Korteriühistu Abi

Tekkis selline olukord, et kooslek läks meeletuks laadaks kätte ära nagu alati ja 2008. majandusaasta aruande hääletamiseni ei jõutud. Samas on kuu aja pärast see vaja riigile esitada.
Kas nüüd peaks uue üldkoosoleku kokku kutsuma (ja siis jälle ka teistkordse koosoleku, kuna 1. koosolek pole veel eales kvoorumit kokku saanud) või võib ka käia kõigi korterite omanike juures ühekaupa ja neilt poolt-vastu allkirju koguda?

MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13110829
§ 36.1. Majandusaasta aruande esitamata jätmine
.....................
Jah, KÜ üldkoosolek peab aastaaruande kinnitama, kuid esitamata jätmise pärast on karistused karmid. Mitte midagi ei juhtu, kui korralikult vormistatud aastaaruande maksuametile esitate (alates 2009.a. äriregistrile).
Asi selles, et varemalt pidi aruande viimasel lehel olema rida, et aruanne kinnitatud üldkoosoleku poolt ....... (kuupäev). Momendil ei leia mitte kusagilt sellist kohustust, st piisab vaid juhatuse liikmete allkirjadest ja revisjonikomisjoni otsusest (kui see teil ettenähtud). Kui aruanne on korrektselt vormistatud, siis on selle kinnitamine üldkoosoleku poolt tühipaljas formaalsus. Aastaaruanne filseerib konkreetsed aruandeaasta majandustulemused ja finantsseisu bilansipäeval, ükskõik kui head või halvad need ka pole, ükskõik kui saamatu või priiskav on olnud juhatuse töö.
Tundub, et peaksite siiski sama üldkoosoleku sama päevakorraga kokku kutsuma 3. korda. Meil on koosoleku päevakorras eelmise aasta aruande kinnitamine enne uue aasta majanduskava arutamist. Kui teil ka samamoodi, siis peale aruande kinnitamist jäi teil ju ka uue aasta kava vastuvõtmata? Nii et igal juhul teha kolmas koosolek ja paluda juhtima keegi, kes suudab koosolekut ohjata.

Vastavalt KüS §15 lg1 kinnitab majandusaasta aruande üldkoosolek. Seega loomulikult tuleb kokku kutsuda uus üldkoosolek ja kui kvoorumit kokku ei saa, siis korduskoosolek.

Kirjaliku üldkoosoleku võite küll korraldada aga kirjaliku üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on vaja kõigi ühistuliikmete poolthääl. Seal ei tule isegi volitamine kõne alla.
MTÜS
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(3) Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

Aga ma küsiksin, et mismoodi teil need koosolekud laadaks lähevad? Meie ühistus pole viimasel viiel üldkoosolekul mingit laata olnud ja kvoorumi oleme ka alati esimesel korral kokku saanud.

Laadastumine on puhtalt juhatuse pläkk! Kui ei suuda end maksma panna, kuidas siis ühistu juhtimisega hakkama saab?

Tingimata on vaja uus koosolek kokkukutsuda,täpselt jõuab kui kohe tegutseda,siis ei ole ka kvoorumit vaja. Eelmise koosoleku protokoll on vaja vormistada,kus on fikseeritud otsustusvõimetuse põhjus (kvoorumi puudu)

lasnaka juttu ei ole tõsiselt võetav.

Ühesõnaga selge - läheb asi uuele ringile. Tänud vastamast.

Ma ise olin senimaani küll ainult KÜ lihtliige, aga nüüd lasin end juhatusse valida. Sellepärast hakkasin ka muretsema.
Laadaks minemine on väga lihtne, kui vaadata otsa seltskonnale, kes kohale tuleb (tänu jumalale, et ka nemad kohale tulevad). Aastaid on KÜd juhitud halvasti ja minu vaatevinklist lausa kriminaalselt. See aga on minetanud igasuguse huvi elanikel osalemise vastu. Paralleele võib tuua praeguse poliitikaga, kus rahvas on sellest lihtsalt väsinud.
Samas aga kohale tulevad peamiselt vene rahvusest üle keskea naisterahvad, kellel tänu slaavi temperamendile on öelda oi kui palju ja rohkemgi veel. Juhataja nende ohjamisega hakkama ei saa. Ja paraku ei sünni sellisest olengust ka mingeid asjalikke otsuseid.
Nt. nüüd viimati käis suurem osa ajast võitlus hoopis selle üle, mida arvestada m2 peale ja mida korteri peale. Ja kõige suurem võitleja oli tädi, kes elab üksi 3-toalises korteris, mida ta ka igal võimalusel tõi õigustuseks, miks peaks erinevad kulud jagama korteri peale, mitte m2 peale.
Või teine hea näide - kargas üks onu püsti (juhatuse liige muideks), võttis oma pataka märkmepabereid ja esitas küsimuse, et miks peab tema maksma juhatuse poolt kasutatava ühe A4 paberi eest rohkem, kui 3-toalise krt omanik. Ja selle üle siis jahuti ja mingi otsuseni ei jõutud.

