Korteriühistu Abi

Kuidas arvestatakse üldkoosolekul osalejaid? Meil on selline omapära kahel viimasel kordus-üldkoosolekul olnud, et 1. punkti juures läheb asi laadaks ära ning osad lahkuvad seetõttu koosolekult.
Seega, kui näiteks kohal on 20 inimest ja ära läheb 11 inimest, kas siis hääletustulemusi arvestatakse alguses kirja pandud inimeste järgi või reaalselt kohaleolevate järgi?
Kui kirjapandute järgi, siis toodud näite puhul ei saa vastu võtta ühtegi otsust olgu need siis normaalse kui tahes. Mõned inimesed lihtsalt tulevad alguses kohale ja siis vajuvad minema, takistada neid ju ei saa, aga üldine protsess on häiritud.

Üldkoosolekul osalejate arvestust peetakse ikka registreerimislehe järgi.

Koosoleku juhataja peaks suutma koosolekut ohjes hoida, mitte laskma sel laadaks minna.

Üldkoosolek tuleb hästi ettevalmistada. Juhatus peab tegema kõik, et üldkoosolek ei muutuks laadaks. Koosoleku juhatajaks tuleks lasta valida selline inimene, kel oleks enamusele autoriteet, kes oskab koosolekut ohjes hoida. Pigem parem, kui koosoleku juhatajaks ei ole ükski juhatuse liige. Koosoleku juhataja teeb kõigepealt ettepaneku koosoleku reglemendi osas, kui palju aega sõnavõttudele, palju küsimustele ja vastustele jmt. ning hoiab ka reglemendiga koosoleku ohjes.
Meil antakse üldkoosolekule registreerimisel igale korteriomanikule tema korterinumbriga papist kaardike, st iga korteri kohta on üks kaart. Inimesi võib ühest korterist koosolekul osaleda palju tahes, kuid küsimusi võib esitada ja hääletada vaid korteriomanik või tema poolt kirjalikult volitatu.
Hääletatakse kaarti üles tõstes. Loetakse need hääled kokku ja pannakse täpselt niipalju kirja kui parasjagu hääletajaid oli: poolt, vastu, erapooletuid. Kes varem lahkus, selle häält loomulikult kirja ei panda.
Pole kõrvaliste inimeste asi, et registreeriti koosolekule näiteks 40 inimest, kuid viimase küsimuse hääletamiseks oli peale juhatuse kohal vaid koristaja. Ma isegi ei tea, kas taoline üldkoosolek tuleks lugeda läbikukkunuks, kui kõigi punktide osas ei ole hääletamiseks enam kvoorumit koos või teha eraldi koosolek vaid nende otsustamata ja hääletamata jäänud päevakorrapunktide osas?

Üldkoosolekule on 20 liiget registreeritud, lahkub 11 ja üldkoosolek ei ole enam pädev otsuseid vastu võtma, kuna kohale jäi alla poole hääli andvatest liikmetest.
Meil vastupidine probleem - mida teha hilinejatega, kes ilmuvad kohale kui näit. mitu päevakorra punkti on juba hääletatud. Kas neid registreerida ÜK-l osalejaks ja märkida ka nende hääled protokolli?

Selle kohta on olemas Riigikohtu otsus, mis meie põhikirjas kajastub nt sellises sõnastuses:
"üldkoosolekult lahkunud liikmete puhul arvestatakse, et nad on vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest ja kui lahkujate tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem Ühistu liikmeid, võetakse otsused vastu kohalolijate häälteenamusega."

St, kui alguses oli kvoorum koos, siis võivad kõik peale ühe lahkuda, aga koosolek jääb otsustusvõimeliseks. Samas oleks mõistlik lahkujad protokolli ülesse märkida.

aivart, juurdetulijad märgid protoklli (kl x tuli juurde see) ning edasi saavad nad muidugi hääletada.

Tänud k24! Järgmisel korral oleme targemad - kui mingi seadusepügal toetab. Nimelt meie koosolekutel osaleb liige, kes sõrmega ajab järge seadustes.

Mainitud koosolekul olid hilineja-/te märkimise vastasteks, positiivse hääletustulemuse saanud, liikmed - põhjendusega, et hääletustulemused on protokollitud ja seda ei saa muuta (suhe 7:8, protokollija ja koosoleku läbiviia allkirjad all). Lihtsalt kogemus puudus selliste situatsioonide korrektseks lahendamiseks.

