Korteriühistu Abi

Põhikirjas on toodud üldkoosoleku kokkukutsumise kord: 14 päeva enne koosolekut panna üles koosoleku kutse (aeg, koht, päevakord) ning et koosolek on otsustusvõimeline, kui sel osaleb x ühistu liiget.

Põhikirjas pole toodud sätet selle kohta, millistel tingimustel kutsuda kokku kvoorumi mittetäitumise korral korduskoosolek ning millisel juhul on korduskoosolek otsustusvõimeline.

Kas juhatus teeb õigesti, kui kutsub korduskoosoleku kokku samadel tingimustel, mis käivad üldkoosoleku kohta: sama etteteatamisaeg ja sama kvooruminõue?
Kuskil seaduses korteriühistu puhul korduskoosoleku tingimusi ju ei sätestata, millest lähtuda, kui oma põhikirjas see tegemata on jäetud?

Kui korteriühistuseaduses seda kirjas pole, siis mittetulundusühingute seaduses https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012030
on kirjas §21 mtü-de üldkoosolekute läbiviimise kohta.
Hakkategi niipalju kordi KÜ üldkoosolekut kokku kutsuma, oma põhikirjas ettenähtud tingimustel, kuniks vajaliku kvoorumi kätte saate.

Uue seaduse eelnõus on sees, et kui üldkoosolek osutub otsustusvõimetuks, siis korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust hoolimata, kui sellele koosoleku kutsel viidata.

Hetkel siis peame oma koosolekutel nõutud kvoorumi saavutama, uue seaduse jõustumisel saame lähtuda seadusest.

Ma kohaldaks seni kuni KOS v3 veel ei kehti KOS v2 § 19 lg 3-e.

Uutma kirjutas:Ma kohaldaks seni kuni KOS v3 veel ei kehti KOS v2 § 19 lg 3-e.

Ma ei ole küll jurist, kuid KÜ kui MTÜ puhul see KOV § ei kehti - oleme ise selle reha peale astunud. KÜ puhul on aluseks kõigepealt KÜS, seejärel MTÜS ning loomulikult põhikiri, mis ei või olla vastuolus nende seadustega.

Pole ka mina jurist, aga kui selline asi hakkab takistama KÜ majandamist, siis peaks mängu tulema mõistlikkuse põhimõte.

Küsimus ongi selles, et kui põhikirjas pole korduskoosoleku kohta eraldi märget tehtud, ning ei KÜs ega MTÜs seda korda eraldi ei sätesta - MTÜs ütleb, et korduskoosoleku tingimused võib (aga ei pea?) põhikirjas sätestada, siis vist hetkel on õigem korraldada korduskoosolek samasugustel tingimustel kui üldkoosolekule kehtestatud reeglid põhikirjas, mitte aga lähtud KOS-st.

Põhiline, kas seda teist koosolekut nimetada korduskoosolekuks - kui selle korraldamise osas pole kuskil ühtki sätet ühistu endale kehtestanud - siis kuidas register kontrollib selle koosoleku otsuste kehtivust?
Uus seadus on selles küsimuses õnneks täpsem, aga võibolla on antud juhul targem nimetada korduskoosolekut lihtsalt üldkoosolekuks?

anne47 kirjutas:...siis vist hetkel on õigem...

Et las jääb kaasomand valitsemata/majandamata, peaasi, et nõukogude korda saksa täpsusega järgitaks?

anne47 kirjutas:Uus seadus on selles küsimuses õnneks täpsem, aga võibolla on antud juhul targem nimetada korduskoosolekut lihtsalt üldkoosolekuks?

Kui soov on korraldada lõputult üldkoosolekuid, millel kvoorum kokku ei tule, siis kindlasti!

Mis siis teha?
KOS ütleb, et korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.
KÜs viitab MTÜs-le.
MTÜs viitab põhikirjale.
Ja põhikirjas vastav säte puudub. On vaid kirjas: üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellele osaleb 1/3 liikmetest.
Mis siis saab, kui ei osale?
Kas ringiga tagasi KOS-i juures?

(2) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

(3) Kui üldkoosolek on käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast.

Kas on või ei ole vastuolus?

Anne47, vot seepärast leiangi, et tuleb mõistlikkuse põhimõtet järgida Põhikirja sellise korduskoosolekuga ilmselt ei muuda, aga majandamiseks vajalike tegevuste üle otsustamisega ei tohiks väga suuri probleeme olla.
See on küll kõigest minu arvamus. Erinevad juristid/advokaadid võivad asuda küll teistsugustele seisukohtadele, aga vastavalt PS §146-le mõistab õigust ainult kohus.