Korteriühistu Abi

KÜ üldkoosolekul teatas juhatuse liige, et mul pole sellele koosolekule asja, kuna mind pole võetud KÜ liikmeks. Et ma peaks esitama avalduse ja siis nad menetlevad seda 30 päeva (nagu põhikiri ette näeb).
Teine juhatuse liige oleks olnud nõus liikmeks võtmise kohe ka ära tegema, aga esimene keeldus mind koosolekule lubamast hoolimata sellest, et ma 3,5a korteriomanik olen olnud.

Korter mul elukaaslasega kaasomandis ja ühistu liikmeks astumise kohta kirjalik kokkulepe ka sõlmitud. Mitte ükski teine korteriomanik taolist avaldust esitama pole pidanud (ka mitte need, kel korter kaasomandis).

Mida teie sellises olukorras teeksite? Läheksite tsirkusega kaasa või ajaks oma jonni seaduses sätestatud sundliikmelisusest edasi?

Lugesin ka hiljuti ühe endise elamukooperatiivi, nüüd korteriühistu põhikirja. Täpselt samad ebaseaduslikud punktid sees:
- liikmeks saab avalduse alusel
- juhatus võib liikmestaatuse ka lõpetada
- korteri müügiks peab luba küsima
jne jne.

Aja jonni edasi. Tutvusta pimeduses kobajatele seadusi. Võta nt EKÜL-ist vms ametlik kirjalik seisukoht. Ühtlasi püüa teistele liikmetele selgeks teha, et kui juhatusse valitud isikud ei jaga isegi sellist asja, mis siis veel ühistu rahaasjades toimuda võib ja kas nad väärivad selliseid juhte.

Otsisin Internetist kunagi põhikirja sõnastuse järgi allikat. Leidsin elamukoodeksi.

Antud juhul on pimeduses kobajad seadustega suurepäraselt kursis (välja arvatud MTÜS §7 lg 2-ga ilmselt). Samas teeb mind suhteliselt nõutuks, et RK on oma lahendites märkinud, et vastuolu seadusega ei too kaasa isegi otsuse tühisust. Mille see siis kaasa toob?

Ka esindavad "kobajad" üldkoosolekul ülisuurt osa korteriomanikest volituste alusel. Kõik teised on väga pragmaatilised ega taha kodurahu huvides nendega vaielda. Seega tundub nagu üritatakse korraldada näidispoomist või väänatakse käsi nii palju kui jõudu antud.

Uues põhikirja projektis tehtud küll mõned kohendused, aga hetkel keeldutakse mulle väljastamast isegi eelmise kahe ÜK protokolle, kuna mind pole liikmeks "võetud". Iseenesest KÜS §5 lg 5 kasutabki sellist sõna -- "võetakse".

Aga kellele nad nimetatud korteri arveid esitavad?
Kas liikmel, kes polegi nende arvates liige, on küll kohustus tasuda makseid, aga mitte õigust osaleda koosolekutel?

Lahenduseks pakun,võta KÜL-jurist koosolekule kaasa,saab kõik korraga lahendatud.

anne47 kirjutas:Aga kellele nad nimetatud korteri arveid esitavad?
Kas liikmel, kes polegi nende arvates liige, on küll kohustus tasuda makseid, aga mitte õigust osaleda koosolekutel?

Põhikirjajärgselt eristavad nad varalisi õigusi mittevaralistest õigustest
Antud KÜ eksisteerib tegelikult aastast 1999. Siiani polnud valitsejalt lihtsalt ükski juhatus tegevust üle võtnud ega ka makseteatisi esitanud.

ennkippel kirjutas:Lahenduseks pakun,võta KÜL-jurist koosolekule kaasa,saab kõik korraga lahendatud.

Olen KÜL'i poolt jagatava tasuta õigusabiga korra kokku puutunud -- väga pädevat muljet ei jätnud. Sassis kipuvad olema neil juristidel tavapärase majandamise/valitsemise ja kaasomandi/reaalosa piirid. Maksma ma taolise kahtlase väärtusega õigusabi eest igatahes küll pole.
Eks suure tõenäosusega saab neid asju lõplikult selgeks vaielda ainult kohtus

Hetkel olen pöördunud nõu saamiseks ühe teise korteriomandi ja KÜ valdkonna teemadega kodus oleva juristi poole. Aga ega temagi absoluutsele tõele pretendeeri.

Seda ma nüüd küll ei usu,et juristidel midagi seaduste tõlgendamisega sassis on! Ilmselt on siis ikkagi Uutmal tahtmised suuremad,kui teised KÜ liikmed soovivad.Kui oleks vastupidi,küll siis oleks enamus Sinu poolel.

Otseloomulikult olen mina loll Ja juristid (rääkimata vandeadvokaatidest), kes kohtusse pöörduvad võidavad alati ja maa- ning ringkonna kohtu kohtunikud on nii targad, et apellatsioone ega kassatsioone pole üldse vajagi (riigikohtu kohtunikud ei naeruväärista seetõttu neid otsuseid ka kunagi).... ja riigikohtu tsiviilkolleegium ei tee erinevates koosseisudes ka kunagi varasemaga võrreldes vastuolulisi otsuseid ja kui otsused tehakse, siis otse loomulikult konsensusega.

Tere tulemast ideaalmaailma, ennkippel Tahaks kah sinna!

Ah ja lisaks on muidugi enamik inimesi ilusad ausad ja head, ning ei ürita teistele "häälteenamusega" mütsi pähe tõmmata.