Kas oleks võimalik saada sinu poolt mainitud Riigikohtu otsuse nr.?

Suhet pole hea kasutada, otsuste juurde märkige tulemus (vastu x, poolt y, erapooletu z), siis jääb iga tulija-lahkuja näha ja iga otsuse kohta saab täpne tulemus kirja. Kui lahendi numbri leian, siis postitan.

Kuna koosolek on korduv,, siis kvoorumi puudusest ei saa juttu olla, kui kohale on jäänud üle 2 liikme.
Lihtsalt tuleb kirja panna, palju oli poolt, vastu ja erapooletuid. Otsustab enamus, kas või kaks ühe vastu

Igal krt.omanikul on 1 hääl. Ja neil kõigil on erineva suurusega korteriomand. Mida ei taha nõustuda nt.suurem osa 3-toal.krt.omanikest,
kuna rahaliselt tuleb kanda topelt koormust,ehkki elad kahekesi ja 1-toal.
elatakse kahekesi. Aga pindade suurused on omaaegsel kooperatiivil nii
erinevad( vesi ja küte ei maksnud ju midagi!!), et nende 1-toal.omanikega
saab juhatus vajadusel omale poolele kallutada. Kasvõi näiteks maja
hooldus ja remondikulud on ikkagi 1 toal. ühes kuus 380 kr. aga 3-toal.780
ja kui küttearved juurde,siis 3-toal.peavad maksujõuetuse tüttu varsti lahkuma, sest on ikka vahe küll kas kuus maksta 1500 kr. või 3500.
Paneelelamutes on rohkelt pensioniealisi või kohe selleks saamas ja
selliste üürikuludega tulevikus on üle oma võimete elamisega tegu.
Neid erineva suurusega elamispinna omanikke ei ole põhikirjas muud kui
1 hääl. Kas mõni Vabariigi Valitsuse poolt väljaantud seadus lubab ka
muud moodust rakendada? Või ongi põhikiri ja asi jokk.

Korteriühistuseadus
§ 11. Hääleõiguse piiramine

(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Ja ongi nii.

pimeloom kirjutas:Korteriühistuseadus
§ 11. Hääleõiguse piiramine

(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Ja ongi nii.

Aga kui korter on kaasomandis 50/50 ja korteril on kaks omaniku, kas siis kehtib ikkagi üldkoosolekul 1 hääl?

maiamiisu kirjutas: Aga kui korter on kaasomandis 50/50 ja korteril on kaks omaniku, kas siis kehtib ikkagi üldkoosolekul 1 hääl?

Korteriühistuseadus

§ 5. Korteriühistu liikmed

5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus

Jah, loomulikult ikka 1 hääl.

pimeloom kirjutas:

maiamiisu kirjutas: Aga kui korter on kaasomandis 50/50 ja korteril on kaks omaniku, kas siis kehtib ikkagi üldkoosolekul 1 hääl?

Korteriühistuseadus

§ 5. Korteriühistu liikmed

5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus

Jah, loomulikult ikka 1 hääl.

Tänan, suur abi juba mitmes küsimuses.

Aga mul on selline küsimus - kui üldkoosolekul osalejatest keegi ei lahkunud, aga pärast siiski häälte kokkulugemisel selgus, et mõni inimene jättis hääletamata, siis kas on õige need hääled erapooletuteks lugeda või tulekski protokolli märkida, et jätsid hääletamata.

MIna kirjutaks järgmist: Poolt ..., vastu..., erapooletuid..., ei hääletanud...või jäta üldse märkimata. Tähtis on fikseerida hääletamistulemus ja kas otsus võeti vastu või mitte.

Tere! Kui palju volitusi võib olla yhe korteri omaniku käes(teised korterid annavad)?

Seadus seda arvu ei piira.

Lisan õppefilmi, kuidas pidada arvestust üldkoosolekust osavõtjate kohta.

http://www.reporter.ee/2010/04/27/kaits ... urvafirma/

Seadus annab õiguse põhikirjaga piirata ühe isiku poolt esindatavate liikete arvu. Vanades põhikirjades seda piirangut ei ole, ega ole seda keegi märganud ka uutesse põhikirjadesse panna. Sisuliselt võite pirangu panna, kuid võtan volitused teise inimese nimele ja hääletan nii kuidas vaja.

KÜS kirjutab järgmist: § 10-1. Osalemine üldkoosolekul

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära.