Korteriühistu Abi

Tere!

Kuidas saab/või kas saab vaidlustada üldkoosolekul vastuvõetud otsuse vastu üldkoosolekul mitteosalenud ühistu liige?
Kas ta saab keelduda täitmast üldkoosolekul vastuvõetud otsust?
Kas ta saab nõuda uut üldkoosoleku kokkukutsumist?


Ette tänades!

Mida KÜ otsustas, et kohe täitmisest keeldud?

Mina ei keeldugi:)
Me otsustasime üldkoosolekul, et korjame täiendavalt muru trimmerdamise jaoks eraldi sularahas maist septembrini iga korteri pealt umbes 4 eur kuus. Üks korteriomanik, kes koosolekul ei viibinud, ei ole selle otsusega nõus. Ta ei ole nõus ka ise mitte kunagi mingites hooldustöödes osalema.

Selleks on tal õigus, kuna otsus on tehtud mitte ruutude alusel, vaid korterite kaupa, milleks peab olema kõikide korteriomanike nõusolek.

Hooldustöödest osa võtma sundida ei saa kedagi. Tehke muru trimmerdamine ilma temata ära, andke kõikidele korteriomanikele teada, et too kortriomanik ei tasu mingeid kulutsi.

nekira: Aga miks sulas? Sellest võib järeldada, et tegu on musta rahaga ja soovite tasuda makse maksmata.

Roland66: Miks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek ja kuidas ei saa sundida maksma. Kui ÜK võtab vastu otsuse uue raha kogumiseks ja järgitud on kõiki ÜK kokkukutsumise punkte, siis tegu on täiesti seadusliku otsusega.

Mind isiklikult häiriks see sulas kogumine.

Koguda raha saab ainult ruutude alusel, aga nemad korjavad raha korteri kaupa ja vahet ei tehat ühe- ega neljatoalisel korteril. See on põhikirja ja seadusega vastuolus.

Korjame seda raha juurde,kuna hoolduskuludest ei jätku.Meil on väike ühistu ja majaümbrust peab korras hoidma.Remondi-ja hooldukulusid aga tõsta ei saa, kuna korteriomanikud ei ole nõus, seega peab kuidagi toime tulema.

Roland 66..Täpsusta palun milline seadus seda reguleerib, et raha saab koguda vaid ruutmeetrite alusel?

KOS, AÕS. Ja loe Kommunismi lõpust kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10

Tänan!

Roland66 kirjutas:KOS, AÕS. Ja loe Kommunismi lõpust kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10

Mul millegipärast ei ava Sinu poolt antud numbriga kohtuasja. Otsisin leheküljelt http://kola.just.ee.

Aga kui ma nüüd õieti mäletan, siis tegemist oli kohtuasjaga, kus arutati mitte korteriühistu, vaid ühisuse kontekstis. Seega ei peaks Sinu väide kehtima korteriühistute osas.

Lisaks ütleb KOS § 8 (Korteriomanike ühisus) lõige 1: „……Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi…“.

Seega, kui on moodustatud korteriühistu, siis ei ole meil enam vaja vaadata KOS-i poole.

Ja KÜS § 151 (Majandamiskulud) lõige 1, mis ütleb: „Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud ……….. arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti“.

Seega kui põhikiri annab õiguse seda majandamiskulu korteri alusel jagada, siis on „nekira“ poolt mainitud üldkoosoleku otsus antud kontekstis õiguspäraselt tehtud otsus.

Ja AÕS-i poole vaatame juhul, kui omanikud hakkavad lahendama küsimusi, mis jäävad ehitise ja maatüki mõtteliste osade majandamisest ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamisest temaatikast väljapoole (KÜS §2).

Seega kõike ülaltoodud arvesse võttes ei saa ma uskuda, hea „Roland66“, Sinu väidet, et raha koguda saab ainult ruutmeetri alusel ja et korteri kaupa korjates on tegevus seadusega vastuolus.

Miks minu väide KÜ osas ei kehti?

Roland66 kirjutas:Miks minu väide KÜ osas ei kehti?

