Kui uurisin, kust selline otsus ning miks ei ole seda ei aastaaruande tegevusaruandes (kui algava aasta suuremad tegevused, majandamiskava ju pole), siis selgitati otsuse käiku.
Arveid väljastav ja tegevust haldav isik oli käinud ukselt uksele, küsis allkirja nõusolekuks. Väidetavalt oli olnud kiire ning paari päeva jooksul pidi otsustama. Mind ei olnud kodus ja tabelisse on tehtudki märge "ei olnud kättesaadav". Samas on teistel elanikel kindlasti teada ka teisi kanaleid, mida kasutades oleks kättesaadavus tagatud või jõudnud vähemasti info - telefon, e-post, postkast koduuksel. Esimeseks teabeks oli aga lihtsalt arve.
Ühistu koosolekul selgitasin, et minu arvates pole selline otsus õiguspärane, sest mul pole olnud võimalikki arvamust avaldada ning teabe edastamine olnuks elementaarne. Minu teada ei saa koosolekut kutsumata toetuda ka häälteenamusele, vaid otsus peaks olema konsensuslik (MTÜS § 22 lg3).
Koosolekul osalesid erakorraliselt ka EKÜL esindajad. Nende kommentaar asjale üllatas mind iseäranis - jah, kui kirjalikult on näha et enamik on poolt (2/8 polnud kättesaadavad ja ülejäänud 6 poolt), siis on otsus õige.
Mis on see nüanss, millest ma aru ei saa? Milline asjaolu võimaldab EKÜL esindajatel nii väita? Olemuslikult tähendaks see ju seda, et kui meil 5/8 liikmetest omavahel mingi asja kokku võtaks ja ära vormistaks, siis ülejäänud 3 ei peaks üldse teada saamagi? Mis mõte on siis üldkoosolekul, koos kõige protokollimise ja päevakavaga?
MTÜS § 22 lg 3:
(3) Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.
