korduskoosolek

[leammj]

Üldkoosoleku kokkukutsumise kord peab olema vastavuses korduskoosolekule Nad on üksühele.Ma olen juba sellega kohtus olnud ükskord .Mulle on antud tagasi dok. pangast.,kui tegein täpselt nii,Et teavitasin üldkoosoleku ajaSaatsin üldkoosolekukutsed nii trepikotta kui ka korteriomanikele, Ja samuti saatsin samal päeval , et korduskoosoleku kutsed toimub siis..Mul oli vaja võtta laen.Seega kui oleks mul põhikirjas sees, et korduskoosolek toimub samal päeval sama päevakavaga .Kutsed olid mul õieti kõik tehtud.mõlemi koosoleku kohta.Seega olen nii püüdnud teha mitmel korral .Ja registriosakonna kohtuniku abi ei last läbi.Sama tean , et oli veel ühes KÜ-s sama olukordJa ei saanud nii teha.Ja seega ma rohkem ei hakka nii tegema.Olen oma majandusaastad nii kinnitanud, et olen teinud ühel päeval mõlemad koosolekud.Kuna KÜ-d on moodustatud 2000.Kuid õigusametnikega see läbi ei lähe.Ja seega kui lähen oma kontorisse siis vaatan , kas on minu käes need määrused.Kui on siis annan teada.Ma tean , et seda kasutavad väga paljud ühistudl.Et ei ole seaduse vastane ja ka seadusega vastavuses.Kuidas otsustab kohtunik

[Valge]

Ma palusin, et sa viitaksid seadusele.
Kui sul on olnud kohtuasi, siis peaksid sa täpselt teadma , millega eksisid ja mis seadust rikkusid.
Pole vaja arvata

[leammj]

Kui teil on majas olemas teatud korteriomanikud , kes on teiega ühel meelel, siis võiksite nendega vestelda,Kui tulevad koosolekule - siis kutsuvad ka naabri.Ja kui naabril ei ole aega , andku talle see lihtkirjalik volikiri.Ega nüüd juba paljud korteriomanikud on väga targad.Üheski seaduses ei ole kirjas mitu volikirja võib tuua üks liige.On ainult , et mõistlikuse piires.Kui iga korteriomanik toob oma 4-6 volikirja see on ju normaalne.Muidugi juhatuse liige ei saa seda teha.(on huvide konflik)Kuid kusagil seaduses ei ole seda kirjas.
Ja meie seadused on sellised , et pead ise mõtlema kuidas on õige.Seega see KÜS peaks ikkagi nats korrastama.Kõik korrektselt kirja panema.

[Valge]

Sa kirjutad siin volikirjadest, kuid jutt on korduvkoosoleku kutse esitamisest üldkoosoleku kutsega samal ajal
Jää palun teema juurde ja vasta

[leammj]

panen teile kirja kohtunikuabi Ingrid Vedleri otsuse.-Määruse,KÜ peab üldkoosoleku kokkukutsumosel lähtuma MTÜS § 20 lg.5 alusel põhikirja punktile. meil on ta 6,4(EKÜL- kodulehelt põhikiri ) Põhikiri ei näe, et ette,võimalust , et korduskoosolekust etteteatamise tähtaeg on lühem, kui 15 päeva.Seega tuleb p-k. kohaselt ka korduskoosoleku toimumisest 15 päeva ette teatada.(ta seletas seda , et kusagil põhikirjas ei ole , et 30 mi. pärast ) See tähendab seda , et kuupäevaliselt.kui koosolek oli määratud 15 juuni siis sellele + 15 päeva,.Vastavalt MTÜS § 21 lg 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. Ja ta pani veel kirja MTÜS ½§76 ja §79 lg.5 ning Äriseadustik §53 kohtunikuabi.Üldiselt nemad lähtuvad kuupäevadele,kuid mitte , et me siin paneme küll välja mõlemad kuulutused.Kus on tegelikult järgitud tähtaegu.Nii, et ka selle ajani tegin nii, kuid nüüd rohkem ei tee.Ma lisasin küll mõlemad teated ka juurde kuid see ei huvitanud neid,

[k24]

..........Kui mõnes seaduses oleks kirjas, et üldkoosoleku ja korduskoosoleku vahel peab kindlasti olema 7 päeva, siis ma usuksin - muidu on tõlgendamise küsimus.

