Korteriühistu Abi

Tere! Kas on muutunud viivisenõude seadus (KõS 7) liikmete vastu ja mis ajast ta kehtib

Kõik seadused on avaldatud Riigi Teatajas.
https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp ... earch-form

Korteriühistuseadus on ka siin portaalis olemas. Vaata siia.

Ei ole muutunud, ikka 0,07%. Seda põhikirja, mis on EKÜLi kodulehel esitatud näidispõhikirja pähe ei tasu eeskujuks võtta. Seal on palju küsitavusi, mis ei ole teps mitte seadusega kooskõlas, väitku need EKÜLi juristid, mis tahes. See põhikiri lubab muide juhatusel või üldkoosolekul määrata viivise protsendi, trahvida korteriomanikke jms jama.

KOS § 7. Osamaks

(4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Põhikirjas ei tohi rakendada erinevat viivise määra


Lisaks viitan siin ka V•S - § 94. Intress võlasuhtes

(1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ma ei viitsi siin lugeda, mida suur ja tuntud EL tahab või lubab, aga seaduses on sõna sõnalt sees ..juhatus. Seega kui üldkoosolek võtab vastu mingi teise suuruse (näiteks meil 0,5%) siis nii on ja nii jääb. Meie seda rakendasme ja juba üle aasta kehtib ja mitte üks "koer!" pole julgenud kähida..
Teisalt, noo kuulge kui prügifirma rakendab teile viivise 0,5% ja soojuse tootja 0,7%, ka siis ühistu peaks selle oma taskust maksma sest kusagil on kirjas mingi utoopiliselt väike 0,07 %. See on väike aga loll nai ))

Väike on see loomulikult, kuid paraku kehtib see ka KõSi viimases versioonis, pole midagi teha.

Samas kui korrapäraselt kõigilt viiviseid korjata siis ei ole see midagi nii väike. Meie maja puhul, kus keskmine arve summa on 400 krooni siis viiviseid korjatakse keskmiselt 150-200 krooni kuus. Meil on 34 korterit.

Kui võtta paneelmaja, kus arve summad suuremad ja kortereid ka kindlasti rohkem oleks ka viivise summa suurem.

Siiamaani pole meie maja veel kellegile võlgu jäänud, olgugi et meil ei ole kütet ja teised kommunaalkulud on väikesed.

Kas siis paljudel ühistutel on võlgnevusi kommunaalettevõtete ees?

No meil on kommunaalteenuste eest makstud ammu enne kui rahvalt raha tagasi tuleb. Viivist ei rakendata ka väikese viivituse korral, mida meil on tulnud ette küttearvega. Seega arvan ka mina, et enamasti ei maksa Kõd viiviseid, või siis on majandamine valedel alustel.

Meil Kõ on üks vanainimene kes põhimõtteliselt ei maksa 3 kuud üldelektrid, lisasin talle arvele 0,56 senti viivist. Oli väga pahane, ütles et seadus viiviste kohta muutus 2005a (käis raamatukogus vaatamas- ja veel vene keeles). Lubas kohtusse kaevata. Olen tänulik kui soovitate ,mis selle inimesega teha.

Ei tasu uskuda. Korteriühistu seaduse viimases versioonis kehtib 0,07% viivist. Võtke lahti Riigi Teataja ja sisestage sinna Korteriühistuseadus. Vihjake sellele seadusele. Vanainimene vaatas ehk vale seadust? Las kaebab kohtusse, jääb ise kaotajaks, kui tal veel ka midagi maksmata on.

[quote:3f7b9c1c7c]Teisalt, noo kuulge kui prügifirma rakendab teile viivise 0,5% ja soojuse tootja 0,7%, ka siis ühistu peaks selle oma taskust maksma sest kusagil on kirjas mingi utoopiliselt väike 0,07 %. See on väike aga loll nai[/quote:3f7b9c1c7c]

Kui "koerad ei haugu", siis on sul vedanud.
Mis sa aasa arvad miks ma viitasin nii KOSile, kui ka V•Sile?
Kui sa sellele küsimusele vastad, siis on sul viivise rakendamisest teadmine olemas. NUPUTA
Kui hätta jääd, siis küsi.

Soovitan tõesti lugeda Kortreiühistu seadus. Seal on kirjas, et juhatuse võib kehtestada... Kui üldkoosolek võtab vastu teise viivise määra siis nii see on ja kogu lugu. Ehk seesema Korteriühistu seadus §13 annab selleks täieliku õiguse. Kolm kuud on sul aega protestida ja peale seda ei ole midagi teha - maksad kõrgemat viivist.
Meil kehtib 0,5% juba kolm aastat ja mõjub. Kes tahab maksab viivist. Minu teada peaks olema kusagil ka eelneva kohta vastav kohtulahend olemas, aga enam ei mäleta kus. Korteriühistul on paraku oma erisused. Muidu hakkab mõni varsti ütlema, et tema ei ta üldse ühistus olla ja astun välja, mida iganes.
Need lubajad kohtusse kaevajad ei tee seda kunagi

Rõhutan veelkord, et on kaks iseasja - üks on juhatus, teine on kõrgem võim ehk üldkoosolek. Hätta ma ei jää. Olen juriidiliselt selles osas konsulteerinud ja probleemi ei nähta. Muidugi võib kohtus otsustada palju ja parim jurist alati võidab

Lisas Heino: topelt post keelatud.[/size:d6ec7a17ec]

Kui Korterühistuseaduses - otsene seadus - on viide kindalle viivise määrale, siis ei tohi sellest erinevat määra rakendada!!!!!!

