Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Moderaator:Heino
Et asjale selgust tuua peate pöörduma kohtu poole. Olgugi, et koosolek oli tühine, aga seda otsustab kohus kellegi avalduse alusel. Ja kui kohtuotsust keegi ei vaidlusta, siis jääb ta kehtima.
Ja kui keegi kohtusse ei kaeba, siis peate lugema seda tühist koosoleku otsust õigeks. Aga see on vaieldav.
Iga jurist ütleb seda, kuidas tema asjast aru saab. Ja isegi kohtud otsustavad ühte ja sama asja erinevalt
Siin vaielda võite lõputult ja kellelgi õigust ei jää.
Ja kui keegi kohtusse ei kaeba, siis peate lugema seda tühist koosoleku otsust õigeks. Aga see on vaieldav.
Iga jurist ütleb seda, kuidas tema asjast aru saab. Ja isegi kohtud otsustavad ühte ja sama asja erinevalt
Siin vaielda võite lõputult ja kellelgi õigust ei jää.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS
§ 2. Õigusvõime
(1) Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
§ 10. Andmete registrisse kandmine ja nende muutmine
(1) Registrisse kantakse:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht ja aadress;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;
[RT I 2006, 61, 456 – jõust. 1.01.2007]
5) juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse §-le 27;
6) ühingu tähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
7) muud seaduses sätestatud andmed.
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll. Muu organi koosoleku protokolli sisule kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 6.
Selleks. et KÜ üldkoosoleku otsus : ""valisime uue juhatuse"", saaks ka tegeliku õigusvõime, tuleb esitada avaldus registrile andmete muutmiseks. Kui registri andmeid pole muudetud, siis õigusvõimet valitud juhatuse liikmetel pole. Kas koosolek oli õige või vale, ei oma tähtsust. Kohus küsib kohe registri andmeid. Neid andmeid saab ju vaadata ka ilma kohtu otsuseta. Või mõni ei saa?
Üldkoosoleku otsus, mis ei puuduta registris olevat infot, saab õigusvõime vastavalt otsusele, põhikirjale või seadusele. Siis pole vaja õigusvõime tekkimiseks mingit avaldust kirjutada. Selles ongi vahe.
§ 2. Õigusvõime
(1) Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
§ 10. Andmete registrisse kandmine ja nende muutmine
(1) Registrisse kantakse:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht ja aadress;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;
[RT I 2006, 61, 456 – jõust. 1.01.2007]
5) juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse §-le 27;
6) ühingu tähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
7) muud seaduses sätestatud andmed.
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll. Muu organi koosoleku protokolli sisule kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 6.
Selleks. et KÜ üldkoosoleku otsus : ""valisime uue juhatuse"", saaks ka tegeliku õigusvõime, tuleb esitada avaldus registrile andmete muutmiseks. Kui registri andmeid pole muudetud, siis õigusvõimet valitud juhatuse liikmetel pole. Kas koosolek oli õige või vale, ei oma tähtsust. Kohus küsib kohe registri andmeid. Neid andmeid saab ju vaadata ka ilma kohtu otsuseta. Või mõni ei saa?
Üldkoosoleku otsus, mis ei puuduta registris olevat infot, saab õigusvõime vastavalt otsusele, põhikirjale või seadusele. Siis pole vaja õigusvõime tekkimiseks mingit avaldust kirjutada. Selles ongi vahe.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Jah, loogika on üks tore asi, aga paraku tuleb toimida seaduste järgi.VASAR49 kirjutas: Võtan kuiva loogikaga:
Mina esitaksin järelepärimise registrisse: Kes on praegu selle KÜ juhatuse liikmed? Ilma pika jututa. See ongi siis vastus.
Üldkoosoleku otsus annab õiguse esitada avaldus registri kirjete muutmiseks. Kui seda õigust ei kasutata, on kirjed vanad. Kui kirjed on tähtajatud, siis nad kehtivad.