KOS § 19 lõikes 3 on kirjas, et korduskoosoleku ei või toimuda varem, kui nädala pärast, alates otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates. Kuivõrd KÜ liikmed on ka korteriomanikud KOS mõistes, siis pmst peaks see punktike ka KÜ korduskoosolekute kohta kehtima.

[Valge]

Imelik on see, et minu üks postitus on siit kadunud ehk see kus ma kõik seaduse punktid välja tõin. Kas see on kustutatud?

[Hainsalu]

Palju on küsimusi-vastuseid korduskoosoleku toimumise aja kohta. Aga kas on õige(meie kü juhatus seda praktiseerib), et korduskoosoleku (toimub 7 päeva pärast) kutsele märgitakse-koosolek on otsustusvõimeline hoolimata osalejate arvust. Arutatakse aga põhikirja muutmist, a.aruannet, fin.plaani ja laenu võtmist. Meie põhikirjas (mida veel muudetud pole) on öeldud-põhikiri loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt anti vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest ja kvoorum on üle 1/2 korteriomanditega määratud häältest. Põhikirjas on veel punkt, et üldkoosoleku pädevus, kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud MTÜ seaduses.
Mulle tundub, et juhatus ei käitu õigesti, nii tähtsaid küsimusi ei arutata korduskoosolekul 10-12 inimesega (juhatuse liige hangib semudelt 6-8 volitust). Kas kuskil on must-valgel kirjas, et korduskoosolek on otsustusvõimeline hoolimata osalejate arvust? Ja mis küsimusi ta on pädev otsustama?

[sirts]

Aga miks te ei käi põhikoosolekul? Kui inimesed arvavad, et saboteerivad ühistu otsustamist sel moel, et koosolekutel ei käi, siis pole mõtet imestada, et saate sellised otsused, mis teid ei rahulda.
Teie ühistu viitab täiesti õigesti MTÜ seadusele, sest korteriühistuseadus ei ütle üldkoosolekute kvoorumite kohta midagi. Põhikoosolekul kehtib jah, et otsustusvõimeliseks kvoorumiks peab olema koos 50%+1 liiget. Otsuseks omakorda sellest 50+1. Seega kui ka põhikoosolekul on koos 51% ühistu liikmetest, siis otsustab asju ikkagi vähemus. Teil on isegi hästi, sest 2/3 häältest on rohkem kui 51%. Mis puutub korduskoosolekusse, siis minu teada puudub seal kvoorumi nõue, kui te just ise pole seda oma põhikirjas kehtestanud, ja seal tehakse otsused igal juhul ära. Vastasel korral ei pruugi saadagi mõnes ühistus kunagi midagi otsustada. Ilma otsusteta aga maja asjad ei liigu.
Üldkoosolekul otsustataksegi väga tähtsaid asju, just neid, mida te siin nimetasite ja palju muudki. Kellele läheb korda, kuidas täpselt otsustatakse, see läheb kohale ja veenab ka teisi ühistu liikmeid, sest otsustatakse ometi otseselt teile tähtsaid küsimusi.
Kui teile üldkoosoleku otsus ei meeldi on teil vaid üks võimalus - kaevata üldkoosoleku otsuse peale kohtusse. Aega on selleks kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist ja teatavaks tegemist. Vastasel korral olete kohustatud üldkoosoleku otsuseid täitma.

[pimeloom]

Tõusin püsti ja aplodeerisin Sirtsu kirjutise peale pikalt ja tormiliselt.

Ja Hainsalule ütlen, et on kaks võimalust: käia üldkoosolekutel või olla rahul sellega mis seal ilma teieta otsustatakse. Kolmas võimalus on see, et ühistu lihtsalt vegeteerib ja seal ei toimu ega tehta midagi, sest tegemiseks on vaja üldkoosoleku otsuseid.

