Korteriühistu Abi

Kui juhatus on võtnud laenu ja vahepeal vahetub juhatus, kes laenu tagasimakse oma majandamisega niiäelda põhja ajab, siis mis saab edasi?

Vastutavad ikkagi korteriomanikud, kes selliseid määdalaskmisi on heaks kiitnud. Ega siis üldkoosolek on kõrgem juhtorgan jajuhatus täidab üldkoosoleku otsuseid.
Haamri alla

Audit on vaja sisse osta
1. raamatupidamise osas
2. juhatuse majandustegevuse osas (põhikirjast, protokollidest kuni lepinguteni)

Selle tulemusena saab välja selketeerida ka süüdlased. Võib ju olla ka selliseid juhtumeid, kus juhatus on ise teinud ebapopulaarse otsuse

Kuidas saab juhatus laenu võtta ?? Siis see pole ju ühistu laen kui seda tegi mingi suvaline seltskond. Ja kelle nimel nad laenu võtsid. Siin on kas juhtuse omavoli või üldkoosoleku apsakas

Ok, Aasa, puust ja punaseks siis. Loomulikult võtab laenu juhatus, kuid Kõ nimel. Loomulikult on taga üldkoosoleku otsus. Ma arvasin, et neid pole siinkohal vaja enam seletada. Küsimus oli, et kui juhatus vahetub ja uus juhatus ei tule majandamisega toime (raiskab ülearu, ei hoia kriitilist reservi), et mis rada pidi toimuvad asjad siis? Meil pole vist veel juhtunud, et mõni kortermaja oleks haamri alla läinud? Või siiski?

Ikkagi taandub kõik auditile ja selle tulemustele. Kui juhatus on omavoliliselt raisanud Kõ raha, siis Kõ liige või liikmed annavad juhatuse kohtusse ning nõuavad raha sisse.
Kui otsused on teinud üldkoosolek, siis peab leidma teisi võimalusi olukorra lahendamiseks.
Panka aga ei huvita kes on süüdi, tema nõuab oma osa sisse ikkagi korteriomanikelt.
Ma ei tea kas selliseid "haamri alla" juhtumeid on ette tulnud, kuid üks mis kindel, tasuks pangaga läbirääkimistesse astuda ja näiteks kaaluda maksepikenduse või muu lahenduse sõlmimise kokkulepet

Tänan selgitava teabe eest. Alati on võimalik, et juhatuse võtab ilma üldkoosolekuta laenu, aga siis mitte pangast vaid mujalt
Ei tea tõsti juhuseid silmapiiril, kus mõni ühistu oleks pankrotti läinud.
Kui juhatus on rikkunud üldkoosolekul kinnitatud otsuseid, majanduskava ..jne siis loomulikult vastutab selle eest juhatus. Kui ag üldkoosolek mingil põhjusel eelmise aasta aruande kinnitab siis on vastutus juhatuselt läinud.
Aga lihtsam tee on uurida tõesti pangalt ja küll nemad oma osa tagasi saavad.

Jah, tänan. Uurisin siin pangalepingut. Eks selle järgi tuleb tegutseda. Meil pole sellega probleeme olnud seni ja ka võlgnikke meil pole. Nüüd ajab üks ühistu liige jonni, et ei tea, kuhu see nende raha läheb ja eelmsie aasta lõpus tagasi valitud juhatus sai uut laenuvõtmist arutama hakates sellised süüdistused kaela, et peame selleks valmis olema. Kuni selleni välja, et ühistu jääb mõneks ajaks maa ja taeva vahele, sest juhatus pole nõus jätkama, kui süüdistatakse laenu vales kasutamises ja veel sajas surmapatus ja inimestele võla kaela määrimsies. No selline vastuseis peamiselt pensionäride hulgas tekkis meil viimasel koosolekul, kui tahtsime laenata lisaks, et maja ära soojustada ja veel kõige hädapärasemaid täid teha. Maksimaalne laen oleks tõstnud hooldustasu 9 kroonini m2 kuus. See näis olevat rahvale nii hirmuäratavalt suur summa, et ei hakatud isegi arutama, vaid kohe süüdistama, et juhatus tahab pensionärid korteritest välja ajada jne... Ega me oodanudki, et see kerge otsus on ja et kõik nõus on. Kuid nüüd kisub asi selleni, et ühistu kipub üldse laiali minema, kui ei leita uut juhatust, kes suudaks või tahaks laenuga rahulikult edasi majandada. Siit hirm, et uus juhatus võib minna teadmatusest reservi kallale ja populaarseid otsuseid tehes kogu raha ära kulutada, mis n.-ä mustadel päevadel aitaks meil toime tulla.
Kui siis tekitatakse n.-ä võimuvaakum siis seni ei pruugi keegi süveneda, kuidas pangalaenu saab maksta jne. Pangale võlgu jäädes päärdubki võlg lõpuks korteriomanike vastu ja siis tulebki tõepoolest kuuse alla kolida. Ja kiiremini kui muidu.
Seega oleme päris alguses tagasi, kui seletasime inimestele, miks on vaja ühistut ja kuidas majandatakse laenu. Taas keriti välja argument, et meie korterid pannakse pangale panti jne. Ma olen kannatlik inimene, aga nüüd on ka mul täielik apaatia.

