Korteriühistu Abi

Huvitav teema, mida oleks koos tore lahata. Ühes toredas Eesti linnas esitas üks KÜ liige KÜ vastu hagi, millega nõuab järgmist:

TsKMS§ 368 lg 1 Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
Korteriomanikul on õiguslik huvi tuvastada, et KÜ ei tarni korteromanikule kütet ning arvete esitamine kütte tarnimise eest on alusetu alates 2008 aasta, kuna sellisel juhul hageja vähemalt vabaneb kostja poolt esitatud arvete tasumisest ning hoopis temal võib tekkida nõus KÜ vastu.

Korteriomanik on kunagi radiaatorid oma korterist eemaldanud ning elanud naabrikütte arvel, mingi hetk hakkas KÜ esitama korteriomaikule kütte eest arveid täies mahus s.t. 100% ulatuses vastavalt korteri reaalosale. Kõige huvitavam on see, et inimene maksis, kuid tämmu otsustas KÜ suhtes esitada hagiavalduse õigussuhte tuvastamiseks.

Mida Teie vastaksite?

Ei saa aru, mida ja mis keeles tähendab "Tämmu"?
"Kõige huvitavam on see, et inimene maksis, kuid tämmu otsustas KÜ suhtes esitada hagiavalduse...."

Tämmu- tänavu, käesoleval aastal.

Mul jälle selline probleem, et mingil hetkel tuli võlateade,lisaks oli pandud kordusarved(?)millel on kirjas,et tasuda tuleb kommunaalteenuste eest.Arveid endid ma saanud pole.Vett ,prügi ja elektrit maksan otse nende teenuste pakkujatele,niitmine ja koristamine on samuti inimeste endi õlul.Kütmist ei toimu mai-september.Seega millistest kommunaalteenustest võiks juttu olla?Kordusarved on just eelpool väljatoodud kuude eest.Maksmiseks on aega antud viis päeva,vastasel juhul ähvardatakse kohtusse andmisega.Mida peaks ette võtma?

Arved ära maksma. Või minema juristi juurde.

Milline seadus näeb ette teenuste eest maksmist,kui neid reaalselt tarbinud pole?Arveid pole saanud ,ning korraga saadetud kordusarvetest ei selgugi ,millistest konkreetsetest teenustest käib jutt?

Kütte puhul on sinu perspetktiivid edukaks kohtulahendiks väga tagasihoidlikud. KÜ otsuste täitmine on korteriomaniku kohus.

Paljudes majades on küte aasta peale ära jagatud,siis oleks loogiline ka suvekuude eest kütet küsida.Igatahes meie maksame niimoodi.

Suurtes kortermajades on suvekuudel küte täiesti olemas, sest kütet kulub vannitoas oleva siugtoru soojendamiseks ja sooja vee tsirkulatsioonikuluks. Keerad kraani lahti ja kohe tuleb soe vesi ning et see nii oleks, selleks kulub kütet, mis ei maksa sugugi vähe.
Kordusarve tähendab aga seda, et kord on originaalarved juba saadetud. Mismoodi te suures majas igaüks eraldi prügi eest maksate, see on küll imelik.

Meil ei kulu siugtoru soojendamiseks midagi,sest juhatus otsustas aastaid tagasi sooja vee andmise lõpetada.Pidime oma vanade elektrisüsteemide ja elektrimaanduseta majas kõik paigaldama oma korteritesse soojaveeboilerid.Tänu sellele on pesumasinad,needsamad boilerid ja isegi elektrikapid voolu all(tuttav elektrik kontrollis indikaatoriga).Arveid selles ühistus ei tunnistata.

Juhatus otsustas? See küsimus ei saanud olla juhatuse otsustada.

Võibolla peaksite ikka majarahvaga südame rindu võtma, selle uskumatu juhatuse volitused lõpetama ja nt mõne asjaliku haldusfirma asju ajama palkama.

Meil ühistus kolm 8-krt.maja,.millel on igal oma kinnistu.Siiani on selgusetu,mis seadused sellisel puhul üldse kehtivad.Jurist väidab,et iga kinnistu kaasomanikud otsustavad enda kaasomandisse puutuvat isekeskis.Ühiseid otsuseid kolme maja peale saaks teha vaid prügi,muru jms.teemasid puudutavate probleemide puhul.Ometi arvab juhatus,et ühe kinnistu maa ja keldri kasutamiseks on ühistul piiramatu kasutusõigus.Kui on vaja asja korda teha,siis muutub see jälle selle kinnistu kaasomanike mureks.Notariaalselt kinnitatud kokkulepped puuduvad.Kas ühistu üldkoosolekul üldse saab siis ühiselt otsustada,kui teemaks on ühe majaga seonduv?

Lahkuge ühistust ja tehke oma majas uus KÜ.

Mõtlesin ka sama soovitada. Kui majad eraldi kinnistutel, saab eraldi ühistu luua. Eriti juhul, kui iseloomuga esinaine jääb mõnda teise majja maha ja teie temast vabanete.

Põnev on ka see asjaolu,et koos kordusarvetega sain ka teate,et kui ma neid arveid 5 päeva jooksul ei tasu,lõigatakse minu ja minu all asuva korteri küte süsteemist välja ja kui ma soovin uuesti küttesüsteemiga liituda,tuleb mul tasuda nii väljalõikamise kui süsteemi taastamise eest.Ehitisregistrist selgub,et majal on lokaalne küte.Kas selline asi saab olla üldse seadusega lubatud ja kas see tähendab,et saan kaasomanikelt nõuda näiteks omale ahju ehitamiseks luba?

