Korteriühistu Abi

Tere!
Surfasin siin määda ühistute kodulehti ja leidsin sellise üldkoosoleku protokolli.

http://www.hot.ee/tulika14/Yldkoosolek_ ... tokoll.doc

Mina küll ei julge seda koosolekut toimunuks lugeda.

Põhjenda, miks sa sellisele järeldusele tulid?

Mind isiklikult pani imestama seaduse rikkumine
[quote:6caeab574f] Kvoorum: koosolek on otsustusvõimeline, osavõtjaid 50,5% (põhikiri p. 5.12) Käesolevaga Kõ Roheline juhatus kutsub kokku üldkoosoleku ja viib selle läbi kirjalikus vormis (alus põhikiri p.5....). Koosoleku läbiviimise päevaks loetakse 11.06.2006 a.[/quote:6caeab574f]

MTõS - §22. õldkoosoleku otsus
(3) õldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

Just sellesama seaduserikkumise pärast. Kirjaliku üldkoosoleku kvoorum peab ju ikka 100% olema. Seega on ju tegemist kvoorumi puudumisega.

Vaatame mida Kõ esindaja ise selle kohta arvab. Saatsin talle selle kohta küsimuse. Äkki ta on nõus seda kommenteerima.

Tänan tähelepanu eest. Ei saa päris täpselt aru, küsimus on koosoleku mitte kokku kutsumisest? Koosolek oli ju kokku kutsutud kõiki protseduuri reegleid jälgides. Ma ei näe Kõ Roheline põhikirjast kõrvalekaldeid.

Lisaksin väljavõtte MTõS § 7 p.1 lg. 8 sõnastuse. -> Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: [u:af02c54fa9]üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord.[/u:af02c54fa9]

No, vaata ikka - MTõS - §22. õldkoosoleku otsus
(3) õldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks [b:9dc42622d7]koosolekut kokku kutsumata,[/b:9dc42622d7] kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

Mida tähendab "koosolekut kokku kutsumata" - see tähendabki, et inimesed ei kogune kindlal kellaajal kindlasse ruumi ehk sellisel juhul on koosolek kirjalik st korjatakse allkirjad Kõ otsustele.

Antud juhul olete põhikirjaga kitsendanud seadust st põhikiri on vastuolus MTõS-iga. EV-s aga igal juhul seadus ülem ja alles siis järgnevad kõik muud kokkulepped.

Toon näite - Seadused ütlevad, et varastada ei tohi ja kui nüüd kuhugi põhikirja sisse kirjutada, et kui varastatakse üks asi või ese, siis pole hullu ja anname andeks. Nii paistab see välja

Meil tulemas üldkoosolek, kus vana juhatus astub tagasi ja valitakse uus juhatus. Samas on praegusel juhatusel kokku pandud uus majanduskava ja tehtud plaanid järgmiseks aastaks. Nüüd on juhatus nõutu - kas esimese päevakorrapunktina valida ära uus juhatus või tutvustada rahvale enne oma remondikava ja plaane ja alles siis valida juhatus?
Praegusel juhatusel puudub huvi omi plaane tutvustada kui pole teada, kas nad jäävad juhatusse või mitte. Samas pole mõtet oma kavasid tutvustada ka pärast uue juhatuse valimist, sest siis peaks seda loogiliselt tegema juba uus juhatus.
Kuidas oleks otstarbekas? Kas peakski valimiskoosoleku tegema täiesti eraldi ? Samas on niigi raske rahvast kokku saada. Mida arvate? Kuidas olete teie toiminud?

Eelnevalt ikka muud probleemid ja siis juhatus.

Ma arvan, et kui vana juhatuse aeg on lõppemas, siis peaks teie koosolek keskenduma ainult uue juhatuse valimisele. Samas pole ju teada, äkki valitakse vana juhatus osaliselt või täielikult tagasi. õldjuhul on ju ikka teada millised on valimistulemused. Teisalt kui tutvustate omi plaane ja see rahvale meeldib siis miks mitte vana juhatus tagasi valida. Kui teie plaanid ei meeldi siis teid ka ei valita. Seega on sellevõrra teil omal lihtsam kui oma plaanid siiski ära räägite. Mina pakuks siin kompromissi. Kõigepealt astub vana juhatus tagasi, siis teise punktina andke võimalus kõikidel rääkida oma plaanidest ja alles peale seda hakake valima uut juhatust. Nii on rahval teada, kes mida tahab ja plaanib ja ka lihtsam valida. iseasi kui te ei taha enam valituks osutuda siis pole mõtet ja plaane tutvustada.