Tegemist on päris tuttava olukorraga, kuigi mitte sellises mastaabis. Jutt, et raha oma tasku pannud ja muu sarnane. õhest küljest saan ma oma pensionäridest aru. Ta ütleb, et mis mul sellest maja korda tegemisest tolku. Mina (pensionär) suren nagunii varsti ära ja käib mulle sellises seisus maja küll. Inimene on siis nõus toetama kui ta kohe reaalset kasu näeb. Paraku aga seda kohe ju ei tule.
Pankadega annab tänases seisu päris ilusti rääkida ja saada isegi maksepuhkust.
Kuid mida ette võtta, see on keeruline seis. Ilmselt tuleb teha ikkagi lobitääd, et selgitada ja selgitada. Või võtta tõesti aeg maha laenus osas. Kuigi selles olen ma nõus, et see Kõ juhatuses tegutsemine nüristab ikka ajusid kõvasti.

Võtsime juhatusega vastu otsuse, et meie sellises usaldamatuse õhkkonnas ei jätka. Uus koosolek on juba pühapäeval ja seal oleme juhatuse tagasiastumise seadnud esimeseks punktiks. Võimalik, et nädal mõtmeisaega suudab muuta õhkkonda majas taas normaalsemaks ja ees ootav must stsenaarium paneb nii mõnegi mõtlema. Kurioosne on seegi, et seni olen kõigile äelnud, kui tore ja mõistlik rahvas meil on. Agaelu pakub üllatusi.

Noh, olge kindel, et keegi võumuahnetest on juba valmis ennast juhatusse pakkuma! Neile pole muidugi tähtis, et kompetentsemad saavad minema, peaaasi, et nende ambitsioonid on rahuldatud.

Mina olin ka ühte aega seda meelt, et minu majas on ikka suuremas osas normaalsed inimesed. (Milline naiivsus!!!)

Hea meelega tuleb teie asemele mingi idioot, kes hakkab pool aastat ennast kurssi viima ja õigustama ennast, et vot, näete, nemad tahtsid meid oma käitumisega alla viia ja ilma juhatuseta jätta. Ja mõndagi silmis on selline inimene täielik kangelane.

Midagi soovitada ei julge, sest kui jääte juhatusse, süüdistavad edasi, kui ei jää, juhtub sama, võibolla süüdistused on teised. Inimesed süüdistavad ikka. Jõudu Teile!!!!

See 9 krooni m² on vist ikka remondiraha või kuidas? See on suht suur summa tõesti, sest 50 m² korter, mis pole ju suur korter peaks kuus maksma 450 krooni + haldustasud + küte ja veel kõik muud. Ma saan aru, et ega juhatust ju ei umbusaldata, lihtsalt ollakse lisalaenu vastu ja see on elanike õigus. Kui aga üldkoosolek on kinnitanud laenu võtmise, siis pole tagant järgi midagi kobiseda.

Mind huvitaks hoopis see, kui suurt reservi hoiate? Mis põhimõttel?
Mina asutasin ka reservfondi, mida puutuda ei luba ja mis peaks täätama puhvrina. Kasutada võiks teda ainult äärmisel vajadusel ja siis ka kohe kiiresti ta rem. rahadest taastama.

Nojah, meil on praegu pangalaen hooldustasu all, kuid nüüd plaanime selle laenust eraldada ja arvel eraldi näidata. Haldustasu on 20 krooni ja muud teenused veel.
Loomulikult pole 9 krooni m2 odav, kuid 3 krooniga m2 eest midagi ei remondi, paremal juhul tered vaid iluravi. Ja mida väiksem maja, seda kallim elu. Aga, jah, ma leian ka, et inimesed polnud selleks valmis, et hooldusraha kahekordistuks. Kahjuks see põhjustas laviini muid probleeme kuni selleni välja, et milleks meile ühistu, teeme trepikodade kaupa eraldi jne. Kuna juhatus jäi enamvähem endale kindlaks, et me ei lõhu ühistut, siis mindi kohati väga isiklikuks solvamiseks. Osa nn provokaatoreid oli eelnevalt napsitanud ka. No kahjuks m a ei saanud seda enne aru, kui pärast rahvas seda mulle rääkis. Enamasti me selliste napsivendadega koosolekut ei pea.

[quote:f6eb70d048="sirts"]Nojah, meil on praegu pangalaen hooldustasu all, kuid nüüd plaanime selle laenust eraldada ja arvel eraldi näidata. Haldustasu on 20 krooni ja muud teenused veel.
Loomulikult pole 9 krooni m2 odav, kuid 3 krooniga m2 eest midagi ei remondi[/quote:f6eb70d048]

Kas need 20 kr on m2 pealt? Kas see ei ole natuke liiga kõrge?
Meil majas on 4,05 hooldustasu ja 5 kr pn pangalaenu väljamaksed. Sedagi peavad inimesed üle jõu maksma.

20 krooni on korteri pealt, jah ja 3,65 hooldustasu m2 pealt (seega talvel 3 ja suvel neli kuud 5kr ).
Ma ei leia et seda on palju, pangalaenu maksame tagasi hooldustasust, m2 kohta teeb see 2,91krooni.
Mingeid muid ühistu tasusid meil ei ole ja keegi meist palka ei saa. Raamatupidajale maksame 600 krooni kuus(haldustasust) ja aastaaruande eest veel 600 krooni ühes kuus. õlejäänud on kõik kommunaalmaksud (küte, elekter, vesi, prügi)