Ainukene soovitus on, müü oma korter kiiresti maha ja koli mujale elama.

Kas sa tead veel kedagi majas,kellel on juhatusega probleeme,mitu neid on?

Peale minu kolmel vähemalt.

Täna tuli õhutada radiaatoreid(vastasmajas üks paigaldas omale suvel malmradiaatorite asemele plekkradiaatorid),ning meie korteris asuva radiaatori otsas asuv õhutuskraan jäi jooksma.Helistasin juhatusele,et asi korda tehtaks,kuid mulle püüti selgeks teha,et need radiaatorid,mis asuvad korterites sees,on korteriomaniku enda mure.Korteriomanik pidavat neid vajadusel ise vahetama,remontima ja teab mida veel tegema..Aga see,kust algab ja kus lõpeb ühine küttesüsteem,jäigi häguseks.

Millise seadusepunkti alusel,või koosoleku otsusega juhatus seda tõestab?

Eks ma pidin Ühistute Keskliitu helistama,kuigi ma teadsin vastust juba niigi.Juhatuse liikme sellest kõnest ja vastusest teavitamine päädis jutuvadaga,kuidas kogu aeg on ju radiaatorid korteriomaniku mure olnud.Aga kõne Keskliitu ja sealt edastatud soovitus juhatusel seadused lahti teha ja neid ka lugeda muutis juhatuse liikme murelikuks.Vähemalt korraks..

Eile õhtul pandi maja ette ukse kõrvale suurte tähtedega kirjutatud A-4 kuulutus,mis teatas,et 3.okt.eemaldatakse minu korter küttesüsteemist.Aluseks olevat mingi koosoleku otsus(mida keegi näinud pole).Tööd jäetakse ära vaid juhul,kui 2.okt kella 16.30-ks on raha ühistu arvele laekunud.Otsuse tegemisel olevat konsulteeritud Ühistute Keskliidu juristiga.Siililegi selge,et asi on seadusevastane(seda kinnitas ka jurist,küll mitte Keskliidu oma).See on ikka üllatav,kui kaugele võivad inimesed oma rumaluses minna.Kui meie ühistu asjaajamist vaadata,siis ma tõesti ei saa aru,milleks või kelle huvides korteriühistud kui sellised üldse loodud on.Kes kaitseb korteriomanikku korteriühistu eest?

Sellise ühistu juhatuse vastu aitab vist ainult Ain Allas ja "Kaua võib" saade.
Seda kuulutust kindlasti pildista.
Kui tullakse ukse taha, et sinu korterit küttesüsteemist eemaldama hakata, siis ära ust ava.
Las pöörduvad kohtusse, et sisse saada seda "tööd" tegema.

Juhatusega püüa üldse edaspidi kirjalikult suhelda. Nt tilkuva õhutuskraani kohta saada tähitud kiri.

Pildi tegin juba peale kuulutuse ülespanekut.Eelmisel nädalal andsin üle ka kirja,kus nõudsin koosolekute protokolle,uusi lahtikirjutatud arveid(arveid ei saanud,kuid kordusarvetel oli nõudeks"kommunaalteenuste makse"),ning tehtud kulutuste tõendamist.Palusin kirja panna ka seadusepunktid,mille alusel juhatus oma tegusi teeb.(Jurist isegi kiitis väga hästi koostatud kirja puhul.)Eile saatsin veel meili,et protokollid tuleks esitada kohe,ilma viivituseta.Aga aeg on näidanud,et sealt naguinii midagi ei tule.Arutasime juristiga kohtusse pöördumist dokumentide väljastamise nõudega,et seejärel uuesti kohtusse minna juba igasuguste otsuste vaidlustamiseks.Maksame tolle x summa ära,aga kui juhatus ei tõenda oma "kommunaalteenuste makse" nõudmise õigusi,siis nõuame summa tagasimaksmist. Oleks te vaid näinud juhatuse liiget enne kuulutuse ülespanekut!Rääkis ühe inimesega sellest meie akna all ja oli nii õhevil ja õnnelik ( samas ülbelt enesekindel),et saab midagi ühistu heaks ära teha.. Ei tea,kas peaks ka Ühistute Keskliidust järele küsima,et kas nende jurist annab tõesti juhatustele sellist nõu või on neil asjadest sootuks vastupidised arvamused?

rekmaa kirjutas:Kui meie ühistu asjaajamist vaadata,siis ma tõesti ei saa aru,milleks või kelle huvides korteriühistud kui sellised üldse loodud on.Kes kaitseb korteriomanikku korteriühistu eest?

Mõnes paigas olnuks tõenäoliselt lihtsam kui KÜ jäänuks moodustamata, eriarvamusi samapalju kui majas inimesi.

http://www.vastused.ee/loe/oigus/korter ... gus/2.html Küttesüsteemi purunemise tõttu tekkinud kahju eest vastutavad korteriomanikud korteriomandite omanikena igal juhul.
Riigikohus oma 17.detsembri 2012 lahendis nr 3-2-1-161-12 punktis 10 asunud seisukohale, et korteriühistu ei ole seotud korteriomanike kohustusega oma korterelamut korras hoida. Riigikohtu käsitluses ei oma tähendust asjaolu, et korteriühistu liikmeteks on korteriomanikud ise, et korteriühistu eesmärk on esindada korteriomanikke ning tema mõte on lihtsustada korteriomandite valitsemist. Eeltoodu põhjal tuleb esitatud küsimusele vastata, et korteriomanikud PEAVAD korterelamu ohustuse ja korrasoleku tagama, korteriühistu aga VÕIB seda teha.