Meie ühistus toimus üldkoosolek juunikuus. Üldkoosolekul oli teemaks majandusaasta aruanne, lisaks valiti uus juhatus ja otsustati mitmeid remondiküsimusi jm. Nüüd on koosolekust määdas 4 kuud, kuid üldkoosoleku otsuste elluviimisest pole sõnagi kuulda. Muuhulgas pole ka äriregistrisse (või mtü-de registrisse?) sisse viidud muudatusi KÜ juhatuses. Sisuliselt ei teagi majaelanikud, kes on KÜ esimees. Mina olen ise huvitatud toimivast korteriühistust, sest teha oleks majas küll ja küll. Olen üritanud ühistu juhatusega kirja teel ühendust saada jättes kirja KÜ postkasti, kuid vastust muidugi ei ole saanud.
Mida soovitate sellises situatsioonis teha? Kas üldkoosoleku otsuste eiramisel on seaduste järgi ka mingi sanktsioon ette nähtud?
Üldkoosoleku otsuste elluviimine
Moderaator:Heino
Siin tuleks vaadata põhikirja ehk kuidas on reguleeritus üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord ja nedest teavitamine.
Ega teha on vaid see, et kokku kutsuda erakorraline koosolek
KõS §20. õldkoosoleku kokkukutsumine
(1) õldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
(5) õldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Korteriomanike ostus jõustub selle teatavaks tegemise hetkest eh hääletamises hetkest. Alusek on protokoll mille allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokolli ei ole, siis pole ka tõendatavat ostust.
Ega teha on vaid see, et kokku kutsuda erakorraline koosolek
KõS §20. õldkoosoleku kokkukutsumine
(1) õldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
(5) õldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Korteriomanike ostus jõustub selle teatavaks tegemise hetkest eh hääletamises hetkest. Alusek on protokoll mille allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokolli ei ole, siis pole ka tõendatavat ostust.
Tänan vastamast, üks küsimus tekkis veel.
Leidsin siit lehelt "Artiklid, seadused" rubriigist sellise info: "… kohtu registriosakonnale ebaõigete andmete esitamise [b:109185a21c]või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest [/b:109185a21c]võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga kuni 200 miinimumpäevamäära ulatuses. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud."
Millises seaduses see sätestatud on, Karistusseadustikust leidsin paragrahvi, mis sätestas ainult valeandmeid, andmete esitamata jätmise kohta ei leidnud ma midagi..
Leidsin siit lehelt "Artiklid, seadused" rubriigist sellise info: "… kohtu registriosakonnale ebaõigete andmete esitamise [b:109185a21c]või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest [/b:109185a21c]võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga kuni 200 miinimumpäevamäära ulatuses. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud."
Millises seaduses see sätestatud on, Karistusseadustikust leidsin paragrahvi, mis sätestas ainult valeandmeid, andmete esitamata jätmise kohta ei leidnud ma midagi..
Sellest on juttu Tsiviilkohtumenetluse seadustikus
§ 601. Trahvi määramine
(1) Kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide.
(3) Kui kohtu määratud tähtaja jooksul esitatakse määruse kohta vastuväide, milles toodud asjaolud vajavad lähemat selgitamist, kutsub kohus asjaosalised välja asjaolude selgitamiseks.
(4) Kui kohus peab esitatud vastuväidet põhjendatuks, tühistab ta oma varasema määruse.
(5) Kui vastuväide ei ole põhjendatud, teeb kohus trahvimääruse ja uue määruse kohustuse täitmise kohta. Uues määruses ettenähtud tähtaeg ei hakka kulgema enne määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja määdumist.
(6) Kui korduvale määrusele esitatakse põhjendatud vastuväide, võib kohus ühtlasi tühistada varem tehtud trahvimääruse või trahvi vähendada, kui see on põhjendatud.
(7) Trahvi määramisel jätab kohus määruses ka menetluskulud asjaosaliste kanda.