MTÜS
§ 18. Üldkoosolek
(1) Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek
§ 19. Üldkoosoleku pädevus
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
KÜS
§ 13. Korteriühistu otsused
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
Kui keegi suudab siia nüüd lisada mõnest seadusest pügala, kus on kirjas, et üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta hakkab kehtima peale juhatuse registrisse kandmist või sellise pügala, kus on kirjas, et juhatus enne registrisse kandmist ei olegi juhatus, siis mina olen nõus minema Tallinnas Raekoja platsi ja kuulutama kõigile seda, et EKYL juristid ei tea midagi ja mina olen loll ja uskusin neid.
Jään huviga ootama.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
MTÜ seaduses on ära toodud kõik õigused ja kohustused. VASAR49 poolt toodud lõik õigusvõimest kinnitab, et ÕIGUSVÕIME tekib alles registrisse kandmisesel. Üldkoosolek küll kinnitab ja määrab, kuid enne registris kinnitamist pole sul õigust juhatuse liikmena tegutseda, lepinguid allkirjastada jmt. Õigus seda kõike teha enne enese registris kinnitamist on vaid juhul, kui on olemas vana juhatuse liikme poolt Sinu nimele väljastatud volitus (äriühingus kogetud).pimeloom kirjutas: Kui keegi suudab siia nüüd lisada mõnest seadusest pügala, kus on kirjas, et üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta hakkab kehtima peale juhatuse registrisse kandmist või sellise pügala, kus on kirjas, et juhatus enne registrisse kandmist ei olegi juhatus, siis mina olen nõus minema Tallinnas Raekoja platsi ja kuulutama kõigile seda, et EKYL juristid ei tea midagi ja mina olen loll ja uskusin neid.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Kui nüüd meenutada natukenegi selle diskussiooni algust, siis jutt oli juhatuse vastutusest, mitte õigusvõimest.lasnakas kirjutas: MTÜ seaduses on ära toodud kõik õigused ja kohustused. VASAR49 poolt toodud lõik õigusvõimest kinnitab, et ÕIGUSVÕIME tekib alles registrisse kandmisesel. Üldkoosolek küll kinnitab ja määrab, kuid enne registris kinnitamist pole sul õigust juhatuse liikmena tegutseda, lepinguid allkirjastada jmt. Õigus seda kõike teha enne enese registris kinnitamist on vaid juhul, kui on olemas vana juhatuse liikme poolt Sinu nimele väljastatud volitus (äriühingus kogetud).
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Vaat´, pimeloom, Sina töötad vastutustundlikult ja hingega olenemata sellest kas oled registris kirjas või mitte. Õnne13-Alma ütleks: pole küll minu asi, aga kohustused ja õigused peaksid käima käsikäes. Pole õigust, pole ka kohustust vastutada - õiguse annab aga kohtu registriosakond, kui annab.pimeloom kirjutas: Kui nüüd meenutada natukenegi selle diskussiooni algust, siis jutt oli juhatuse vastutusest, mitte õigusvõimest.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Tänan sind lasnakas komplimendi eest. Ok, mina lõpetan siin dispuudis osalemise. Mul ei ole mingit vajadust kellelegi tõestada, et krokodillid lendavad. Mina lihtsalt kirjutasin siia teemasse vastuseks seda, mida mulle omal ajal vastas EKÜL jurist. Ja vaatamata sügavast lugupidamisest teie vastu jätan omale õiguse uskuda juristi juttu, mitte teie arvamust ja loogikat.
Edu teile.
Edu teile.
LIhtsalt hea inimene
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
>>> ... uskuda juristi juttu ...
Einoh, teadagi, kaks juristi - 3 arvamust.
