Korteriühistu Abi

Korteriühistu vana juhatus koostas korrektselt juhatuse ja üldkoosolekute protokollid ja otsuseid. Nüüd uus juhatus koostab vaid juhatuse ja üldkoosolekute protokollid, milles on küll märgitud hääletamiste tulemused, aga eraldi otsust nad ei koosta.
See on tekitanud väikse segaduse dokumentide kontrollimisel, sest otsuste korral oli hea jälgida mida ja millal vastu võeti. Nüüd on dokumentideks vaid pikad protokollid ja vastuvõetud otsuseid on nendest veidi kehva üles leida.
Küsimus: kas üldse peab koostama eraldi koosoleku protokollid ja nende põhjal seejärel otsused?

Tänan abi eest!
Sirtsik

Mina ei näe mitte mingisugust vajadust koosoleku otsuse eraldi dokumendina vormistamiseks. On täiesti loogiline ja üldlevinud tava, et koosoleku otsused on kirjas koosoleku protokollis.

Minu subjektiivne arvamus on, et koosoleku protokoll ei pea olema koosoleku stenogramm.

Protokolli keaks ikka kirjutama, mida otsustati, palju poolt ja palju vastu jne. Ehk aitab MTÜS § 21. lg 6 Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

Jah, aga mida teha, kui isegi hääletustulemusi pole protokollis rääkimata eriarvamusest? Samuti ei tehta protokolle vastavalt põhikirjale kättesaadavateks. Viimasel koosolekul pandi kirja näiteks selline aluse päevakorra punkti käsitluse kohta: 2-9=1 eur.
Kas ainsaks lahenduseks on kohtus käimine?

Üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks on võimalik kolme kuu jooksul peale koosolekut kohtusse pöörduda.

Teine võimalus on algatada erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumine ja vaida uus ning tegus juhatuds

pimeloom kirjutas:Üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks on võimalik kolme kuu jooksul peale koosolekut kohtusse pöörduda.

Teine võimalus on algatada erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumine ja vaida uus ning tegus juhatuds

Meil oli reedel koosolek ja täna sain protokolli. Protokolliti vene keeles ja nüüd tõlgiti eesti keelseks. Väga napisõnaline.
Tekkis kaks küsimusi:
1) Varasematel aastatel lisatud ka selline asi:
Krt nr. Mõttelise osa suurus Omanik

Kuidas seda mõttelise osa suurust arvutatakse? Iga aasta on nt minu korteri numbri taga erinev mõttelise osa suurus..Oskab keegi aidata?

2) Juhatuse liikmetega tegime 2012a. eelarve kus hooldustasu on 0,61 €/m2 ning hoolduskulude jaotuse selle summaga arvestatuna. Koosolekul aga otsustati alates 1.juunist 2012.a hooldustasu määraks kinnitada 0,66 €/m2 kuus. Pean ma juhatuse esinaisena tegema uue 2012a majandustegevuse eelarve ning jaotama hoolduskulutused uuesti?

Mõttelise osa suurus on kirjas kinnistusraamatus murdosana.

Deimos kirjutas: Jah, aga mida teha, kui isegi hääletustulemusi pole protokollis rääkimata eriarvamusest? Samuti ei tehta protokolle vastavalt põhikirjale kättesaadavateks. Viimasel koosolekul pandi kirja näiteks selline aluse päevakorra punkti käsitluse kohta: 2-9=1 eur.
Kas ainsaks lahenduseks on kohtus käimine?

Ma võtaks natukene tuure maha kohtus käimise suhtes. Tavaliselt on KÜ olemas valitsev arvamus ja opositsioon, kuhu kuulud sina. KUi sa oled koosolekust osa võtnud ning sinu eriarvamust ei ole kirja pandud, siis sina pead kohtus tõendama seda, et sa esitasid eriarvamuse, aga seda ei protokollitud. Vot siit sinu hädad algavad, kuna valitsjatel on olemas oma tulihingelised poolehoidjad, kes neid pimesi usuvad ja sind vihkavad. Samuti on nad kohtus tunnistamas, et mingeid eriarvamamusi ei esitatud. Sinu tunnistajatele tehakse elamine kibedaks, ning nad ei soovi sust üldse varsti pldse midagi kuulda. Need on näited elust enesest. Kui soovid KÜ liikmete üldkoosoleku otsust kohtus vaidlustada, ära käi koosolekul, saad protokolli, esitad ebaseadusliku punkti suhtes hagiavalduse kui põhikirja ja seadusega vastuolus oleva otsuse tühistamise suhtes. Jõudu!