[sirts]

Pimeloomale: ehk nagu ütles Toots, et kui see nüüd nali ei ole, siis on see ikke hea nali küll...
Tegelikult arvan, et korteriühistuseadus võiks olla selles osas täpsem küll. Inimesed ei jõua läbi lapata kõiki seadusi, mis võiksid mingit nurkapidi puudutada ka korteriühistuid. Kui haakta neid seadusi kokku lugema, kus midagi nagu peaks sobima ka korteriühistutele, siis keegi on kusagil koolitusel välja öelnud, et neid on ca 20. Täitsa usun. Aga milleks? Kui ei taheta seadust ringi kirjutada, võiks vähemasti vihjata, et seda punkti reguleerib see või too aragrahv selles või tolles seaduses.

[k24]

Heinsalu sul tuleks põhikirja täpne sõnastus välja võtta, aga kui ongi sedasi, et vastavalt MTÜS-le, siis peaksid järgmiseks ÜK-ks tegema ettepaneku selline põhikirja muutmise kord ümber teha. Minuarust on EKÜL näidispõhikirjas hea põhimõte, et põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. See on igati mõistlik ja loogiline ja tähendab ka seda, et korduskoosolekul põhikirja ei muudeta. Iseasi, kui Teil väga suur ühistu, kus kunagi 50+1% omanikke kokku ei saa, aga ka sel juhul ei peaks see käima väga lihtsalt. Põhikirja üks mõte selles seisnebki, et annab juhatuse tegevusele raamistiku ette, aga kui juhatus seda oma suva järgi lihtsalt muuta saab, siis tekib oht, et see ei ole enamuse huvides.

[Hainsalu]

Sirts, Pimeloom - ma käin ALATI koosolekutel ja olen iga kord nördinud, et nii väheseid huvitavad maja probleemid. Nurisemist on aga hiljem peaaegu iga asja üle. Tegelikult tahtsin ma kuulda arvamusi põhikirja muutmise kohta, mitte enda hurjutamist. Ju ei olnud küsimus arusaadav. Kordan veel - kehtivas põhikirjas on kvooruminõue üle 1/2 korteriomanditega määratud häältest ja põhikirja muutmiseks on vaja 2/3 koosolekul esindatud häältest. Kas korduskoosolekul saab põhikirja muuta? Minu meelest ei saa.
Kahjuks on ka juhatus üsna passiivne ja tegutseb ühe eriti enesekindla aga seadustes ebakompetentse liikme juhtimisel (juhatuse esimees on haiguse tõttu võimetu juhtima aga tagasi ei astu). Ja nii esitatakse koosolekutel liikmetele, kes kahjuks ka ühtegi seadust ei tunne, kõike endale sobivas kontekstis( näit. "teenindusseadus nõuab hooldusfirma raamatupidaja koosolekul osalemist" - kui koosolek tahab kõrvalise isiku minema saata). Sest juhatus ise ei oska aastaaruande kinnitamisel ühetegi summat nimetada ega põhjendada jne. Näiteid on lugematul arvul. Muidugi võib öelda, et ise valisite sellise aktivisti. Aga see toimus ta enda väljakaubeldud volitustega (arv pole ju piiratud!), st hääletas volitustega enda poolt. Kogu õnnetus on selles, et vähegi aktiivsemad ja teovõimelisemad on mujal hõivatud ja lihtsalt ei jaksa enam majas tegutseda. Siis need kuldsuud ujuvadki pinnale ja tegutsevad ainult enda huvides(inimeste räägitakse tohutust töökoormusest ja nõutakse suurt palka).Jutt sai pikk, aga põhiküsimus oli põhikirja muudatus.