Kui nüüd ometi püüda kuidagi moodi sellest aru saada või nö. tõlgendada, mis oli EKÜL juristi mõttes, kui ta neist registritest ja õigusvõimest jahvatas, siis ju tõesti - Tsiviilseadustiku üldosa p. 26. (Juriidilise isiku õigusvõime - lg 2 ja 3) teevad nagu kenasti vahet küll kahte laadi, ja nimelt (1) era- ja (2) AÕ juriidilise isiku õigusvõime tekkimise [aja, koha ja asjaolude] vahel, ning seda järgmiselt:
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Võiks siis talupoja mõistuse toel nüüd sellest pügalast järeldada, et kui MTÜ seaduse alusel moodustatav KÜ oleks lihtsalt üks tavaline juriidiline [sh. kasumit taotlev] isik, siis tekiks KÜ [juhatuse] õigusvõime alles registrisse kandmise järel, kui KÜ siiski oleks oma olemuselt aga hoopiski mingi AÕ taoline [sh. - kasumit mitte taotlev] isik, siis - tekiks selle KÜ juhatuse õigusvõime ikka nö. kohemaid - so. kasvõi koosoleku otsuse jõustumise järel.
Einoh, teadagi, kaks juristi - 3 arvamust.
Kui nüüd ometi püüda kuidagi moodi sellest aru saada või nö. tõlgendada, mis oli EKÜL juristi mõttes, kui ta neist registritest ja õigusvõimest jahvatas, siis ju tõesti - Tsiviilseadustiku üldosa p. 26. (Juriidilise isiku õigusvõime - lg 2 ja 3) teevad nagu kenasti vahet küll kahte laadi, ja nimelt (1) era- ja (2) AÕ juriidilise isiku õigusvõime tekkimise [aja, koha ja asjaolude] vahel, ning seda järgmiselt:
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Võiks siis talupoja mõistuse toel nüüd sellest pügalast järeldada, et kui MTÜ seaduse alusel moodustatav KÜ oleks lihtsalt üks tavaline juriidiline [sh. kasumit taotlev] isik, siis tekiks KÜ [juhatuse] õigusvõime alles registrisse kandmise järel, kui KÜ siiski oleks oma olemuselt aga hoopiski mingi AÕ taoline [sh. - kasumit mitte taotlev] isik, siis - tekiks selle KÜ juhatuse õigusvõime ikka nö. kohemaid - so. kasvõi koosoleku otsuse jõustumise järel.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
wikipeedia: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.tem kirjutas: Tsiviilseadustiku üldosa p. 26. (Juriidilise isiku õigusvõime - lg 2 ja 3) teevad nagu kenasti vahet küll kahte laadi, ja nimelt (1) era- ja (2) AÕ juriidilise isiku õigusvõime tekkimise [aja, koha ja asjaolude] vahel, ning seda järgmiselt:
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:
Äriühingud:
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Seega: KÜ kui MTÜ alaliigi juhatuse liikmete õigused. kohustused ja vastutus on neil, kes on registrisse kantud.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Arvan, et taoline kordusüldkoosolek on õigustühine.t33liblikas kirjutas:Lisan ühe nüansi veel: üldkoosoleku teates/kutses oli kirjas: kell 19:00 algab koosolek. Kui kvoorumit koos ei ole, siis tehakse 19:30 uus koosolek, millel puudub kvooruminõue ja otsused võetakse vastu olenemata osalejate arvust. Põhikirjas on märge, et korduvkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt kolme nädala jooksul.
Kui me oma KÜ põhikirja muutma hakkasime mõtlesime samuti, et paneme sinna punkti, et korteriomanike 50% kvoorumi puudumisel on teiskordne üldkoosolek 1 tunni pärast. Juristid ütlesid, et igast koosolekust peab ette teatama vähemalt 7 päeva. MTÜ seaduses ei ole sõnakestki kirjas korduskoosoleku kohta, küll on aga seal selline lõik:
Mittetulundusühingute seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235618
§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine
(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
(7) Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
See tähendab, et ka lihtlabase päevakorra muutmise puhul peab järgmine koosolek toimuma mitte varem kui 7 päeva pärast.
