Korteriühistu Abi

kü üldkoosolekul võeti vastu otsus, mis sai koosoleku protokolli kirja sellise tekstina - "otsustati, et ühistu üldkoosolek annab ühistu liikmele Jaan Jalgrattale volituse võtta ühistu täievolilise esindajana vastu endiselt ühistu juhatuse liikmelt Juhan Juurikalt või J.Juurikat esindavalt advokaadibüroolt J.Juurika valduses olevad ühistu dokumendid ja varad. Poolt 100% Vastu 0 Erapooletuid 0" Protokoll sai igati nõuetekohaselt koostatud ja koosoleku juhataja ning protokollija poolt allkirjastatud.
küsimus - kas koosoleku protokoll iseenesest ongi volitus, mille alusel saab J.Jalgratas suhelda J.Juurikaga või viimase advokaadiga, või oleks üldkoosolek pidanud eraldi väljastama kirjaliku volituse J.Jalgrattale ? Nimelt üritatakse mulle väita, et justnimelt oleks pidanud protokollile lisaks tegema eraldi kirjaliku volituse. Kui tõesti nii, siis kes oleks pidanud sellele volitusele alla kirjutama? Kas kõik koosolekul kohalviibinud 5 ühistu liiget (moodustasid kvoorumi), või ainult koosoleku juhataja ja protokollija?

Endale volitust teha poleks normaalne(kui koosoleku juhataja ja juhatuse liige),järelikult ikka teised korteriomanikud ja protokollija.Teine variant, vastavalt üldkoosoleku otsusele allkirjastavad volituse teised juhatuse liikmed juhatuse koosolekul. Samas on otsus vastu võetud ja kuulub täitmisele, seega ka üldkoosoleku protokolli koopia kõlbab.

jah, olen samuti seda meelt et pole mingit eraldi volitust vaja -
TsÜS § 118 (1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. (2) Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

- seega ühistu üldkoosolek kui kü kõige kõrgem organ on enda koosoleku protokollis täiesti selgelt enda tahet avaldanud, mis tähendab seda et seaduse mõistes on J.Jalgrattale volitus antud. Volitus ei pea olema kindlasti kirjalikus vormis ega nõua eraldi kirjalikku volikirja vaid üldkoosoleku protokoll on volituse andmiseks piisav - TsÜS § 77 lg 1 Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. § 117 lg 2 Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).