Kes võib osa võtta üldkoosolekust

[Heino]

KKK-se saabunud teema, mille postitan siia arutlusse:

[i:565ecd356f]õldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.[/i:565ecd356f]

Mida mõista "täiskasvanud pereliikme"' all? Kas korteriomaniku tütre elukaaslane, kes elab antud korteris on pereliige või on nõutud pereliige=veresugulus? Korteriomanik 1. elab ka peres 2. elab mujal.

[Valge]

Mina seda veresugulusega ei seoks ja minu teada ei ole seaduses defineeritud kes on pereliige.
Aga alati võib põhikirjas täpsustada kellel siis esindusõigus on

[sirts]

Meie pole sellest küll numbrit teinud. Kes korteriomanikku esindab, on ikka tema otsustada. Ei usu ka, et seda sugulust hakkaks mõni audiitor uurima.

[Heino]

Aga seadus. Keegi võib hiljem vaielda ja nõuda otsuse tühistamist, kuna seda konkreetset punkti ei täidetud.

[sirts]

Jah, see võimalus on kahjuks alati olemas.

[Valge]

Aga siis peab see vaidlustaja viitama konkreetsele seadusepunktile mida on rikutud ehk siis ka definitsioonile

[elly]

mina aktsepteerin ikka ainult ametlikult vormistatud sugulasi, ei mingeid vabusuhteid (üks võib mehi/naisi kasvõi iga päev vahetada ja see ju ei tähenda, et kui ta annab volituse koosolekul osalemiseks, ma annan talle hääleõiguse)

[Valge]

Ma ei pooldaks sellist tegevust.
Milline seadus keelab vabaabielu ja kui inimesed on juba aastaid koos, siis ma olen kindel, et üks ühistu juht ei saa takistada esindusõigust (saab vaid seaduses ettenähtud juhtudel).
Kui inimesed koos elavad, siis nad elavad ka ühises korteris ja jagavad sellega seose ühiseid rõõme ja muresid.

[Heino]

Perekonnaliige ei ole kindlasti oma õe korteris elav õde või vend. Loodan et saate mõttest aru

[sirts]

Seadus tunnistab ka leibkonna mõistet. õhes korteris võib elada leibkond, mis ei pruugi olla perekond.

[Lepatriinu]

Aga kas oskab keegi äelda, mida teha juhul, kui ühistu juhatus pole tegelikku omanikku näinud, puuduvad ka tema kontaktandmed, teda esindab VÄIDETAVALT tema tütar lihtkirjaliku volituse alusel (jutt on mitmeaastasest perioodist). Omanikule saadetud tähitud kirjad tulevad avamata tagasi. Kas on põhjust sellisel puhul aktsepteerida lihtkirjalikku volitust? Või on põhjendatud kas notariaalse volituse esitamine või siis sugulussidemete tõendamine?

[Heino]

Kahtluse korral usun, et on võimalik tõepoolest uurida selle volikirja paikapidavust. Aga küsige selle "tütre" käest korteriomaniku telefoni number.

[Valge]

Ma soovitaks küsida aadressi ka, sest telefonil võib vastata kes iganes. Ilmselt on volikirjal ka isikukood ja selle alusel saab Rahvastiku Registrist uurida isiku elukohta (võimalik on ka see, et ta ei ole sealt leitav). Nime järgi (kui see ei ole just lailat levinud) saab otsida kontaktandmeid aadressilt www.1182.ee

[draakon]

Vabandust, kui vales kohas see küsimus, aga ma ei saa ühest asjast hästi aru: kui majas on 18 korterit, kas siis ühistu liikmed on kõik selle maja elanikud või ainult korteriomanikud ja kellel on hääleõigus, kas kõigil, või ainult korteriomanikel? Kui koosolekul on kohal ainult 6 inimest (6 korterist) ja kõik hääletavad poolt, kas siis see koosolek on kehtiv või mitte? Palun tehke mulle puust ja punaseks ette, sest ma lihtsalt ei saa aru?

[Valge]

Soovitan sul kindlasti tutvuda järgmiste seadustega MTõS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=928241, KOS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1032869, KõS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=170014 – seal on ka vastused sinu küsimustele.
Minu aravates peab iga ühistu juhtkond ja liige teadma või vähemalt oskama leida seadustest vastuseid oma küsimustele mis puudutab ühisomandit, reaalosa, mõttelistosa ja kogu Kõ-ga seotud juhtimise alustalasid. Ma usun et foorumis läheks selgitamine pikaks.

