Korteriühistu Abi

Eile toimunud KÜ üldkoosolekul tehti minu arvates päris palju möödalaskmisi aga kuna ei ole ala ekspert, siis paluksin teie abi - kas allpool olevate eksimuste tõttu on võimalik nõuda otsuste tühistamist.
1) Koosolekul osalejate isikuid ei tehtud kindlaks. Koosseisu loeti ka inimesi, kes ei olnud korteriomanikud ja kellel puudus volikiri. Kohal olnud korteriomanike arv ei olnud 50%
2)Suurem osa koosolekust toimus vene keeles. Selle tulemusena ei saanud vene keelest mitte aru saavad isikud hääletuses osaleda ja mõned lahkusid seetõttu koosolekult
3)Hääletus uue põhikirja üle - olemas peab olema 90% korteriomanike nõusolek. Kuna kohal oli 50%, siis lubati tagantjärgi inimeste käest nõusolek küsida. Korralikult ei loetud üle vastu ja erapooletuid hääli - 6 vastuhääle asemel pandi kirja 3 ja erapooletuid ei võetud üldse arvesse.
4) Remondikulude tõstmiseks anti 2 varianti - kas võtta laenu või suurendada igakuist makset. Kulude tõusu vastu hääletamise võimalust ei antud.

Need on vaid mõned näited aga minu asjatundmatu pilgu jaoks olid need suurimad vead.

1) Isikute kindlaks tegemine ei ole vajalik, eeldusel et neid teatakse/tuntakse. Kvoorumi puudumine ja volitamata isikute lugemine koosolekust osalejate hulka on vead.
2) Ma ei julge arvata, kas vene keeles koosoleku pidamine oleks põhjus koosoleku otsuste tühistamiseks. Loomulikult peaks juhatus tõlke tagama.
3) Kas 90%-se poolthäälte arvu sätestab teie põhikiri? Kui jah, siis väiksem poolthäälte hulk on loomulikult vale ja tagantjärgi uskselt-uksele käimisega häälte kogumine ei ole seaduslik.
4) Kulude tõstmise poolt mitte häälletamine ongi sisuliselt vastu hääletamine.

Edukat kohtuteed.

Kui on suur maja , siis võiks ikkagi kontrollida , kas on omanik või ei. Väikese maja juures on juhatusel teada kõik omanikud.
Usun , et siin mõeldi põhikirja muutmise nõuet 2/3
Ukselt uksele minnes saab juhatus allkirjad teie koosoleku otsustele.
Kui korteriomanik lahkub koosolekult. On vaja see protokollida . J
Üldkoosoleku otsus tühistatakse ainult kohtus. Kuid selleks peab olema teil teada , millised korterid olid koosolekul. Ja veel , et minna kohtusse , peate seda tegema mitmekesi.
Teil peab olema käes üldkoosoleku otsus, kus on märgitud kõik korterite nr. Selle peate saama 14 päeva jooksul.

leammj kirjutas:Kui on suur maja , siis võiks ikkagi kontrollida , kas on omanik või ei. Väikese maja juures on juhatusel teada kõik omanikud.

Jutt oli ju konkreetselt isikute kindlaks tegemisest, mitte omanike.

Usun , et siin mõeldi põhikirja muutmise nõuet 2/3

Seadus EI nõua põhikirja muutmiseks kahte kolmandikku häältest.

Ukselt uksele minnes saab juhatus allkirjad teie koosoleku otsustele.

Jah, aga see ei ole seaduslik.

Kui korteriomanik lahkub koosolekult. On vaja see protokollida .

Milleks see vajalik on? Milline õigusakt seda nõuab?

Ülkoosolekult lahkunud liikme puhul arvestatakse, et ta on vabatahtlikult loobunud oma hääle õigusest.
Kui üldkoosolekult lahkunud liikme tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem Ühistu liikmeid, võetakse otsus vastu kohalolijate häälteenamusega.

rewa2 kirjutas: Kui üldkoosolekult lahkunud liikme tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem Ühistu liikmeid, võetakse otsus vastu kohalolijate häälteenamusega.

Millise seaduse alusel võtate otsuse vastu kohalolijate häälteenamusega kui enam kvoorumit ei ole?

Kuidas te fikseerite, et enam kvoorumit ei ole? Protokollite lahkujad?

rewa2 kirjutas: Kui üldkoosolekult lahkunud liikme tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem Ühistu liikmeid, võetakse otsus vastu kohalolijate häälteenamusega.

Seoses kvoorumi ja otsuste vastuvõtmise teemaga tahtsin Sulle vastu vaielda, aga jäin hetkel jänni, sest ei leidnud kvoorumi kajastamise nõuet põhikirjas. Leidsin ainult ühe nö sobiva seadusepügala (MTÜS §7 l 1), aga mis jääb minu arvates siiski nõrgaks, et kvoorumi teemal üheselt tõlgendada saaks.

