Korteriühistu Abi

Tere

Lugu selline, et ühistu koosolekul sai üks päevakorrapunkt 7 vastuhäält, 6 poolthäält ja ülejäänud hääled lugesime erapooletuks. Ühistu koosoleku protokollija avastas paar päeva hiljem protokolli vormistades, et ta arvestas koosolekul enda ühe häälega ja protokolli märkis ka ühe hääle, kuid tegelikkuses on tal õigus anda kaks poolthäält, sest on kahe korteriomandi omanik. Kas tagantjärgi võib ta teha selle paranduse protokolli, mis muudaks tulemuse 7 vastu ja 7 poolt? Kui ta tohib teha selle paranduse, siis kuidas toimida edasi, kui on 7 vastuhäält ja 7 poolthäält?

Küsin ka üldiselt, et kuidas käituda ühistu koosolekul, kui mõni päevakorrapunkt saab võrdselt vastu- ja poolthääli?

Ette tänades

Selline otsus jääb vastu võtmata, sest enamus koosolekul viibijatest ei hääletanud ju poolt.

Sama oleks, kui 20 inimest on kohal, 10 poolt, 10 vastu. Otsust ei saa vastu võtta, sest poolt peaks olema 11.

Peale 11 hääle peaks neil olema ka suuremad reaal ja kaasomandiosade m2, seda tuleb ka jälgida. Muidugi oli see koosolek kehtetu ja ka parandus.

Minu meelest on ennkippeli viidatud säte kehtiv mitte hääletustulemuste, vaid koosoleku otsustusvõime määramisel.
Kui koosolek on otsustusvõimeline vastavalt seadusele ja põhikirjale, siis hääletatakse küsimusi lihthäälte-enamusega, mitte reaal- ja kaasomandi suurusele vastavalt (v.a laenu ja renoveerimise küsimused).

Alates 01.01.2018:
(2) Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Siinjuures Anne kirjutatule lisaks tuleb jälgida Krts §9. Eriomandi (korteriomand) kokkuleppe muutmine, milles vaadake lõige 3, kus kirjutatud järgmist: Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike koosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Lühidalt öeldes puudutab see ühistus ehitustegevust, kaasomandi muutmist ja pangalaenu ka (vaadake ka panga koosoleku protokolli näidist näiteks swedbanga avalehel lisaks). Seega oleks targem seda nõuet järgida kogu aeg, et mitte ämrisse astuda.