[sirts]

Draakon, surfa siin natuke, siis hakkad aru saama. õhistu liikmed on kõik korteriomanikud ja sõnaõigus üldkoosolekul on ainult nendel, mitte nende pereliikmetel. Kui tegu on kaasomandiga (ühel korteril on kaks omanikku), siis lepivad nad omavahel kokku, kes koosolekul hääletavad.
Kui majas on ühel inimesel kaks korterit, siis on tal ka vastavalt kaks häält. Ehk siis, et iga korteriomandi kohta on üks hääl.
õldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kortkorteriomanikest. 18 korteriga maja puhul näiteks vähemalt 10 inimest. Otsustamsieks piisav häälte arv on siis 6 (50%+1) Korduskoosolekust osavõtt sõltub sellest, kuidas teil see kirjas on põhikirjas või näiteks üldkoosoleku reglemendis, mis peab olema kinnitatud samuti üldkoosoleku otssuega.
Meil on sätestatud, et korduskoosolekul saab otsuseid vastu võtta kui on koos kolmandik ühistu liikmetest. Teil pisaks sellisel juhul 6 inimesest ja saate koosoleku ära pidada. Kusjuures otsuste poolt võib siis olla tõepoolest ka ainult neli inimest (50%+ koosolekust osavõtnutest).
Seega kui ei taheta, et 18 inimese eest otsustab 4 inimest, tuleb käia üldkoosolekul. Selles ongi asja mõte.

[Valge]

Sirts, nõus, kuid Draakon vii ennast siiki kurssi seadustega mis Kõ juhtimist koordineerib. Ausalt, tuleb 100% kauks igale inimesele kes elab kortermajas

[sirts]

Jah, nõus. Ma lihtsalt Draakoni aja kokkuhoiu mõttes kirjutasin nats. Sest uurimistääd jätkub veel küllaga. Aga eks ta õige ole, et kõik, mis ise uuritud, see ka kõige paremini selgeks saab.

[Valge]

Ma mitte mingil juhul ei kahtle Sinu kvatsustes ja soovitustes
Oleme kõik ühise eesmärgi eest

[draakon]

Aitäh teile vastuste ja nõuannete eest, olen jälle targem, , meil alles ühistu nii noor, pole veel aastatki, mind on valitud revidendiks, sellepärast nii palju segaseid asju vaja lahendada ongi, on kahtlusi , et ka rahadega pole kõik korras. Veelkord aitah teile!

[sirts]

Elasin ka kümmekond aastat Jõgevamaal. Huvitav, kuidas seal nende korteriühistutega üldse on? Kas ikka tekib neid?

[v2ikekass]

[quote:61e634b898="sirts"]Elasin ka kümmekond aastat Jõgevamaal. Huvitav, kuidas seal nende korteriühistutega üldse on? Kas ikka tekib neid?[/quote:61e634b898]

http://www.ekyl.ee/291 - mõned ikka on. Ja ehk on neidki, mis pole EKüLi liikmed.

[sirts]

Nojah, Jõgevamaa on selline raske kant. Egas see EKÜLisse kuulumine ole nüüd siis mingi kohustus. Ei saa üldse aru, mis see liikmelisus siia puutub? Isiklikult pean katusorganisatsiooni kuulumist väga vajalikuks, mis ei tähenda, et see oleks kohustus.

[leammj]

Kui majas on teatud arv kortereid.Üldkoosolekul peab olema 50+1%.Kui on korduskoosolekul 6 ja hääletab 6 siis kõik on ok.Muidugi kui ei ole põhikirjas paika pandud osalejate arv.Mul on 7 isikut.Seega hääletada ja otsustada saavad kui on koosolekul 7.Kui te pole näinud korteriomaniku ja tütar käib.Aga millega ta tõestab , et tema ongi omaniku tütar.Ja volikirjaga peab omama ka koosolekul isikuttõendavat dokumenti.Muidu kuidas ta tõestab seda.Ja ka igal korteriomanikul kui osaleb koosolekul peab olema kaasas isikuttõendav dokument pildiga-

[Valge]

Usun et dokumendi kontroll oleks mõeldav suure maja puhul (n:180 korterit).
No pole mõtet küsida isikuttõendavat dokumenti majas, kus on Näiteks 2-50 korterit. Seal ju tunnevad kõik kõiki. Peale selle juhatus peaks kindlasti olema kursis, kes on omanik ja mis nägu ta on.

Volikirja puhul on samuti võimalik pettuse moment olemas.
Näiteks tütar kirjutab ise volikirja ja esindab korteriomanikku.

Siit moraal, kõike ei jõua ja ilmselt ei pea kontrollima.
Mõõdik võiks siis olla järgmine: kui palju energiat ja ajakulu sa kasutad kontrollimiseks, võrreldes pettustega.