§ 7. Osamaks
(4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Sina aga viitad valele seaduse punktile - § 13. Korteriühistu otsused .
Otsused peavad olema seadusega kooskõlas
Kui kohtus üldkoosoleku otsus vaidlustada, siis kes võidab? Ikka omanik Seadus on selline

[quote:240a5e4cda]Need lubajad kohtusse kaevajad ei tee seda kunagi [/quote:240a5e4cda]
Selle võib vaid loota

[quote:240a5e4cda]Rõhutan veelkord, et on kaks iseasja - üks on juhatus, teine on kõrgem võim ehk üldkoosolek[/quote:240a5e4cda]
Kõ juhatus ei ole EV kõrgem võim Seadus on ülim ja kõigile täitmiseks

Ei loe ka KõSist kusagilt välja, et juhatus võib kehtestada sellist asja. Viivist võib nõuda [b:93f31dba7a]kuni[/b:93f31dba7a]0,07%, seega on see absoluutne piirmäär hetkel.
Lugesin siin ühe Kõ kodulehelt, et viivise asemel praktiseeritakse mõnel pool seda, et lisatakse lambist 100 krooni võlgniku arvele. NONSENSS? Kuidas see ühistu kavatseb hiljem oma võlanõuet kohtus tõestada. Peaks ikka aru saama, et viiviste kogumine pole rahateenimise vahend. [u:93f31dba7a]Juhatus peab võlgnikuga tegelema. [/u:93f31dba7a]

sitsul 100% õigus - viivis ei ole kasumi teenimise eesmärk!!!!!

Kuulge kolleegid, panete tuima järjekindlusega siis üles ühte ja sama rida Kõ seadusest ja ise ei viitsi seda läbigi lugeda. [b:b04ed16252]Kulla Sirts[/b:b04ed16252], kes ütles, et juhatus võib kehtestada kõrgemat määra. Seadus just ütlebki, et juhatus võib nõuda viivist kuni 0,07 %. Juriidiliselt on siin veel üks nõks. Sõna juhatus võib.... See tähendab, et juhatus võib ühelt võlgnikult nõuda ja teiselt mitte ja kõik on korrektne.
See kui sinu arvele lisatakse 100.- krooni on selge rikkumine. [b:b04ed16252]Valgele[/b:b04ed16252]: Jälle räägid juhatusest. Juhatus ei ole tõesti kõrgem võim vaid selleks on üldkoosolek. Näita mulle palun must valgel seadust, et Kõ üldkoosolek ei või viivist määrata. Loe veel kord hoolega KõS seaduse § 13 ja eriti p.4 Aga kui üldkoosolek on otsuse vastu võtnud siis sellega ma tõendangi kohtus, et see on üldkoosoleku otsus. Muuseas Kõ seadus on teatavasti Mittetulunudusühingute nn. alamseadus.
Kui mul lähipäevadel aega on siis otsin üles ühe kohtulahendi. Aga siin pean kohe lisama, et kohtulahend võib olla nii ja naa. Siin on eriti tähtis kuidas on neid asju aetud ja kuidas eelnevalt toimitud. Korralik jurist peab samuti taga olema.
Loomulikult peab juhatus võlgnikega tegelema. Aga jutuks on see lause hea küll, mitte enamat. Viivis ei ole tõesti kasumi teenimise eesmärk, aga kes siin kasumist rääkis Ehk teete mulle lõpetuseks selgeks, millise seaduse alusel on võlgnikel õigus elada korralike maksjate kulul. Sest nagu äeldud Kõ peab omad maksed maksma ikka õigel ajal, muidu on ootamas tunduvalt suurem viivis.

[quote:49a4cdb5bb]Näita mulle palun must valgel seadust, et Kõ üldkoosolek ei või viivist määrata. Loe veel kord hoolega KõS seaduse § 13 ja eriti p.4 Aga kui üldkoosolek on otsuse vastu võtnud siis sellega ma tõendangi kohtus, et see on üldkoosoleku otsus.[/quote:49a4cdb5bb]

[i:49a4cdb5bb]No ja mida siis ütleb KõS §13 eriti punkt 4? [/i:49a4cdb5bb]
([i:49a4cdb5bb]4)Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistuliikmetele kohustuslikud. [/i:49a4cdb5bb]