Ise mõtlesin, et peaks selle udupasuna kaasa võtma ja kui asi laadaks hakkab minema, siis väheke tuututama. Äkki selline teguviis aitaks laata ohjata.

See on näide sellest,et ei ole vastuvõetud kodukorda,kus on lahti kirjutatud mis ja miks tasusi kogutakse ja kuidas tasusi arvestatakse. koosoleku päevakorra kinnitamisel määrata sõnavõttude aeg,kui tahetakse rohkem rääkida pangu kirjalikult juhatusele meilile või pk-ti.
(muidugi keegi juh.liige peab jälgima aega, meil kasutatakse liivakella.)

Jah, tõesti nii see on, et ei ole kodukorda ega ka üldse korda. Seda ma nüüd looma katsungi hakata. Eks ta paras challenge ole, aga huvitav siiski - kuidas murda nõuka-aja mentaliteeti.
Uued asjad tunduvad, et koosolekul ei tohi üksteisest üle karjuda või et peab järgima seadust (ei ole nii, et peaaegu õieti sai tehtud) või et tuleb mingi noor Eesti kutt ja hakkab midagi seletama vene keelt purssides ja vahel karjub kõva häälega "Vait!" (sest palun vaikust/pozaluista tišinu ei tööta enam) jne jne.

Thom kirjutas: Nt. nüüd viimati käis suurem osa ajast võitlus hoopis selle üle, mida arvestada m2 peale ja mida korteri peale. Ja kõige suurem võitleja oli tädi, kes elab üksi 3-toalises korteris, mida ta ka igal võimalusel tõi õigustuseks, miks peaks erinevad kulud jagama korteri peale, mitte m2 peale.

KORTERIÜHISTUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13149379 (see redakts. hakkab kehtima alates 01.07.09, kuid põhimõte oli varem sama)
§ 15.1. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(2) Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Kui põhikirjas miskit muud kirjas pole, siis jagatakse kulud korteri üldpinna ühe ruutmeetri peale ja aamen. Põhikirja võib aga muuta vastavalt esialgsele põhikirjale (kvoorumi nõue) ja see muutmise küsimus peab üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevalorras kirjas olema.

OK, läheb vist juba algsest teemast vähe välja, aga küsin siiski. Olen uurinud, et osadel on see kulude jagamine ära määratud põhikirjas ja osadel kodukorras.
Põhikirja muutmiseks peab vähemalt 50% üldhäälte arvust poolt hääletama. Saan ma õieti aru, et üldhäälte arv tähendab lihtsalt öeldes majas olevate korterite arvu? Või on see ikkagi konkreetsele üldkoosolekult ilmunute arv?

Thom kirjutas:OK, läheb vist juba algsest teemast vähe välja, aga küsin siiski. Olen uurinud, et osadel on see kulude jagamine ära määratud põhikirjas ja osadel kodukorras.
Põhikirja muutmiseks peab vähemalt 50% üldhäälte arvust poolt hääletama. Saan ma õieti aru, et üldhäälte arv tähendab lihtsalt öeldes majas olevate korterite arvu? Või on see ikkagi konkreetsele üldkoosolekult ilmunute arv?

Üldhäälte arv on ühistu liikmete arv.

Aga kui see kulude jagamine on ära määratud kodukorras, kas selle muutmiseks on samuti vaja 50% üldhäälte arvust?

Thom kirjutas:Aga kui see kulude jagamine on ära määratud kodukorras, kas selle muutmiseks on samuti vaja 50% üldhäälte arvust?

Sellist nõuet ei ole üheski seaduses. Seega piisab üldkoosoleku häälteenamusest.