Roland66 kirjutas:Mõttelise osa suurus on kirjas kinnistusraamatus murdosana.

Saan ma need andmed kätte ka internetist? Just see huvitas mind, et iga aasta oli nt minu korteri mõtteline osa erinev...

reelicca kirjutas: Saan ma need andmed kätte ka internetist? Just see huvitas mind, et iga aasta oli nt minu korteri mõtteline osa erinev...

Jah, loomulikult, kinnistusraamat on avalik register. http://www.rik.ee/e-kinnistusraamat

Kuigi ma ei suuda välja mõelda mille jaoks see mõttelise osa teadmine KÜ jaoks vajalik on.

2) Juhatuse liikmetega tegime 2012a. eelarve kus hooldustasu on 0,61 €/m2 ning hoolduskulude jaotuse selle summaga arvestatuna. Koosolekul aga otsustati alates 1.juunist 2012.a hooldustasu määraks kinnitada 0,66 €/m2 kuus. Pean ma juhatuse esinaisena tegema uue 2012a majandustegevuse eelarve ning jaotama hoolduskulutused uuesti?

Eks ta kena ju oleks.

reelicca kirjutas:

Roland66 kirjutas:Mõttelise osa suurus on kirjas kinnistusraamatus murdosana.

Saan ma need andmed kätte ka internetist? Just see huvitas mind, et iga aasta oli nt minu korteri mõtteline osa erinev...

See kuulub juba müstika valdkonda...

pimeloom kirjutas:

reelicca kirjutas: Saan ma need andmed kätte ka internetist? Just see huvitas mind, et iga aasta oli nt minu korteri mõtteline osa erinev...

Jah, loomulikult, kinnistusraamat on avalik register. http://www.rik.ee/e-kinnistusraamat

Kuigi ma ei suuda välja mõelda mille jaoks see mõttelise osa teadmine KÜ jaoks vajalik on.


Vaadates varasemate aastate protokolle, siis selle alusel justkui koosoleku kvoorumi moodustamise eesmärgil see välja toodid a la mitu osa on koosolekul esindatud. Segane asi see minu jaoks...

reelicca kirjutas:
Vaadates varasemate aastate protokolle, siis selle alusel justkui koosoleku kvoorumi moodustamise eesmärgil see välja toodid a la mitu osa on koosolekul esindatud. Segane asi see minu jaoks...

Kas teie ühistu põhikirjas on sätestatud üldkoosoleku kvoorumiks mingi kogus mõttelisi osasi?

Kui on, siis tule taevas appi!

Aitähh, Roland66
Kirjeldus on reaalset olukorda kirjeldav ning tõele vastav. Õnneks ei vasta ükski koosoleku protokoll seadustele ning vaidlustada saab kõiki eranditult.
Lisaks veel pädevus ja muu selline. Opositsioon ja koalitsioon on alati ühiskonnas olemas olnud ja vajalik, aga lõputult ei saa ka ühistu seadusevastaselt tegutsema jääda ning ehk on kohus see institutsioon, mis lükkab asjad seaduseraamisesse tagasi.
Mitte et kohus oleks nagu odav lõbu, lisaks aeganõudev - aga ka teisiti olles peab rahakott pungil kupüüre täis olema, sest mõttetud kulutused ja juhatuse töötasu tuleb ju ka kinni maksta...

pimeloom kirjutas:

reelicca kirjutas:
Vaadates varasemate aastate protokolle, siis selle alusel justkui koosoleku kvoorumi moodustamise eesmärgil see välja toodid a la mitu osa on koosolekul esindatud. Segane asi see minu jaoks...

Kas teie ühistu põhikirjas on sätestatud üldkoosoleku kvoorumiks mingi kogus mõttelisi osasi?

Kui on, siis tule taevas appi!

Ma uurin põhikirja veelkord kui koju saabun. Minu loogika- isegi kui põhikirjas nii on, siis kas mitte igakord ei peaks olema mõtteline osa sama korteril?

reelicca kirjutas: Ma uurin põhikirja veelkord kui koju saabun. Minu loogika- isegi kui põhikirjas nii on, siis kas mitte igakord ei peaks olema mõtteline osa sama korteril?

Loomulikult on ta sama, kui teie maja suurus ei ole just muutuv.

pimeloom kirjutas:

reelicca kirjutas: Ma uurin põhikirja veelkord kui koju saabun. Minu loogika- isegi kui põhikirjas nii on, siis kas mitte igakord ei peaks olema mõtteline osa sama korteril?

Loomulikult on ta sama, kui teie maja suurus ei ole just muutuv.