MTÜS § 7. Põhikiri
(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
8 ) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;

MTÜS §21 räägib küll kokkukutsumise tingimusi, aga kvoorumi osas annab „vabad käed“ sõnastusega „võib sätestada“

MTÜS § 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

Aga selge on see, et meil kõigil, vähemalt arvan nii, on põhikirjas lahti kirjutatud kvoorumi teema.

Lõpuks. Kui hea „rewa2“ juhtumi puhul läks üldkoosolek vastuollu põhikirjaga kui kvoorumi nõude rikkumisega võttis vastu otsuseid ja keegi kolme kuu jooksul ei vaidlustanud, siis saab ainult näpuga häbi-häbi ringe teha.

Huvitav oleks teada, mis seadusepügal tuua kohtuprotsessis aluseks kui püüda üldkoosoleku otsust tühistada kvoorumi nõude rikkumise tõttu.

Ei tea kas kellaaeg on liialt hiline mõttelendude jaoks, aga hetkel olen toppama jäänud.

Ehk arendab keegi kvoorumi teemat, seadustele tuginedes, edasi.

Meil võeti koosolekul vastu, et edaspidi hakkame remondi fondi maksma ruut meetri pealt (enne oli kindel summa korteri pealt) ja protokollis oli kirjas,et 1 augustist ja nüüd tuli juuni kuu arve kus oli see juba lisatud.Kas ei peaks olema see augusti kuu arve peal ?

soojak kirjutas:Meil võeti koosolekul vastu, et edaspidi hakkame remondi fondi maksma ruut meetri pealt (enne oli kindel summa korteri pealt) ja protokollis oli kirjas,et 1 augustist ja nüüd tuli juuni kuu arve kus oli see juba lisatud.Kas ei peaks olema see augusti kuu arve peal ?

Kas esimesest augustist maksma või arvestama? Usun, et vastuse leiad protokolli sõnastusest.

Selline lause on seal .Ühehäälselt otsustati lähtuda panga nõudmistest ja tõsta remondifondi tasu alates 1. augustist. Muuta ära praegune maksmiskord ja edaspidi arvestada remondifondi tasusid korteri ruutmeetrite pealt.

soojak kirjutas:....tõsta remondifondi tasu alates 1. augustist.

Siin on küll ühene tõlgendus. Otsuses on ju kirjas, et remondifondi kogutavat tõstetakse alates 01 augustist. See tähendab seda, et juuli arve, mis esitati augusti alul, oleks pidanud olema veel vana arvestusega. Ja augusti kuu kuluarve, mis esitatakse septembri alul on juba nö uue süsteemi arvestusega.

Antud situatsiini arvestades peaks juhatus ja/või raamatupidaja tegema järgmise arvega tasaarvelduse ja selgitava kirja juurde lisama.

Kas juhatuse koosolek saab ära muuta üldkoosoleku poolt vastu võetud otsust?Jutt sellest samast remondi fondist,et juhatus otsustas ära muuta 01 augusti 01 juuliks.

soojak kirjutas:Kas juhatuse koosolek saab ära muuta üldkoosoleku poolt vastu võetud otsust?Jutt sellest samast remondi fondist,et juhatus otsustas ära muuta 01 augusti 01 juuliks.

Ei, juhatus seda mitte teha ei saa, seda saab muuta ainult KÜ liikmete üldkoosolek. Juhatus allub üldkoosolekule, mitte üldkoosolek juhatusele. Juhatusel on võimalus oma otsusega sihtsissemakseid koguda, kui põhikirjas on nii sätestatud.

Aga kas nüüd üldkoosolek saab ise tagantjärgi seda kuupäeva muuta - tagasiulatuvalt: kui alguses võeti otsus vastu, et 1. augustist ja nüüd muuta seda 1. juuliks (juuli arved on samuti KÜ liikmetele laiali saadetud ja suures osas ka tasutud). - Arvestades veel seda, et järgmine koosolek toimuks juba septembris (seega kaks kuud tagasiulatuvalt)?

saab, kui selleks annavad küik KÜ liikmed nõusoleku. Õiguse üks printsiipe on, et tagasiulatuvalt saab muuta ainult paremas e. vähem maksta, rohkem maksta saab muuta ainult alates käesolevast hetkest.

Kas selleks on vaja kokku kutsuda üldkoosolek või piisab iga KÜ liikme kirjalikust nõusolekust?

soojak kirjutas:Kas selleks on vaja kokku kutsuda üldkoosolek või piisab iga KÜ liikme kirjalikust nõusolekust?

Piisab kirjalikust nõusolekust. Jõudu!