Kui see koosolek sama KÜ kinnistul toimub siis paneks käed tasku ja vaataks, mida ette võetakse. Et kutsume politsei ja viivad minema? Mille alusel?
anne47 ideele lisaks küsiks siis ühistu juhatuselt, et milline notar sobib summade deponeerimiseks (ei saa viivist arvutada) kuniks liikmestaatuse saamiseks.

vello12 kirjutas:Kui see koosolek sama KÜ kinnistul toimub siis paneks käed tasku ja vaataks, mida ette võetakse. Et kutsume politsei ja viivad minema? Mille alusel?

No esiteks olen ma ikka üsna veendunud, et ma liige olen ja koosolekul osalemast takistamine ebaseaduslik on. Seega oleksin võinud seal ilmselt ka nii kaua jaurata, et kõigil kõrini oleks olnud.
Kuna ma ennast vägivaldseks ei pea, siis otsustasin sel korral vastu võtta koosoleku juhi pakkumise, et seisan tema kõrval ja kui midagi öelda on, siis sosistan talle kõrva. Seda ei julgenud vähemalt keegi takistama asuda. Ta kandis siis küsimusi valikuselt ja vähe neutraalsemas toonis ette, aga eks see paras komöödia olnud. Sisuliselt ma oma (ega ka mind konsulteerinud juristi) arvamust avaldada ei saanud.

vello12 kirjutas:anne47 ideele lisaks küsiks siis ühistu juhatuselt, et milline notar sobib summade deponeerimiseks (ei saa viivist arvutada) kuniks liikmestaatuse saamiseks.

Mõte huvitav ja lähenemine minu jaoks uudne Aga mis takistab neil viivist arvutamast kui nad makseid kätte pole saanud?
Pealegi, mida tähendab "liikmestaatuse saamine" KÜS §5'1 kontekstis?

Võlaõigusseadus § 122. (3), aga eks notar selgitab täpsemalt kõiki asjaolusid (ehk sama § 122, aga (4) ja eriti (5).

Tänud VÕSi paragrahvi eest.
Aga enne kui ma notari poole pöörduks, peaks ma ikka aru saama, et kes määrab tingimused, millal deposiidist raha vabastataks.
Ma saan aru, et notari deposiit toimib sel juhul kui pooled on tingimustes kokku leppinud. Antud juhul on meil tegemist eriarvamustega.

Saadategi väljastusteatega kirja, et milline notar sobib deposiidiks (ei peagi täpsustama, miks notarit ja deposiiti vaja on, ise peavad teadma). Tavaliselt ehmutakse ja asi laabub, tavaliselt ei tule mingit vastust (ongi kohtus hilisemalt hea näidata apaatsust ja ükskõikset suhtumist), tavaliselt vastatakse, et sobib igasugune notar. Las siis lähevad kohtusse ja jauravad. Kui oled endas kindel siis saad hilisemalt välja nõuda ka notarikulud, kui ei ole kindel ...

No need tavad kehtivad mujal, mitte siin majas kahjuks

Meil on just vastpidi probleem, et 1/3 majast ei osalenud ca 5a ühists. Kui uus juhtkond valiti ( kuhu kuulun ka mina ), siis esimese asjana ajasin selle asja korda - nimelt ütleb korteriühistu seadus, et korteriühistu loomise päevast on kõik korterid automaatselt ühistu liikmed, igal korteril ( 1 hääleõiguslik esindaja )on ôigus osaleda koosolekutel. Korteriomaniku vahetusel on liikmelisus automaatselt üle kantud uuele omanikule. See, kes otsustab koosolekul osaleda, ei ole ühistu juhtkonna valida ega keelata. Kui esindaja ei ole korteri omanik, piisab korteri omaniku vabas vormis kirjutatud volitusest ning soovikorral võib selle lihtsalt üldkoosolekul kinnitada, kuid see pole kohustuslik. Seega, Teie kui kor?eri omanik kuulute ühistu liikmeks automaatselt, nii on teil antud keskkonnas automaatselt kohustused kui ka õigused ! Ei saa olla nii, et Te saite kaela kohustused ja te täidate neid, samas õigused ei ole kaasnenud... mille eest te siis maksate.... mina ei maksaks... kui on peatatud õigused, peavad olema peatatud ka kohustused.
Esimese asjana soovitan Teil liituda üldkoosolekuga ja paluda kogu majarahva ees selgitust antud punktis... samuti soovitan kindlasti see punkt ühistu eeskirjadest maha hääletada, see pole seaduspârane ...

Mind nõustav jurist oli ka veendunud, et ühistu liige olen.

MTÜS § 7 lg 2 on ses osas ka väga konkreetne:

Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Samas on riigikohus asunud korduvalt seisukohale, et vastuolu seadusega ei too kaasa otsuse tühisust ja vajalik on otsuse vaidlustamine.
Minu teada ei sisalda seadus ka ühtegi sanktsiooni KÜ vastu kui selle põhikiri seadusega vastavuses pole või kui KÜ organ ebaseaduslikke otsuseid vastu võtab.

Mis puudutab teisi korteriomanikke, siis on nad suhteliselt ükskõiksed. Seni kuni keegi nende endi õigusi ei riku, lasevad nad juhatusel teha, mida juhatus tahab. Õnneks on juhatus uue põhikirja projektist taolise nõude välja jätnud ja asendanud selle nõudega, et kaasomanikest korteriomanike kokkulepe liikmelisuse osas tuleb esitada juhatusele. Uus põhikiri on veel kinnitamata.