[sirts]

Hainsalu, nonüüd sai situatsioon selgemaks küll. Ja ega selles pole midagi uut.
Mis puudutab põhikirja muutmist või ükskõik missuguste küsimuste arutamist, siis on korduskoosolek täpselt sama pädev kui plaanipärane üldkoosolekki.
Minu arust me vastasime siin kambapeale sellele ära ka, et korduskoosolekul on samasugused õigused, või vastavalt sellele, kuidas teil omas põhikirjas on.
Lugu on viedike teistiti ainult siis, kui hakatakse muutma põhikirjas sätestatud eesmärke. Selle kohta on ka MTÜde seaduses omad punktid.
Kas te siis ei saa niigi palju asjalikke inimesi kokku, et algatada uue juhatuse valimine. Suhtle kasvõi ise nende asjalikumate kortriomanikega, et saavutada põhimõtteline muutus ühistu asjade käigus. Veena neid kasvõi see üks kord tulema koosolekule, et saada kvoorumit kokku.
See sinu mure pole tundmatu. Ma ise ka tahaks ameti maha panna, aga pole asendajat leidnud veel. See on kuradima keeruline. Kuid kui teil seal toimuvad asjad seadusevastaselt jne, siis ei tohiks ära põlata ka kohtus käimist. Pole midagi teha.

[zippo]

Siin räägitakse palju kvoorumist ja üldkoosolekust ning sellele järgnevast korduvkoosolekust, kuid miks ei võiks olla KÜ põhikiri selline, et KÜ üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata sellel osalejate arvust.

[sirts]

Võib, zippo. Aga kui seda põhikirjas ei ole, siis tuleb ta sinna panna ikka muutmisotsusega. Ja selleks on vaja jälgida kehtivat põhikirja. Sellisele otsusele on inimesed väga vastu. Meil nõuti koguni, et korduskoosolekul peab olema vähemalt 2/3 ühistu liikmetest, et otsust vastu võtta. No õnneks nii hulluks asi ei läinud ja jäi 1/3. Ka seda on palju nõutud mu meelest.

[rewa2]

Ühe KÜ põhikirjas on üldkoosoleku kohta kirjas: Kui üldkoosolekul ei saa foorumit kokku väljakuulutatud kella ajaks, siis toimub koosolek samal päeval 15 minuti pärast, olenevalt kohal olevate liikmete arvust

[lasnakas]

Minuarust on EKÜL näidispõhikirjas hea põhimõte, et põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. See on igati mõistlik ja loogiline ja tähendab ka seda, et korduskoosolekul põhikirja ei muudeta. Iseasi, kui Teil väga suur ühistu, kus kunagi 50+1% omanikke kokku ei saa, aga ka sel juhul ei peaks see käima väga lihtsalt. Põhikirja üks mõte selles seisnebki, et annab juhatuse tegevusele raamistiku ette, aga kui juhatus seda oma suva järgi lihtsalt muuta saab, siis tekib oht, et see ei ole enamuse huvides.

Meil on suur maja ja 20% on maksimum omanikest, kes üldkoosolekule tulevad. Ainult 2 korda elus oleme kokku saanud napilt üle 50% ja sedagi volitustega. Esimest korda ühistu loomisel ja teist korda põhikirja muutmiseks. Uue põhikirja alusel on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui 50% on kohal, mida aga mitte kunagi ei ole ja teistkordne üldkoosolek, mis kutsutakse kokku 7 päeva pärast, on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust (seadus ei lubanud enne 7 päeva korduskoosolekut teha). Otsuste vastuvõtmisel peab üle 1/2 olema poolt, tähtsamate otsuste puhul (põhikirja muutmine jmt) 2/3.
Mis tähendab, et otsused ei ole enamuse huvides? Kes keelab koosolekule tulla või naabrit volitada? Päevakord ja eelarveprojekt on kõigile eelnevalt teada. Järelikult need, kes ei osale, on kõigega rahul.

[sirts]

Selle üle on palju vaieldud, et kas võib niimoodi korduskoosolekut pidada, et vahe on vaid 15 minutit. Erinevad juristid on välja pakkunud erinevaid variante. Et aga selline asi seisab põhikirjas pole ma varem kuulnud.
Aga, rewa2, vasti kka olenemata kohal olevate liikmete arvust.

