirjaga määratud arv osalejatest. Neist 2/3 hääletavad põhikirja muudatuste eest. Saate muuta põhikirja.

[lasnakas]

Just nii ongi. Kõik oleneb põhikirjast, mis ei või olla vastuolus seadustega. On olemas väga suure liikmelisusega MTÜ-sid, kus eales ei saada kokku 50% liikmetest, seepärast on ka nende põhikirjas kirjas kui suure kvoorumi olemasolul üldkoosolek on toimiv.
Edasi võetakse hääletamisel arvesse ainult kohalviibijate hääletuse tulemused.

[aschezuasche]

Kas ma saan eelnevast aru, et kvoorum võib olla väiksem kui 50%+1? nt 24 korteriga nt 10. Varemalt olen aru saanud, et kvoorumin nõue võib olla erinev seadusest, aga mitte väiksem, et olla õiguslik.

[Roland66]

Kvoorum võib olla suurem, kuid mitte väiksem seadusest tulenevalt. Korduskoosolekul otsustatakse häälteenamusega. Soovitaksin heita pilk põhikirja, kuna põhikirjad on seinast seina ja kvoorumite ning osavõtjate arvuga peaks olema täpne ja järgima põhikirja nõudeid. Vastasel juhul võib mõni liige kohtusse kaevata ning otsus tühistatakse, mis peale tühistamese toob ühistule kaasa materiaalsed kulutused ca 10.000.

Ülikoolis õppides ütles õppejõud, et paljud asjad kaotatakse, kuna ei protsessuaaalseid nõudeid! Sisuliselt on otsus õige, kuid ei ole järgitud protsessuaalseid norme, millest tingituna on otsus tühine tema vastuvõtmise hetkest.

[k24]

.. Kõik oleneb põhikirjast, ...On olemas väga suure liikmelisusega MTÜ-sid, kus eales ei saada kokku 50% liikmetest, ....
Edasi võetakse hääletamisel arvesse ainult kohalviibijate hääletuse tulemused.

lasnakas ja leammj ajavad kahjuks jama. Kui Teie nõuannete järgi teha, siis on ainus lootus, et registripidaja õigustühise muutmise läbi laseb. Varem oli see tõesti tavaline, aga tundub, et ses osas on asjad muutumas: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... ic/t=1520/

KÜ puhul saab põhikirja muuta täpselt nii nagu KÜS § 4 lg 1 ütleb, ehk vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Kui põhikiri täpsustab, et 2/3 üldarvust, siis tuleb ka seda nõuet järgida. Kui põhikiri ütleb, et muuta saab nt 2/3 kohalolijatest, siis peab ikkagi olema täidetud KÜS § 4 lg 1 st 2/3 kohalolijatest ei pruugi olla üle poole häälte üldarvust. Mis siin keerulist on, aru ma ei saa ?

[lasnakas]

k24, no mida mina siis räägin? Seadused on tähtsad, kuid põhiline on põhikiri! Selline põhikiri, mis oleks seadustega kooskõlas ja soblik KÜ-le. Ka meil võeti asutamiskoosolekul vastu KÜ näidispõhikirja alusel tehtud põhikiri, mis sõna otseses mõttes takistas reaalset tööd - tähtsate otsuste puhul nagu kasvõi uue juhatuse liikme kinnitamine registris, pidi kohal olema alati vähemalt 50% liikmetest. Punnitasime selle %-di ühel korral kokku, et saaks selle neetud põhikirja ära muuta.
Nüüd on me põhikirjas tekst, mis äriregistrile ja meile enestele meelt mööda, kõik seaduste alusel:
....Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse (7) päeva. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud pool korteriomandiga määratud häältest. Juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse sama päevakorra alusel mitte vähem kui seitsme (7) päeva pärast ja mitte hiljem kui kolme nädala pärast kokku uus üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline olenemata osalejate häälte arvust. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt anti üle ½ koosolekul esindatud häältest, välja arvatud otsused põhikirja muutmiseks ning ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise kohta, mis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt anti üle 2/3 koosolekul esindatud häältest.

[k24]

... Edasi võetakse hääletamisel arvesse ainult kohalviibijate hääletuse tulemused.

Lasnakas, ma saan su ülaltoodud soovituses aru, et tahad põhikirja muuta lihthäälteenamusega, mis pole ju tõsi va kui kohal 100% hääli. Lihthäälteenamusega saab teha enamus ostuseid va põhikirja muutmine ja veel mõned erandid.

[lasnakas]

Mis häältesse puutub, siis on me põhikirjas ka selline punkt:
... Ühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe (1) hääle olenemata selle omanike arvust. Muidugi lihtkirjalik volitus kellelegi on samuti koosolekul olev hääl.

Kui tahetakse midagi teha ja põhikirja muuta, siis tuleb seda teha vastavuses momendil kehtiva põhikirjaga - kvoorum lihtsalt tuleb kokku saada, kasvõi volitustega.

[lasnakas]

... Edasi võetakse hääletamisel arvesse ainult kohalviibijate hääletuse tulemused.

Lasnakas, ma sain sellest arum et soovitad nii ka põhikirja muuta lihthäälteenamusega, mis põhikirja kohta ju ei kehti. Lihthäälteenamusega saab teha enamus otsuseid va põhikirja muutmine ja veel mõned erandid.

Tänu oma uuele põhikirjale saame me teistkordsel üldkoosolekul 2/3 häälteenamusega muuta ka põhikirja, olenemata sellest palju inimesi sellel teistkordsel koosolekul osaleb. Kõik registris üle kontrollitud. Register kontrollib esmalt kas põhikiri vastab seadustele ja hiljem kas üldkoosoleku otsused vastavad registris olemasolevale põhikirjale, aamen.