-
- Liige
- Postitusi:67
- Liitunud:11 Juun 2009 21:20
- Asukoht:Tallinn
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Aga päevakord oli ju sama:)
Ühesõnaga nagu aru saan, siis üldine arvamus on, et vastutab uus üldkoosoleku valitud juhatus olgugi, et registrisse kantud ei ole.
Ma ei saa aru sellest vahepealsest osast, kus siin teema all vaieldi juriidilise isiku õigusvõime üle... KÜ-l on õigusvõime täiesti olemas. Küsimus on praegu juhatuse õigusvõimest ja liikmelisusest.
Tänan veelkord vastajaid. Hea on arutada ja erinevaid seisukohti kuulda enne kohtusse minekut.
Ühesõnaga nagu aru saan, siis üldine arvamus on, et vastutab uus üldkoosoleku valitud juhatus olgugi, et registrisse kantud ei ole.
Ma ei saa aru sellest vahepealsest osast, kus siin teema all vaieldi juriidilise isiku õigusvõime üle... KÜ-l on õigusvõime täiesti olemas. Küsimus on praegu juhatuse õigusvõimest ja liikmelisusest.
Tänan veelkord vastajaid. Hea on arutada ja erinevaid seisukohti kuulda enne kohtusse minekut.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Lasnakas ajab ikka oma B-kaardi juttu, mis vale. Halbade asjade kokkulangemisel võib selle jutu uskumine kalliks maksma minna (vt ka: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... .html#9939) ja teovõime värk pole siin asjakohane nagu juba aru oled saanud.
Siin asja iva ikkagi selles, et Teie 2004 ÜK otsus tühine (ehk kehtetud algusest peale) ja seega pole teil uut juhatust valitud. Pmst siis nagu poleksi ÜK'd toimunud. Seega ei olnud Teil juhatus alate 2004. aastast. Vastutavad need, kes sel ajal tegutsesid ja seda vaatamata volituste olemasolule. Panga maksed on ju kellegi poolt kinnitatud. See isik ka vastutab. Kusjuures ta teeb seda ainuisikuliselt. Kui oleks olnud volitustega juahtus, siis selle vastutus on solidaarne.
Siin asja iva ikkagi selles, et Teie 2004 ÜK otsus tühine (ehk kehtetud algusest peale) ja seega pole teil uut juhatust valitud. Pmst siis nagu poleksi ÜK'd toimunud. Seega ei olnud Teil juhatus alate 2004. aastast. Vastutavad need, kes sel ajal tegutsesid ja seda vaatamata volituste olemasolule. Panga maksed on ju kellegi poolt kinnitatud. See isik ka vastutab. Kusjuures ta teeb seda ainuisikuliselt. Kui oleks olnud volitustega juahtus, siis selle vastutus on solidaarne.
-
- Liige
- Postitusi:67
- Liitunud:11 Juun 2009 21:20
- Asukoht:Tallinn
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Postitan siia teemasse viimase vastuse, mille sain MTÜdega tegelevalt juristilt:
Antud juhul vastutavad mõlemad juhatused. Seaduse silmis vastutab B-kaardile kantud juhatus, kuna nemad on registreeritud juhatus ja tegelikult tegutsenud juhatus vastutab oma tegevuse eest, kuna reaalselt tegutsesid ju nemad. Seega kogu kamp koos solidaarselt vastutab. Kuidas vastutus jagatakse on kohtu vastata.
(vabandust, pimeloom)
Antud juhul vastutavad mõlemad juhatused. Seaduse silmis vastutab B-kaardile kantud juhatus, kuna nemad on registreeritud juhatus ja tegelikult tegutsenud juhatus vastutab oma tegevuse eest, kuna reaalselt tegutsesid ju nemad. Seega kogu kamp koos solidaarselt vastutab. Kuidas vastutus jagatakse on kohtu vastata.