[rewa2]

Sorry! ja ja , 4 aastat tagasi pandi KÜ põhikirja selline punkt sisse: "Olenemata kohal olevate liikmete arvust"

[zippo]

Ühe KÜ põhikirjas on üldkoosoleku kohta kirjas: Kui üldkoosolekul ei saa foorumit kokku väljakuulutatud kella ajaks, siis toimub koosolek samal päeval 15 minuti pärast, olenevalt kohal olevate liikmete arvust

Ma ei saagi aru sellest miks põhikirja pannakse punkt, mis võimaldab teha korduskoosoleku samal päeval nt. 15 minutit hiljem. Targem oleks ju panna põhikirja punkt, et esimene koosolek on kohe otsustusvõimeline. Milleks jamada korduskoosolekuga. Seadus ju ei nõua seda.

[zippo]

Võib, zippo. Aga kui seda põhikirjas ei ole, siis tuleb ta sinna panna ikka muutmisotsusega. Ja selleks on vaja jälgida kehtivat põhikirja. Sellisele otsusele on inimesed väga vastu. Meil nõuti koguni, et korduskoosolekul peab olema vähemalt 2/3 ühistu liikmetest, et otsust vastu võtta. No õnneks nii hulluks asi ei läinud ja jäi 1/3. Ka seda on palju nõutud mu meelest.

Millise muutmisotsusega? See on selge, et põhikiri tuleks ära muuta ja selleks, et seda muuta tuleb ka põhikirja paranduste/muudatuste sisseviimiseks vajalik koosolek koos nõutud kvoorumiga kokku saada. See on jah iseküsimus kas inimesed on nõus sellise punkti sisseviimisega, kuigi aru ma ei saa miks selle vastu ollakse. On ju vist levinud see variant, et esimesel koosolekul kvoorumit küll kokku ei saada aga korduskoosolekule tuleb kohale veel vähem inimesi, mis omakorda tähendab seda, et otsuseid võtab vastu vähem inimesi kui seda oleks tehtud juba esimesel koosolekul. Seega kui seadus ei nõua siis võib põhikirjas selle korduskoosoleku kokkukutsumise vajaduse ära kaotada.

[rewa2]

Tean, et üks KÜ juhataja viis läbi üldkoosoleku mitte KÜ liikmete, vaid korterite ruutmeetrite järele
Foorumit kokku ei saadud. Kuna koosolekule oli tulnud suurte korterite omanikud, liitis KÜ juhataja ruutmeetrit kokku ja talle sobis...et oleks nagu foorum koos!
Ja viidigi üldkoosolek läbi

[pimeloom]

Olen kuulnud, et üks KÜ juhataja viis läbi üldkoosoleku mitte KÜ liikmete, vaid korterite ruutmeetrite järele
Foorumit kokku ei saadud. Kuna koosolekule oli tulnud suurte korterite omanikud, liitis KÜ juhataja ruutmeetrit kokku ja see ületas maja elamispinna m2
Ja viidigi üldkoosolek läbi

See jutt on nüüd küll ilmselt luulu. Ja peale selle on su jutus loogikaviga. Ka kõigi korterite pindalade summa ei saa olla suurem elamu elamispinna suurusest.

[leammj]

EKÜL tegi MTÜS muudatuse Kuid see pole veel kinnitatud.Kuid tehke oma majas aktiivsetele korteriomanikele ettepaneku, et nad käivad enne koosolekut kõik korterid läbi ja võtavad endale volikirjad naaber korteritest .Ja kogu probleem saab lahendatud,Igal korteriomanikul head mitu volikirja. Saate nii 50%+ 1 osalejat Ega see saa kerge olema.
Kuid teha 15 minuti pärast koosolek on absurdne.Tuleks ikkagi uurida , miks ta ei tulnud koosolekule,Võibolla on tal mõjuv põhjus,.<Kuid aktivistid võiksid sellise töö läbi teha.