Hea "Roland66"

Sinu väide, et raha (räägime majandamiskuludest) saab koguda ainult ruutude alusel ja näiteks korterite kaupa korjates on seadusega vastuolus, on väär seetõttu, et KÜS § 151 lõige 1 annab korteriühistu liikmetele õiguse oma põhikirja kaudu majandamiskulude arvestust ka teisiti lahendada kui ruutmeetri arvestusena.

Kas KÜ on kaasomandi omanik? Annab võimaluse küll, kuid selleks on vaja kokkulepet.

Kaasomandi kasutamist reguleerivad AÕS ja KOS, KÜS seadus ei reguleeri kaasomandi käsutamist ja kulude eest tasumist. KÜS mõte ja eesmärk on natukene teine.

kohtulahendi leiad siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-10

Ma ei hakka seda täpsemalt läbi lugema aga lahend räägib ühisusest.
Ühistute puhul otsustab siiski ÜK ja vajadusel saab selle ka põhikirja lisada.

Palun ära eksita inimesi!

KÜ puhul puudub alus vaidlustada korteripõhiselt arvestamine, kui vastav otsus on vastuvõetud ÜK-l, mis oli otsustusvõimeline. Vaidlustatav on sularahas maksmise nõue - see on ju läbinähtavalt maksudest kõrvale hoidmine. Samas igasugune sularahas arveldamine on alati hiljem usaldamatuse tekkimise aluseks - palun vältige seda. Kuid sularahas maksmise vaidlustamine ei anna õigust maksmata jätta.

suisse kirjutas:Samas igasugune sularahas arveldamine on alati hiljem usaldamatuse tekkimise aluseks - palun vältige seda.

Põhjus miks meie ühistus sulaga ei arveldata.

Miks te arvate, et KÜ puhul kehtivad teistsugused seadused kaasomandi valitsemisel kui ühisusel? Isegi MTÜS-st võite leida punkti, mis kaitseb korteriomanikku korterite alusel kuluda jaotamise suhtes.

Milline on KüS eesmärk, mida seadus määratleb?

Sellepärast, et KÜ puhul täidetakse ÜK lihthäälteenamuse (va.mõned erandid) alusel tehtud otsuseid, kuid ühisuse puhul on nõutud kõigi omanike kokkulepet.
Kui üldkoosolek otsustas ja otsus jõustub, siis on see ka täitmiseks. Kui otsus ei meeldi, on sul õigus vaidlustada. Ühisuse korral aga loosoleku enamuse otsus ei võrdu omanike kokkuleppega (seda on selgesti ka RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10).

Tühine otsus on tühine selle vastuvõtmise hetkest, sõltumata kas tegu on KÜ või ühisusega.

See riigikohtu lahend seab teise valgusesse ka leppetrahvi mõiste. Leppe trahvi saab nõuda lepingu poolelt, kes on sellega nõustunud, kui nüüd sõnast kinni hakata.

mul oleks selline küsimus, et kui koosolekul otsustati, et aasta aega kogutakse iga kuu 20.- euri korteri pealt, et koguda raha katuse parandamiseks. Kas sellsie otsuse tegemiseks peavad olema nõus kõik? Kui nt mõni korter ütleb, et ta ei maksa, et tal ei ole seda raha, siis mida teha?

Kui koosoleku kokkukutsumisega vigu ei tehtud siis otsus on seaduslik.
Kui mõnel omanikul pole raha, siis võib ta pöörduda sotsametisse, äkki saab sealt abi.

MargusT kirjutas:

Roland66 kirjutas:Miks minu väide KÜ osas ei kehti?

Hea "Roland66"

Sinu väide, et raha (räägime majandamiskuludest) saab koguda ainult ruutude alusel ja näiteks korterite kaupa korjates on seadusega vastuolus, on väär seetõttu, et KÜS § 151 lõige 1 annab korteriühistu liikmetele õiguse oma põhikirja kaudu majandamiskulude arvestust ka teisiti lahendada kui ruutmeetri arvestusena.