Kulude jaotamise printsiipe pole ilmselt niipalju vaja muuta. Seega on algdokumendiks kas põhikiri või kodukord. Mina eelistan ka kodukorda, aga seda ei pea ka olema, kui on vastav üldkoosoleku otsus, kus need kõik kirjas. Vahetevahel on vaja mõnd kulu suurendada mõnda vähendada jms. ja selleks peab olema üldkoosoleku otsus. Aga üldjuhul kinnitate ju majanduskava, milles kõik kulude jagamised kirjas. Sellest ka piisab. Majanduskavas arvestate sendi täpsusega välja, milliseid kulutusi keegi kandma peab.

OK, enamvähem selge. Kodukord on selles mõttes paindlikum, et selle muutmiseks pole 50% üldhääli kokku saada (meie majas pole seda peale KÜ asutamist juhtunud).
Segaseks jääb väheke, et mis teha nende kuludega, mis tekivad majanduskava väliselt (nt. ootamatud kohtukulud). Tuleb juhatuse otsusega lihtsalt kõigilt m2 põhiselt välja nõuda? Kui suur summa on, siis äkki ka paari kuu peale jagada.

Milliseid ootamatuid kohtukulusi sa ootad? Et keegi teid kohtusse kaebab või kaebate teie eelmise juhatuse?

Aga põhimõtteliselt tuleks ikka kõik need kulud, mida te kõigilt ühistu liikmetelt sisse kasseerida tahate, otsustada üldkoosolekul. Meil on sellisteks ootamatuteks ja möödapääsmatuteks kuludeks pisike reservfond.

Ega pole mul siin neid kohtukulusid oodata midagi, need on lihtsalt käes juba. Remondifirmal on siin mingid nõudmised, mida tuleb tahes tahtmata menetleda ja see kõik sööb raha. Ning paraku selleks ei olnud raha ette nähtud.
Aga eks mul mõlguvad ka eelmise juhatuse vastutusele võtmise mõtted, aga see saaks olema meeletu saaga, mille kulusid ma ennustada ei oskaks.
Teine huvitav "kotermanniga" ootamatute kulude tekitaja on trepikoja lukk. Miskipärast meie 6 trepikojal läheb kvartalis vähemalt korra midagi seal nii kapitaalselt tuksi, et Lukuabi peab meile ca 2se arve kirjutama kogu krempli asendamise/vahetamise eest. Ja siis on jälle kohalikel penskaritel juttu kauemaks - kas selle kulu peaks kinni maksma antud trepikoda (15 krt) või on tegu maja ülskuludega (mida samas pole ette nähtud).

Ega ühistu eelarve koostamise põhimõte äriühingu eelarve koostamisest teistsugune ole ikka arvestatakse juurde ettenägematuteks kuludeks. Alati aasta lõpul tuleb teha ka eelarve täitmine kululiikide lõikes,siis on näha millised kulud tegelikult olid, praegu kui ei ole kulu analüüsi teha eelarve nt.avarii-hoolduskulude real kohe suuremaks, järgmisel aruande perioodil on näha kas vaja suurendada v vähendada.
Ukselukkude remont on kohe kindlasti üks kulu ja mitte väike.

Ja veel.
Ega pole välitatud teha põhjendatud lisaeelarve. Juhatuse otsusega kinnitada ja teha kõigile nähtavaks.

tull6 kirjutas:Ja veel.
Ega pole välitatud teha põhjendatud lisaeelarve. Juhatuse otsusega kinnitada ja teha kõigile nähtavaks.

KÜS-is nimetatakse seda eelarvet majandustegevuse aastakavaks. KÜS §15 lg1 järgi esitatakse majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks.
Ka nn lisaeelarve on majandustegevuse aastakava ja tuleb kinnitada üldkoosolekul. See ei ole juhatuse pädevus.

Sarnase näite võib tuua ka riigieelarvega. Valitsus koostab ja Riigikogu kinnitab. Ka lisaeelarved, eranditeta.

Muidugi on probleem KÜ üldkoosolekule rahvast kokku saada .... Põhikirjas on kirjas,et korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid olenevalt liikmete arvust, kuid üknes juhul kui Üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.

Mõtisklen: Kas sellisel juhul saab ka majandusaasta 2008. aruannet kinnitada?

Majandusaasta aruanne kinnitatakse koosolekul osalejate lihthäälteenamusega.
MTÜS
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.


Isiklikult mina küll ei kujuta ette, et suuremas kui 8 liikmega ühistus on korduskoosoeku koorumiks 2 liiget.