(vabandust, pimeloom)
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Mille eest vabandad? Pole ju põhjust.
Ma olen seda teemat veel tasapisi mõelnud ja kui jätta välja nüüd see fakt, et teie üldkoosolek 2004 aastal oli seadusevastaselt kokku kutsutud, siis tekkis mul selline mõte.
KÜ juhatuse volituste aeg saab läbi, korraldatakse uus üldkoosolek ja üldkoosolek valib uue juhatuse. Kõik toimub loomulikult täiesti seadusepäraselt. Uus juhatus aga ei suhtu oma tegemistesse kohusetundlikult ja registrikande muudatus jäetakse tegemata. Mida vana, ehk siis veel registris olev juhatus peaks ära tegema, et uus juhatus registrisse saaks?
Ma olen seda teemat veel tasapisi mõelnud ja kui jätta välja nüüd see fakt, et teie üldkoosolek 2004 aastal oli seadusevastaselt kokku kutsutud, siis tekkis mul selline mõte.
KÜ juhatuse volituste aeg saab läbi, korraldatakse uus üldkoosolek ja üldkoosolek valib uue juhatuse. Kõik toimub loomulikult täiesti seadusepäraselt. Uus juhatus aga ei suhtu oma tegemistesse kohusetundlikult ja registrikande muudatus jäetakse tegemata. Mida vana, ehk siis veel registris olev juhatus peaks ära tegema, et uus juhatus registrisse saaks?
LIhtsalt hea inimene
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Rõhun B-kaardile seepärast, et ilma seal olemata või vana juhatuse liikme volituseta pole õigust seaduslikult miskit teha. Teil ei vahetunud terve juhatus, juhatuse esimees jäi ju samaks, st et temal säilisid kõik õigused, teistel uutel liikmetel aga õigust ei tekkinud. Tänu vanale juhatuse esimehele saitegi tegutseda.t33liblikas kirjutas: Kui puuduliku kvoorumi Vanad (enne 2004) juhatuse liikmed arvasid end maha hääletatud olevaks, uus juhatus hakkas tegutsema (juhatuse esimees jäi samaks)
Kui juhatuse liikme staatus saab otsa, siis vana juhatus peab tegema enesest kõik oleneva, et ennast B-kaardilt maha saada. Korraldama nõutekohase üldkoosoleku, selle korrektselt läbi viima, jälgima et protokoll oleks nagu vaja, vajadusel kauplema enese asemele ise uued juhatuse liikmed, neilt allkirjad võtma juhatuse liikmeks nõustumise kohta. Kättpidi notarisse viimine oleks ehk liiast.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
T33liblika juristi vastus B-kaardile kantud juhatuse vastutuse kohta kehtib vaid antud juhtumil. Vana juhatus nimelt lasi toimuda õigustühisel ÜK'l ja nad on seega kaudselt kaasvastutavd selle tehtu ja tegematajätmiste eest. Normaalolukorras ei pea vana juhatus miskit tegema, et B-kaardil kehtiv juhatus oleks - see ikka ametis oleva juhatuse asi.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
See võib ju mitte meeldida, aga kehtival registrikandel on õiguslik jõud, mida ei ole mingi seltskonna isiklikul arvamusel. Kas mõni tõesti arvab, et kogu äriregistri süsteem on ilmaasjata tehtud? Antud juhul vastutavad need, kes on kirjas registri B-kaardil. Kui keegi arvab, et vastutama peaks keegi kolmas, peavad sellel arvajal olema väga tugevad tõendid.k24 kirjutas:Lasnakas ajab ikka oma B-kaardi juttu, mis vale. Halbade asjade kokkulangemisel võib selle jutu uskumine kalliks maksma minna
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Kui sa nii paganama tark oled, siis palun vasta minu küsimusele mille ma eespool esitasin.VASAR49 kirjutas: See võib ju mitte meeldida, aga kehtival registrikandel on õiguslik jõud, mida ei ole mingi seltskonna isiklikul arvamusel. Kas mõni tõesti arvab, et kogu äriregistri süsteem on ilmaasjata tehtud? Antud juhul vastutavad need, kes on kirjas registri B-kaardil. Kui keegi arvab, et vastutama peaks keegi kolmas, peavad sellel arvajal olema väga tugevad tõendid.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Maailma on tunduvalt keerulisem, et seda saaks pelgalt korteriühistuseaduse najal tõlgendada. KÜ, kui juriidiline isiks, kuulub mittetulundusühisute alla ning paljusid asju reguleerib äriseadustik, sh äriregistrit, kus tehakse kandeid nn B kaardile, millest jutt käib. Õnneks või kahjuks on Vasar49 õigus, sest:
§ 33. Äriregistri kanne
(1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.
