Korteriühistu Abi

See võib olla väga kogenematu küsimus, aga kuidas täpselt toimub hääletamine ühistu otsuste vastuvõtmisel?

Esimene osa on selge "Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle"
https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014092

Aga ei leidnud seaduses kuskil infot kas otsuse vastuvõtmiseks piisab 50% või rohkem häältest, ehk siis enamusest?
- ja eeldan et korteri suurus ei tule siin üldse mängu, vaid igal ühel üks hääl kui igal ühel üks korter

Ja ma ei tea kas järgnev info muudab asjaolusid, aga konkreetne seis on selline:
a) ehitises on umbes 50% äripind, ülejäänud on korterid
b) kortereid omavad 5 eraisikut - Ülle, Kalle, Koit, Nelli ja Viive, aga lisaks on veel kaks korterit mida omavad linn
c) korterite suurus on enam-vähem võrdne

Näiteks kui Viive pidurdab ja on kõikide otsuste vastu, aga teised poolt, siis saab otsused ikkagi vastu võtta?
- ja kas linn osaleb oma korteritega ka hääletamisel?

Kõigepealt tuleb registri väljavõte võtta, et teaks korteriomandite suuruseid. Teiseks kutsuda kokku üldkoosolek, teade kõigile kätte toimetada 7 päeva enne koosolekut, kus märgitud koosoleku koht, aeg ja koosoleku punktide päevakord. Koosoleku alguses täita(osavõtjate allkirjad) osavõtjate registreerimisleht, milles peavad olema kirjas ka arutatavad punktid, koht ja aeg(nagu kutses olid, muidu koosolek kehtetu). Siis saate otsustada, kas koosolekust osavõtjatest korteriomanikud(toonitan korteriomanikud ja volitatud isikud) võivad koosolekut läbi viia 50% + 1 häält, kellel peab ka olema üle 50% kaasomandist(elamualune maa jne.). Ma näen siin 50% äripinda(kui ärimehed poolt ei ole) ja lisaks vastu hääletajaid, järelikult peate ootama jaanuari 2018.

Suur tänu info eest!

Et ma nüüd kindlalt aru saaks, kas
a) äripinna omanikud siis osalevad korteriühistus ja nende koosolekutel? Ja iga äri(mees) saab ühe hääle kui osalevad?
b) Või tundub ikka et ärimehed ei osale ühistus, aga kuna äripind on juba 50% ühistust siis ei saa põhimõtteliselt ühistu ühtegi otsust vastu võtta isegi kui kõik korteriomanikud oleksid poolt, sest korteriomanikele kuulub vähem kui 50% ehitise kogu pinnast?

Ja kuna küsimus oli üldiselt hääletamisest, siis mis rolli mängivad linna korterid?

Jah, äripind osaleb arvutuses, sest Korteriomandiseadus ütleb, et korteriomandina saab käsitleda nii eluruume kui ka mitteeluruume..
Korteriomandi seaduse järgi annab üks korteriomand (ka mitteeluruum on korteriomand) ühe hääle.
Jah. Kui äripinda on rohkem kui 50% üldpinnast ja nende omanikud ei soovi korteriühistut luua, siis ei jää midagi üle kui oodata 01.01.2018 aastat, sest siis muutub Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi korteriühistu asutamine sunduslikuks.
Jah, linn oma kahe korteriga osaleb asutamise otsuses, sest ei ole vahet kas korteriomandi omanikuks on füüsiline isik, juriidiline isik või kohalik omavalitsus.
Korteriühistu tasub luua ja seda saate teha kui asutamise otsuse poolt hääletab üle poole omanikest. Teie puhul lugesin välja, et korteriomandeid on 8 (Ülle, Kalle, Koit, Nelli, Viive, Linn, Linn ja äripind). Sellisel juhul peab asutamise otsuse poolt olema vähemalt 5-e korteriomandi omanikku või esindajat ja sellele 5-le poolt hääletanule kuulub üle poole mõtteliste osade suurusest ehk lihtsamalt öeldes üle poole ruutmeetritest.

Soovitan asutamise teenus sisse osta, sest siin käsitletud küsimused on vaid väike osa suurest küsimustehulgast, mis teid korteriühistu asutamistoimingute reas ees ootab.

Väga kasulik info, aitäh!

Saan aru et koosolekut üldse pidada on vaja üle poolte häälte kohalolekut (kes veel lisaks peavad omama üle poole pinnast), aga kui see on rahuldatud ja vaja konkreetset otsust vastu võtta siis kuidas siis hääletamine toimub?

a)
1) Kas vaja üle poole kohalolijate häältest
2) või üle poole üldse (nagu koosoleku pidamiseks vaja)?

b) Kui on a1 kas siis pinna kriteerium kehtib ikkagi?

c) Eeldan et kui äripinnal on tegelikult mitu erinevat äri siis saavad igaüks hääle.

d) Ja kas pinna kriteeriumi 100% sisse käivad ka üldkasutuspinnad (nagu trepikoda) ja väljaehitamata pinnad või mitte?

e) Eeldan et 2018 jaanuarist (sunduslikkus) need punktid ei muutu s.t. hääletamispõhimõtted jäävad samaks

Koosoleku võite pidada igal juhul. Ja kui tahate koosolekul otsuseid vastu võtta, siis peab kohal olema üle poole kõigist korteriomanikest. Ja hoopis kolmas küsimus on selles, et kui asutamiskoosolekul soovite vastu võtta otsust, et asutame korteriühistu, siis selle otsuse poolt peab olema üle poole kogu korteriomanike arvust, kelledele kuulub üle poole pinnast.
Kui korteriomandiks esemeks on ka näiteks üks äripind, siis hääletamisõiguse saab selle korteriomandi seaduslik esindaja, kes omab koosolekul ühte häält ja seda olenemata sellest mitut äri see äripind mahutab.
Korteriomandi moodustab ainult reaalosa. Suuruse leiad näiteks ehitusregistrist.

viimane täpsustus, eeldan, et tavalisel koosolekul otsuseid vastu võtta kehtib ka pinnareegel. ehk siis kui on üle poole häältest tavaotsuse poolt, aga neile ei kuulu üle poole pinnast, siis tavaotsust ei saa vastu võtta.

Suured tänud.

Viimase küsimuse korral tasub lugemiseks kätte võtta Korteriomandiseadus, mis ütleb, et korteriomanikud võivad häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Ehk siis teisisõnu. Tavaotsustel pinda ei ole vaja arvestada.
Lugege seadusi ja leiate kõikidele küsimustele vastused. Kui korteriühistu on asutamata, siis peamine alusdokument on Korteriomandiseadus. Kasulikku lugemist vastuste otsimisel.