Õiguskantselri seisukoht: Alternatiivina korteriomanike ühisusele võib KOS § 1 lõikes 2 nimetatud kaasomandi eseme valitsemiseks asutada korteriühistu. See toimub korteriomanditeks jagatud kinnisasja
korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist (KÜS § 3 lg 1).
KÜS § 1 lõikest 2 ja KÜS § 2 lg 1 esimesest lauseosast („Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, […]) järeldub, et korterühistu on üks mittetulundusühingu liik.6 Korteriühistul on seadusega kindlaksmääratud eesmärk, milleks on KÜS § 2 lg 1 kohaselt „korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine“. Seega on korteriühistu
õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik, kes võib omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Pean aga siinkohal vajalikuks rõhutada, et korteriühistu ei saa KOS § 1 lõikes 2 nimetatud kaasomandi eseme omanikuks – see on ka pärast korteriühistu moodustamist korteriomanike ühine omand ega
ole vastavalt KOS § 1 lõikele 3 korteriomandi reaalosast eraldiseisvana võõrandatav. 7
3 Vt ka KOS § 13 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Korteriomandiseaduse eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et üheks KOS § 16 lõike 1 ja § 13 lg 3 kohaldamise näiteks on otsus tsinkplekk-katus
asendada vaskplekk-katusega. Vt korteriomandiseaduse eelnõu seletuskiri, arvutivõrgus kättesaadaval: http://www.riigikogu.ee.
4 Kõnealuste ehituslike muudatuste tegemiseks ei ole siiski vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle KOS § 11 lg 1 punktis 1 nimetatud määra (KOS § 16 lg 1 lause 2). 5 Vt ka korteriomandi seaduse seletuskiri: „Ehituslikeks muudatusteks ja tavalise korrashoiu piire ületava tegevuse puhul on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Luba ei ole vaja selliste meetmete võtmiseks, millega tekitatavad kahjustused ei ole suuremad tavakasutuses tekkida v?ivast kahjust. Korteriomanike kokkulepe on vajalik ka juhul, kui üle poole hoonest on hävinud ja kahju ei ole ei kindlustusega ega muul moel kaetud (§ 16).“
6 Vastavalt KÜS § 2 lõikele 2 on korteriühistu ka korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Ma ei käsitle aga käesolevas seisukohavõtus korterihoonestusõiguse omanike loodud korteriühistu võimalikke erisusi
võrreldes korteriomanike loodud ühistuga. Seda põhjusel, et korterihoonestusõiguse eseme osaks olevale
hoonestusõiguse mõttelise osade ühiseks majandamiseks loodud korteriühistule rakendub põhimõtteliselt sama regulatsioon, mis KÜS § 2 lõikes 1 sätestatud korteriomanike korteriühistu puhul. Samuti pole te oma avalduses esile toonud, et olete või soovite olla korterihoonestusõiguse omanike loodud korteriühistu liige.
7 Vastavalt KÜS § 6 lõikele 1 tekib korteriühistu vara tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Siiski tuleb korteriühistu liikmetel KÜS § 9 lg 1 kohaselt tagada korteriomandi eseme
4 Eespool märkisin, et juhul, kui korteriomanikud on võtnud vastu otsuse korteriühistu asutamise kohta, siis teostab vastavalt KOS § 8 lõikele 1 kaasomandi valitsemist korteriühistu alates õigusvõime tekkimisest (registrisse kandmisest) ja valitsemine toimub siis korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
8 Õigusvõime tekkimisest alates lahendab korteriühistu küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6) ning
neid ei otsustata enam korteriomandiseaduse 2. peatükis sätestatud korras.9 Samas olen seisukohal, et ka korteriühistu olemasolu saab KOS §-s 16 nimetatud olulisemaid ümberkorraldusi teha üksnes korteriomanike kokkuleppel, kuna korteriühistuseadus ei sätesta viidatud sätte osas
eriregulatsiooni.

http://www.oiguskantsler.ee/public/reso ... 5_lg_5.pdf