(7) Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.
§ 34. Kande õiguslik tähendus
(1) Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.
(2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
[RT I 2009, 13, 78 – jõust. 1.07.2009]
(3) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
Seega, mina kui kolmas osapool, saan KEHTIVAD andmed äriregistrist ja mul ei pea olema halli aimugi, et kuskil on mingi protokoll ja juhatus on vahentunud. Selles ongi kogu avaliku äriregistri võlu. Kui keegi jurist väidab muud, siis mmina kahteks tema pädevuses.
§ 33. Äriregistri kanne
(1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.
(7) Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.
§ 34. Kande õiguslik tähendus
(1) Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.
(2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
[RT I 2009, 13, 78 – jõust. 1.07.2009]
(3) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
Seega, mina kui kolmas osapool, saan KEHTIVAD andmed äriregistrist ja mul ei pea olema halli aimugi, et kuskil on mingi protokoll ja juhatus on vahentunud. Selles ongi kogu avaliku äriregistri võlu. Kui keegi jurist väidab muud, siis mmina kahteks tema pädevuses.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Praktikas olen kokku puutunud juhatuse vahetusega äriühingus. Omanikud vahetasid päevapealt ühe juhatuse liikme teise vastu välja, ainult üks juhatuse liige seal firmas oligi. Notaris oli kõik vormistatud, paberid olemas, kuid äriregistrisse kanne võttis sel ajal üle nädala. Näiteks pangale ei piisanud mitte ühestki tõestusest peale äriregistri kande, mida veel ei olnud. Suuremahulised kiired ja olulised tehingud oleksidki jäänud tegemata kui vana juhatuse liige poleks vastutulelikuks osutunud. See ajavahemik kuni registrikandeni oli nagu tühi auk, kusjuures register võib ju kande ka mitte kinnitada, kõik on võimalik. Õnneks nüüd on olukord tunduvalt parem.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Allajoonitud tekst ütleb kõik. Oma tegude eest vastutab ikkagi see, kes tegusid teeb, olgu seal B-kaardil kes tahes. Heauskne kolmas pool, kes B-kaarti uskus ei pea teadma, et teda peteti, aga see ei võta petjalt vastutust nagu VASAR49 siin väita püüab. Kui VASAR49'l õigus oleks, siis ma ei näeks üldse äriregistril mõtet, sest keegi ei registreeiks end seal, kuna vastutus hakkab jooksma alles registrikandest, aga enne seda tee mis tahad ja süüd on need, kes B-kaardil.ergon kirjutas:§ 33 Äriregistri kanne (1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel....
§ 34. Kande õiguslik tähendus (2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. ...