(8) Trahvimääruse peale võib trahvitud isik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 1. 01. 2006]
§ 601. Trahvi määramine
(1) Kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide.
(3) Kui kohtu määratud tähtaja jooksul esitatakse määruse kohta vastuväide, milles toodud asjaolud vajavad lähemat selgitamist, kutsub kohus asjaosalised välja asjaolude selgitamiseks.
(4) Kui kohus peab esitatud vastuväidet põhjendatuks, tühistab ta oma varasema määruse.
(5) Kui vastuväide ei ole põhjendatud, teeb kohus trahvimääruse ja uue määruse kohustuse täitmise kohta. Uues määruses ettenähtud tähtaeg ei hakka kulgema enne määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja määdumist.
(6) Kui korduvale määrusele esitatakse põhjendatud vastuväide, võib kohus ühtlasi tühistada varem tehtud trahvimääruse või trahvi vähendada, kui see on põhjendatud.
(7) Trahvi määramisel jätab kohus määruses ka menetluskulud asjaosaliste kanda.
(8) Trahvimääruse peale võib trahvitud isik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 1. 01. 2006]
Ma ei tea, kus asuvad need registrid, kust saab igaüks vaadata juhatuse koosseisu, tean vaid, kust saan kehtiva B-kaardi.
Mis puutub üldkoosoleku otsuste täideviimisse, siis oleneb otsustest. Neli kuud on lühike aeg. Igasugu remontääde organiseerimine võtab suht kaua aega. Hinnapakkumised, kooskõlastamised jne. jne. Isegi firma leidmine väiksematele täädele on omaette kunsttükk.
Iseasi on, et kirjadele ei vastata, äkki on keeleprobleem, helistage.
Mis puutub üldkoosoleku otsuste täideviimisse, siis oleneb otsustest. Neli kuud on lühike aeg. Igasugu remontääde organiseerimine võtab suht kaua aega. Hinnapakkumised, kooskõlastamised jne. jne. Isegi firma leidmine väiksematele täädele on omaette kunsttükk.
Iseasi on, et kirjadele ei vastata, äkki on keeleprobleem, helistage.
Probleem algab juba sellest, et ei tea isegi kellele helistada, ei tea, kes esimees on, sest uue esimehe valimine on esimene asi, millega uus juhatus pole 4 kuu jooksul hakkama saanud.
Keeleprobllem ei saa kirjade puhul olla, koosolekul olid küll kõik eestlased.
Registriandmeid saab vaadata http://www.eer.ee/
Keeleprobllem ei saa kirjade puhul olla, koosolekul olid küll kõik eestlased.
Registriandmeid saab vaadata http://www.eer.ee/
[quote:7653721c72]Nüüd on koosolekust määdas 4 kuud, kuid üldkoosoleku otsuste elluviimisest pole sõnagi kuulda. Muuhulgas pole ka äriregistrisse (või mtü-de registrisse?) sisse viidud muudatusi Kõ juhatuses. [/quote:7653721c72]
Siin on tegemist olukorraga kus korteriomanik ei tea kes üldse juhatuse moodustavad- on see vana või uus juhatus. Ilmselt on nii, et vana enam ei taha tegeleda ja uus veel ei taha tegeleda. Siin ongi omanikud just kui taeva all.
Veelkord kordan, kui koosoleku protokoll on koostatud ja allkirjastatud(või on mõni muu tõendus uue juhatuse valimise kohta - näiteks salvestus), siis vastutab ikkagi uus juhatus, kui mitte, siis vana juhatus.
Siin on tegemist olukorraga kus korteriomanik ei tea kes üldse juhatuse moodustavad- on see vana või uus juhatus. Ilmselt on nii, et vana enam ei taha tegeleda ja uus veel ei taha tegeleda. Siin ongi omanikud just kui taeva all.
Veelkord kordan, kui koosoleku protokoll on koostatud ja allkirjastatud(või on mõni muu tõendus uue juhatuse valimise kohta - näiteks salvestus), siis vastutab ikkagi uus juhatus, kui mitte, siis vana juhatus.