Selles asi ongi, et enamus juhatusest tahaks kohustustest priiks saada. Samas ei taha keegi ka seda, et keegi teine meie head plaanid mokka keerab. Meil on olnud väga tegus juhatus. Alles nüüd avastasime, et aeg hakkab lõppema ja kellelgi pole enam huvi pingutada, enne kui asjad selged.
Seega vist peaks ikka kokku kutsuma ainult koosoleku uue juhatuse valimiseks. Aga ei tea ka.

Minu arvates on ühistu jaoks kõige hullem variant see, et iga uus juhatus alustab puhtalt lehelt. Selles mõttes, et vana juhatus ei taha enam midagi teha ja midagi uuele üle anda. Mina võtsin ühistu juhtimise niimoodi üle aga tuleval aastal ise üle andes niimoodi küll ei tee. Milles ühistu süüdi on? õhistu kannatab ju, kui mitu kuud midagi ei tehta.
Mina igatahes teen küll nii, et koostame vana juhatusega järgmise aasta majanduse aastakava. Selle paneme üldkoosolekul hääletamisele. õldkoosolekul kõigepealt kinnitame eelmise majandusaasta aruande, võtame vastu uue ja siis valime uue juhatuse. Miks peab kokku kutsuma kaks üldkoosolekut ainult selle pärast, et vana juhatus on ehteestlaslikult kade?

Kui kõik ühistud nii suhtuksid nagu pimeloom, siis oleks ka ühistud tervikuna tugevamad. Kui meil vaid rohkem sellist suhtumist oleks
Tavalistelt on võimuvõitlus see mis kõik ära rikub. Kõ juhatusse kipuvad pahatihti sellised memmed ja taadid kes arvavd, et nad kõike oskavad ja teavad. Paraku ei suuda paljud mõista mis on eelarve ja milleks seda vaja, miks on vaja dokumente vormistada kui saab niisamagi läbi ajada...jne.
Kui mina püüdisn meie juhatusele anda üle enda teadmisi ja kogemusi, siis paluti mul seadused endale p_____e pista, sest väidetavalt on nüüdsest mei omad seadused ja EV ei dikteeri meiel kuidas me oma asja ajame. No mis sellistega üldse rääkida, kuid üldkoosolek ju otsustab eks siis ka vastutab.
Mina olen nüüd veel bürokraatlikum ehk kõik päärdumised juhatuse poole vormistan kirjalikult koos üleandmise faktiga.

Olen nõus nii Pimelooma kui Valgega. Samas ei ole ma kindel, kas kord vastuvõetud otsuseid uus juhatus täita suudaks või tahakski. Need pole ju nende otsused? Aitaksin uut juhatust heameelega n.-ä reele, kuid mõnel juhul on jah nii, et see abi põlatakse ära. Sest uus juhatus võib olla nii iseteadev, et hakkab uuesti jalgratast leiutama. Eks see ole üks paras poliitika.

Sirts sul on õigus. Ma olen ka sellele mõelnud, et äkist uuele juhatusele ei meeldigi meie koostatud majanduskava. Aga samas, vastu võtab selle ju üldkoosolek. Ja teiseks, pärast ei saa keegi vanale juhatusele ette heita ega näpuga näidata, et nad niimoodi lõpetasid ja asja üle andsid.

Võimalik, et üldkoosolek muudab koosoleku alguses ise n.-ö tehete järjekorda. Eks näe.

Siin oleneb ka kõik sellest kui suur on maja ja kas majas on intrigante ja uskumusel põhinevaid inimesi. Mul isiklikult ei ole suure (50 –enam korterit) maja kogemust
Kahjuks on nii, et koosolekutel käivad suures osas pensionärid ja vanurid. Nutikad inimesed on oma põhitääga ametis ja Kõ üldkoosolekuteks neil aega napib. Samas on oluline, et nutikad ja analüüsivõimelised inimesed võtaksid otsuseid vastu, sest need on suunatud eesmärgile.
Kõ ei ole veel paljude omanike silmis võrdne äriühingutele. Vahe on ju ainult selles kuidas ja kes kasumit jagada tohiks, Kõik seadused kehtivad muus osas võrdelt mõlemale.