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Palun ka sinul vastata minu Kolmap Veeb 10, 2010 2:45 pm postitatud küsimusele.ergon kirjutas:
Seega, mina kui kolmas osapool, saan KEHTIVAD andmed äriregistrist ja mul ei pea olema halli aimugi, et kuskil on mingi protokoll ja juhatus on vahentunud. Selles ongi kogu avaliku äriregistri võlu. Kui keegi jurist väidab muud, siis mmina kahteks tema pädevuses.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Kui sa pead silmas seda küsimust Mida vana, ehk siis veel registris olev juhatus peaks ära tegema, et uus juhatus registrisse saaks?" siis mina kui nn endine juhatuse liige käin uuele juhatusele pinda, seni kuni muudatus tehakse, sest ilma muudatuseta on asjad nii nagu äriregistris kirjas. Samas ei saa ma aru probleemi olemusest. Kas siis uuel juhatusel on sügavalt ükskõik, kes saavad ühistu pangakontole ligi? Miks sellega üldse viivitama peaks või kui ükskõik asjad on, siis miks üldse anti nõusoleks juahtuse liikmeks olemiseks?pimeloom kirjutas:Palun ka sinul vastata minu Kolmap Veeb 10, 2010 2:45 pm postitatud küsimusele.ergon kirjutas:
Seega, mina kui kolmas osapool, saan KEHTIVAD andmed äriregistrist ja mul ei pea olema halli aimugi, et kuskil on mingi protokoll ja juhatus on vahentunud. Selles ongi kogu avaliku äriregistri võlu. Kui keegi jurist väidab muud, siis mmina kahteks tema pädevuses.
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Jah, just seda küsimust ma silmas pidasin. Aga kui nüüd spekuleerida taas siin dispuudi alguseks olnud asjaolul, et kumb juhatus vastutab siis mis sest pinda käimisest kasu on. Uus juhatus juhib, vana käib neile pinda ja vastutab uue juhatuse tegemiste eest, sest nad on registris. Absurd ju.
Sinu küsimustele ma ei oska vastata. Aga nagu elu näitab, selliseid juhatuse liikmeid on.
Sinu küsimustele ma ei oska vastata. Aga nagu elu näitab, selliseid juhatuse liikmeid on.
LIhtsalt hea inimene
Re: Ebaseadusliku üldkoosoleku otsuste kehtivus
Mida see uus juhatus juhib? Pangale nad ligi ei saa, arveid maksta pole võimalik jne. Vana juhatuse liikme vabastab vastutuses äriregsitri kanne. Uuel juhatusel ei ole mittemingisuguseid õigusi sõlmida lepingud jne. Kui edasi teemat arendada, siis ma ei saa aru mida see uus juhatus, siis üldse teeb? Korraldab elanikele keldris vastuvõtte?
Mulle on hakanud viimasel ajal tunduma, et eesti rahvale pandi liiga suured kohustused õlgadele seoses korteriühistutega. Juhtimisega on nii nagu on: töö tellija materjalist ja iga rahvas (maja) väärib oma juhte.
Täna on suur hulk oskamatuid inimesi sunnitud tegelema asjaga millest nad midagi aru ei saa ning sogases vees püütakse suuri kalu (igatsugu petturid ja ahveristid). Samas keelduvad nad oskajast abist väites, et ühistu juhi palkamine on nii kallis. Las ta siis olla, elu õpetab ja eks see paistab mis asi see kallis on? Mõni maja oma rahadest ilma jääb või pankrotti läheb, siis tuleb seda käsitleda kui koolistuskulu.
Mulle on hakanud viimasel ajal tunduma, et eesti rahvale pandi liiga suured kohustused õlgadele seoses korteriühistutega. Juhtimisega on nii nagu on: töö tellija materjalist ja iga rahvas (maja) väärib oma juhte.
Täna on suur hulk oskamatuid inimesi sunnitud tegelema asjaga millest nad midagi aru ei saa ning sogases vees püütakse suuri kalu (igatsugu petturid ja ahveristid). Samas keelduvad nad oskajast abist väites, et ühistu juhi palkamine on nii kallis. Las ta siis olla, elu õpetab ja eks see paistab mis asi see kallis on? Mõni maja oma rahadest ilma jääb või pankrotti läheb, siis tuleb seda käsitleda kui koolistuskulu.