Korteriühistu Abi

Meil on kaheksa korteriga ühistu ja veab seda ainult üks liige. Nüüd on probleem, et see liige tahab võtta laenu, aga üldkoosolek ei tulnud kokku (neljast osalejast kaks olid laenu vastu - sest maja elanikud ei suudaks laenu tagasi maksta). Väidetavalt on antud mingid kirjalikud nõusolekud, aga kes on andnud, seda ei tea. Peale nurjunud koosolekut hakati nõudma veel ootamatrult mingit osamaksu ja viiviseidKuidas saab kontrollida ühistu tegevust väljast?

Kontrollorganiks on ikka revisjon. Need isikud valitakse üldkoosoleku otsusega. Kui revisjoni ka ei ole, siis juhatus on igal juhul kohustatud esitama korteriomanikele majanduskava ja majandusaastaaruande (ka muud dokumendid, kui aeg juhatusega on eelnevalt kokku lepitud). Vaadake oma põhikirja ja käituge selle järgi.
Mis puudutab üldkoosolekut, siis saab seda teha ka kirjalikus vormis, kuid siis on vaja 100% häälte olemasolu.
Hoide ikka kätt pulsil, et juhatus ainuisikulist otsust vastu ei võtaks.

Aga juhatus ongi ainult üks inimene ja mingit kontrolli ei toimu. Mida teha?

Vahet ei ole kas ta on juhatuses üksi või mitte, kuid ta peab alluma samadele seadustele. Moodustage kontrollorgan ehk revisjon.
Kutsuge kokku erakorraline koosolek (vaata seadusi MTõS ja KõS) ja valige revisjon. Samal koosolekul pange paika revisjoni toimumise aeg ja koht. Kui teil on kahtlusi juhatuse tegvuses, siis mida varem te revisjoni toimumise aja kokku lepite seda parem.
Kui Kõ juhil on läinud rollid sassi siis tuletage talle meelde, et tema ei ole kõrgeim juhtorgan (see on ühistu üldkoosolek) vaid tema on ühistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal ehk siis käsutäitja
Kui ta tahab ise otsustada, siis peab ta pürgima mis iganes äriühingu juhatusse, mitte tegema seda mittetulundusühingus kus omanikeks on liikmed.

Juhatus ei saa võtta laenu kui enamus pole selle poolt. Laenu võtmisel kaalub pank tagasimaksevõimet. See, millisest rahast laenu tagasi maksma hakatakse peab olema protokollitud ja enamus sellega nõus.Majaelanikel peab olema teada, millise väljaminekute kasvuga nad peavad arvestama.
Tegelikult ei tasu ette pabistada laenu pärast, sest enamasti võetakse laenu niipalju, et see ei suurenda igakuiseid makseid. Vastasel juhul nõuab see jälle üldkoosoleku otsust. Ja juhatuse tegevus peab olema nii avalik kui võimalik. Loomulikult on see veidi teoreetiline jutt, kuid kui majas ei olda selle juhiga rahul, ent ka keegi teine ei taha võtta asja vedada, siis pole kedagi muud süüdistada kui ühistu liikmeid, kes on lasknud ühel inimesel üle pea kasvada. õldkoosolek võib ju ka juatuse liikme maha valida.

Alati jääb ka võimalus juhatus valida väljapoolt majaelanikke ja muidugi haldusfirma teenuseid saab ka kasutada, kuid see viimane on liigne "luksus"
Kõik otsused on korteriomanike kätes

Probleem ongi selles, et majas on pooled uued elanikud ja teine osa on täätud või pensionärid. Ja juhatuse liige, kes asju ajab ei näita dokumente, samuti ei tee seda raamatupidamine. Ja laenu pidi saama kuidagi "tutvuste kaudu" - juhatuse liikme sõnad. Mingeid allkirju ja selgitusi ei ole kogutud-jagatud.

Kui te juhatuse liikmega kohtusse ei taha minna (tagajärgi likvideerima), siis tehke kiirelt erakorraline koosolek ja valige juhatus ümber ning määrake revisjoni liikmed (ennetate probleemi teket).
Kui te ise tunnete end ebakindlana ja kahtlete põhjendustes korteriomanikele, siis kutsuge väljaspoolt keegi tegev ja kompetentne Kõ liige esinema. See mõjub alati korteiomanikele värskendavalt, sest võõrast esinejat võetakse tavaliselt väga tõsiselt (nagu koolitajat).

Tahaks teada mis pank annab laenu tutvuse kaudu. Selline tegevus on lubamatu.

Ma kardan, et siin ei anna laenu mitte pank, vaid ehk keegi eraisik. Ehk on tegu pesuehtsa rahapesuga? Aga ühistu liikmed peavad hakkama seda ju kuidagi tagasi maksma, ega see ei saa toimuda n.-ä mitteametlikult. Endale võid tutvuste kaudu laenata kellelt ja kust tahes, ühistu asjad peavad olema ikka ametlikult aetud.

Esiteks tahaks Valgele äelda, et äriühingu juhatuses ei lasta sul teha mingit isetegevust kui sa ei ole ise 100% ainuomanik. Seal on asi veel karmim sest see on äri
Aga eelpool toodu põhjal võib kindlalt väita, et pangast see laen ei tule. Kui on tegu mingi muu lepinguga siis tagasi maksjaks ei saa olla ühistu sest puudub üldkoosoleku otsus.
Aga, mis ette võtta. Kõigepealt tuleb tutvuda põhikirjaga, mis tingimused seal on. Siis vastavalt sellele tegutseda. Kui põhikirjas revisjoni pole siis see variant kukub teil ära. Selge on see, et üks inimene ühistu nimel laenu võtta ei saa

Minu arvates ei tuleks midagi ette võtta. Selline sahkerdamisega võetud laen on üldse umbluu. Kui selle taga pole otsust ja protokolli, siis las need maksavad, kes nõus olid. Egas inimesi ei saa takistada oamvahel milleski kokku leppimast. Kui seda aga ametlikult ei aeta, siis pole seda võimalik ka ametlikult tagasi maksta, ega seda ka ametlikult kusagil paberites näidata. Kas siis nimetavad ka seda kuidagi teisiti, näiteks lisavad summa hooldustasule või remondifondi? Siin võib küll enamus otsustada, et suurendame remondifondi. Aga kui näiteks keegi eraisik võtab laenu oma nimele, siis mismoodi ta seda teie käest siis tagasi nõuab?

Ma soovitaks päärduda juristi poole. Mustamäe LOV-s annavad noored juuratudengid infosaalis tasuta infi, ka Korteriühistu Liidul on oma kogenud juristid, vaata vastavast portaalist: http://www.ekyl.ee/. Oma peaga siin midagi välja ei mõtle. Tuleb tegutseda kiiresti. Juristi võib kutsuda ühistu üldkoosolekule. Parimat!