Meil tulemas üldkoosolek, kus vana juhatus astub tagasi ja valitakse uus juhatus. Samas on praegusel juhatusel kokku pandud uus majanduskava ja tehtud plaanid järgmiseks aastaks. Nüüd on juhatus nõutu - kas esimese päevakorrapunktina valida ära uus juhatus või tutvustada rahvale enne oma remondikava ja plaane ja alles siis valida juhatus?

Mind huvitab, kuidas asi lahenes. Koosolek tänaseks vist peetud. Kuna sama teema enda jaoks hetkel aktuaalne, siis ootan vastust.

Ei lahenenudki veel kuidagi. Vana juhatust ei lastud ära. Tingimuseks seati, et enne uut juhatust ei valita kui on tehtud audiitorkontroll. Audiitorkontroll on tehtud, uus üldkoosolek tulemas, kus kinnitatakse aastaaruanne ja majanduskava, sest see peab ju käima aastakavaga koos. Täitma aga hakkab seda juba uus juhatus. Mingeid suuremaid plaane me ei pea, aga ausalt öelda ei taha keegi juhatusest ka midagi teha või arutada - kõik ootavad, et see jama olukord ometi lõpeks.

sirts kirjutas:Ei lahenenudki veel kuidagi. Vana juhatust ei lastud ära. Tingimuseks seati, et enne uut juhatust ei valita kui on tehtud audiitorkontroll. Audiitorkontroll on tehtud, uus üldkoosolek tulemas, kus kinnitatakse aastaaruanne ja majanduskava, sest see peab ju käima aastakavaga koos. Täitma aga hakkab seda juba uus juhatus. Mingeid suuremaid plaane me ei pea, aga ausalt öelda ei taha keegi juhatusest ka midagi teha või arutada - kõik ootavad, et see jama olukord ometi lõpeks.

Huvitav, kas on võimalik uue juhatuse valimine ja kinnitamine, ilma et eelmise majandusaasta aruanne oleks ärakuulatud ja revisjonikomisjoni aruanne oleks kinnitatud. Uus juhatus soovib päevakorda ainult kaks punkti vana juhatuse tagasiastumise ja uue valimise. Et siis juba järgmisel koosolekul võtta päevakorda eelmise majandusaasta aruanne , revisjonikomisjoni aruande kinnitamine ja tulla välja siis juba oma majanduskavaga.

See on ju tore kui uus juhatus selle enda kanda võtab. Vanal juhatusel ei jää muud üle kui jalaga uks lahti ja minema. Samas on mõistlik, et uus juhatus ise koostab omale majanduskava, sest selle järgi tuleb ju temal hakata tegutsema. Iseasi on see, kas saate kahele üldkoosolekule kokku vajaliku kvoorumi. Meie oleme püüdnud ikka paari üldkoosolekuga aastas hakkama saada, ühele koosolekule võimalikult palju punkte panna, et ei peaks sebima kogu aeg nende koosolekutega.
Kuid kui tei kvoorumi kokkusaamisega probleeme ei ole, siis oleks nii päris hea.

Hea on kohe lugeda, et kusagil muretsetakse ka majandusaasta kava pärast. Meil pole 2006 aasta algusest seda koostatud. Kui juhatus 2006 vahetus, siis eelmist majanduskava ei kinnitatud ja uut ei ole tekkinud. Juhatus ei oska seda teha ja kui ma neile ikka seda pidevalt meelde tuletan, siis nimetavad nad mind provokaatoriks.

Valge kirjutas:Hea on kohe lugeda, et kusagil muretsetakse ka majandusaasta kava pärast. Meil pole 2006 aasta algusest seda koostatud.

Kui pole majanduskava siis ei saaks ju nagu tegutsedagi?!?

teevad mis tahavad ja pooled korteriomanikud seda ka soosivad. Ega siis paljud eakad pensionärid ei tea mida tähendab eelarve või aruanne ning mis see seadus veel endast kujutab. Nii tekibki kaos.
Aruande teeb raamatupidamine, kuid ilma eelarvet omamata

Jah, paljud inimesed ei tea seda, mis ja milleks see majanduskava on.

Heinole - neid ühistuid kus pole majanduskava aastaid koostatud on päris palju. Tullakse kokku räägitakse kõva häälega, et teeme seda ja teist. Midagi siis ehk ka tehakse, aga mingit kindlat plaani läbi aastate ei ole. Asi muutub ehk siis kui minnaks panka abi saama.
Sirtsul on õigus, enamikke ei huvita majanduskava. Peaasi, et katus peab, parkida maja juures saab ja ainus mille üle virisetakse on kõrge "kütuse hind"