Just just, seda minagi...Kuid selline küsimus- Kas piisab kui kirjutan üles mis nr korteriomanikud osalesid ja siis ju näha et 24st osales 14 ja seega kvoorum koos..Kui hakkab keegi oma inimestest selle protokolli peale jaurama, siis mis teha...Nüüdsest juhatuse esinaisena teen selliselt . Meil oli koosolek kahes keeles, protokoll vene keeles ja käsitsi. tehti eesti keelde, trükkisin ära. nüüd uuesti vene keelde ja siis elanike. kui kiirelt peab protokoll elanikeni olema edastatud?

Protokoll peab olema kättesaadav 14 päeva pärast peale koosolekut. Edastamise kohta pead vaatama oma KÜ põhikirja.

reelicca kirjutas:
Just just, seda minagi...Kuid selline küsimus- Kas piisab kui kirjutan üles mis nr korteriomanikud osalesid ja siis ju näha et 24st osales 14 ja seega kvoorum koos..?

Ei piisa. Koosoleku kvoorumi jaoks peab olema protokolli lisana koosolekul osalejate nimekiri, kus siis iga koosolekul osalenud ühistuliige kinnitab allkirjaga oma osalemist. Sinu kirjutataud korterinumbritest ei piisa.
Ja selle, milline on üldkoosoleku läbi viimiseks nõutav kvoorum, pead lugema oma ühistu põhikirjast.

Kui hakkab keegi oma inimestest selle protokolli peale jaurama, siis mis teha...Nüüdsest juhatuse esinaisena teen selliselt ?

Ühistu juhatuse esimehena teed sina nii nagu seadused ja ühistu põhikiri ette näevad. Teist varianti ei ole.

pimeloom kirjutas:

reelicca kirjutas:
Just just, seda minagi...Kuid selline küsimus- Kas piisab kui kirjutan üles mis nr korteriomanikud osalesid ja siis ju näha et 24st osales 14 ja seega kvoorum koos..?

Ei piisa. Koosoleku kvoorumi jaoks peab olema protokolli lisana koosolekul osalejate nimekiri, kus siis iga koosolekul osalenud ühistuliige kinnitab allkirjaga oma osalemist. Sinu kirjutataud korterinumbritest ei piisa.
Ja selle, milline on üldkoosoleku läbi viimiseks nõutav kvoorum, pead lugema oma ühistu põhikirjast.

Kui hakkab keegi oma inimestest selle protokolli peale jaurama, siis mis teha...Nüüdsest juhatuse esinaisena teen selliselt ?

Ühistu juhatuse esimehena teed sina nii nagu seadused ja ühistu põhikiri ette näevad. Teist varianti ei ole.

Ma väljendasin ennast valesti. Vabandan. Protokolli lisana olen alati pannud koosolekul osalejate nimekiri allkirjadega. Tegin nii seegi kord, kuid ikkagi üks juhatuse liige et peab olema mõtteline osa. Vaatasin KÜ põhikirja ja seal kirjas et kohal peab olema koosolekul üle poole KÜ liikmetest. Lihtsalt vana juhatus tegi selle mõttelise osaga ning seetõttu ongi hetkel segadus..

reelicca kirjutas:
Ma väljendasin ennast valesti. Vabandan. Protokolli lisana olen alati pannud koosolekul osalejate nimekiri allkirjadega. Tegin nii seegi kord, kuid ikkagi üks juhatuse liige et peab olema mõtteline osa. Vaatasin KÜ põhikirja ja seal kirjas et kohal peab olema koosolekul üle poole KÜ liikmetest. Lihtsalt vana juhatus tegi selle mõttelise osaga ning seetõttu ongi hetkel segadus..

Siis on ju kenasti. Unustage need mõttetud mõttelised osad. Edu sulle!

pimeloom kirjutas:

reelicca kirjutas:
Ma väljendasin ennast valesti. Vabandan. Protokolli lisana olen alati pannud koosolekul osalejate nimekiri allkirjadega. Tegin nii seegi kord, kuid ikkagi üks juhatuse liige et peab olema mõtteline osa. Vaatasin KÜ põhikirja ja seal kirjas et kohal peab olema koosolekul üle poole KÜ liikmetest. Lihtsalt vana juhatus tegi selle mõttelise osaga ning seetõttu ongi hetkel segadus..

Siis on ju kenasti. Unustage need mõttetud mõttelised osad. Edu sulle!

Tänud kõikidele kes aitasid..

pimeloom kirjutas:

reelicca kirjutas:Lihtsalt vana juhatus tegi selle mõttelise osaga ning seetõttu ongi hetkel segadus..

Siis on ju kenasti. Unustage need mõttetud mõttelised osad. Edu sulle!

Reelicca, lihtsalt infoks Sulle...
Korteriomandi seaduses on selline paragrahv nagu:

§ 19. Üldkoosoleku otsus
(2) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

Kuna KOS'is on sees ka selline paragrahv:

§ 8. Korteriomanike ühisus
(1) Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

... siis peab eksisteerima vastuolu KÜS'iga, et seda eirata.

Suurem osa ühistuid lähtub kvoorumi leidmisel minu teada põhikirjas sätestatud nõudest ja eirab KOS'i nõuet. Olin enne tänast samal arvamusel ka ise, aga üritasin väga hoolikalt lugeda ja ei leidnud KOS §19 vastuolu KÜS'iga, seega tuleb ka seda kvoorumi nõuet täita.

Nüüd läheb meil Pimeloomaga päris tuliseks andmiseks siin ilmselt, aga vähemalt on lõbus

Uutma kirjutas: Nüüd läheb meil Pimeloomaga päris tuliseks andmiseks siin ilmselt, aga vähemalt on lõbus

Ma olen siin foorumis ennemgi kirjutanud, et elu võib ka ju keeruliselt elada aga milleks.

Korteriühistuseadus ütleb üheselt
§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.

(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Korteriomandiseadusest ei räägita üldse.

Korteriomandiseaduses räägitakse korteriomandite valitsemisest korteriühisusena.

Püüa vahet teha korteriühistul ja korteriühisusel ja vaielda ei ole siin midagi.

pimeloom kirjutas:Ma olen siin foorumis ennemgi kirjutanud, et elu võib ka ju keeruliselt elada aga milleks.

Jaajah, seadused on lollidele, pehmodele ja neile, kes ilma seadusteta elada ei oska.
Kahjuks või õnneks mitte -- ikka endiselt täitmiseks meile kõigile, hoolimata sellest kui keeruliselt need kirja ka poleks pandud.
KÜS pole õigusraamistiku põhiseadus. Lisaks KÜS'ile tuleb KÜ tegevuses lähtuda ka kõikidest muudest asjassepuutuvatest seadustest (nt KOS, AÕS, TSüS, VÕS, RPS, TuOS, LS, ELS jne). Kuigi, kui KÜS'i §5(5) näiteks riivab põhiseadust, siis on õiguskantsler lugenud selle riive põhjendatuks.

pimeloom kirjutas:Korteriühistuseadus ütleb üheselt
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.
(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
Korteriomandiseadusest ei räägita üldse.

Räägitakse küll ju:

§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Eri meelt pole me selles osas, et KÜS'is reguleerimata küsimuste osas rakendatakse KÜ’le kui mittetuludusühingu alaliigile MTÜS’i sätteid.
Erimeelt tundume me olema selles osas, et kas KOS’i vastav seadusepügal on KÜ tegevuses valitsemisel kehtiv või tuleks kohaldada KÜ’s olevat paragrahvi.
Nagu varasemalt viitasin, siis kohaldatakse seadusejärgselt korteriomandite valitsemisel KOS’i niivõrd, kuivõrd see pole vastuolus KÜS’iga.
Loodan, et saad sellest minuga peale hoolikat lugemist sarnaselt aru või tood välja mõne seaduses sätestatud põhimõtte, miks see antud juhul nii ei peaks olema.

pimeloom kirjutas:Korteriomandiseaduses räägitakse korteriomandite valitsemisest korteriühisusena.
Püüa vahet teha korteriühistul ja korteriühisusel ja vaielda ei ole siin midagi.

Tulenevalt KÜ iseärasustest, millega ma mõni aeg tagasi liitusin, on tulnud mul see vahe endale viimase paari aastaga väga detailselt selgeks teha.
Korteriühisus on õigussuhe – võrreldav näiteks vabaabieluga või minu poolest ka nn partnerluse erinevate vormidega. Seaduslikus võtmes on tegemist seltsinguga (seltskond inimesi lepivad mingis asjas omavahel kokku -- näiteks et lähevad paaril õhtul õlut jooma ja keegi neist teeb välja).
Ühistu loomisega ei kao see õigussuhe korteriomanike vahel mitte kuhugi. See eksisteerib korteriomandite tekkest ja lõppeb korteriomandite lõppemisega, mitte KÜ tekkimisega.
Valitsetakse küll vastavalt KOS §8(1)’le peale KÜ asutamist KÜS’i järgi, aga PALUN loe väga tähelepanelikult ka sama lõike viimast lauset! Vaielda pole siin tõesti millegi üle kui Sa ühtegi viidet oma väidete tõestuseks lauale ei pane