Ma ei saa üldse aru, millele sa vihjad või millest räägid? Me räägime siin viivistest, mille ülemmäär on Kõde puhul 0,07% vt §7 punkt (4). Ja PUNKT!
Sinu loogika järgi võib üldkoosolek kehtestada teab mis jura ja kui keegi ei vaidlusta, siis oledki rõõmus?
Täna väitis üks jurist meile, et Kõ üldkoosolek võib kehtestada suurema viivise määra üksnes neile teenustele, mille sisseostmisel kehtib samuti kõrgem viivise määr. Iseasi kui otstarbekas see on, et igal kululiigil on erinev viivisemäär ja missugune raamatupidaja on nõus seda siis arvestama? Ja kui keeruline siis võib olla kohtus?
Kahjuks ei leidnud ma KõSist paragrahvi, mis lubaks ühistu üldkoosolekul kinnitada suurema viivise määra.
Ja ega keegi SINUL keelagi seadusrt rikkuda, küll aga ei tasu sellele ahvatleda teisi. Ja see, sinu närviline tõmblemine siin, Aasakene, on jätkuvalt kohatu. Kui katsuks suhtuda eriarvamustesse rahulikumalt.

[quote:d42bc06b20]Juhatus ei ole tõesti kõrgem võim vaid selleks on üldkoosolek[/quote:d42bc06b20]
aasa, vastused tuleks ikka mõttega läbi lugeda

Kõ juhatus ei ole EESTI VABARIIGI kõrgem võim.
Seadus on ülim ja kõigile täitmiseks.

Siin peaks igal juhatuse liikmel olema mõtteainet. Juhatus ei tohi lubada üldkoosolekul võtta vastu otsuseid mis on seadusega vastuolus.
Kui ka selline viga on tehtud, siis juhatus on see kes seda ei hakka rakendama ja teavitab sellest ka omanikke - KAS POLE LIHTNE
Juhatusel peab olema seaduseraamat käepärast ja ta peab selles orienteeruma ehk millele ja millise § alt vastust leida.

Samas - ei saa ka kõike uskuda, mis seaduses kirjas. Kui ikka Riigikohtu otsus on taga, mis muudab seaduse punkti ära, siis jääb lolliks see, kes järgib seadust. Uskumatu, et meie riigis on kohtulahendid ülemad kui seadused. Aga nii meile jurist selgeks tegi.

Samas seadused on täitmiseks ja kohtulahenditele baseeruda ei ole mõistlik.
Mina väidan, et nii palju kui on kohtunikke, on ka erinevaid kohtulahendeid. Saa siis aru kuhu poole jooksed.
Sakasmaa kohtulahendeid tuuakse alati Eesti juristide poolt esile. hmmmm kas meil on ühised seadused?????

See on kui kahe teraga mõõk

Lootes mitte muutuda isiklikuks ja ägedaks julgeks lisada austet sirtsu kommentaarile, et Riigikohus ei muuda seaduse punkte, vaid tõlgendab neid. Seadusi muudab meil ikka seadusandja ehk Riigikogu. Aga jah, see on küll tõsi, et kui Riigikohus on mõnda seadusepügalat tõlgendanud oma kohtulahendis, siis edaspidi kohtupraktikas juhindutakse sellest.

Kasutades juhust lisaksin siin, et ootan samuti põnevusega lugupeetud aasa lubatud kohtulahendit.

Lugupeetud oponendid. Sain teie ägedusest aru ja alustaks vastusega [b:b950b15f54]Valgele. [/b:b950b15f54]Kuidas saab juhatuse keelata vastu võtmast üldkoosolekul otsuseid, mis on seadusega vastuolus. Selleks on Kõ seaduses ju ainult üks tee, millele ma ka vihjasin ühes eelmises märkuses.
[b:b950b15f54]Lugupeetud SIRTS[/b:b950b15f54], ma üritan küll päris rahulikult ja selgelt ennast väljendada, et me räägime veidi erinevatel teemadel. Toon sulle kaks näidet veel. Kõ JUHATUSEL on õigus kehtestada viivise määraks 0,07% ja tõesti punkt. õldkoosoleku kohta pole ühtegi piirangut. Ja veel üks tõsiasi. Kü- ga suhteliselt sarnasel maja haldamise üksusel ehk elamuühistus selline viivise % piirang üldse puudub.
[b:b950b15f54]Toon lõpetuseks ära HR. Puustusmaa arvamuse kunagiselt EKYL lehelt sõna sõnalt: Küsimus: Kas Kõ võib põhikirjaga kinnitada viivise protsendiks mittetähtaegsel maksete laekumisel 15%?
VASTUS: Siin on juristide seisukohad erinevad. Ka kohtupraktika on erinev.
EKÜL juristide seisukoht on: "Kõrgem viivise protsent on lubatud, kui see on õK poolt otsustatud sisse nõuda, kehtib kõikide Kõ liikmete jaoks ühetaoliselt, on õK otsusega kehtestatud.
Seadusega kehtestatud viivis on piiriks JUHATUSE jaoks, mitte aga kõrgeima organi - üldkoosoleku jaoks.
P. Puustusmaa 14.01.03[/b:b950b15f54]
Vist peaks olema arusaadav
Jätkuvalt ei ole aega olnud otsida üles antud küsimuses kohtulahendit. Kuid tõepoolest kuna selles osas ei ole kusagil mitte midagi seadusega kirja pandud on küsimus tõestamises

Lugupeetud aasa, sa ajad juba min naerma.
Juhatus peab olema targem kui korteriomanikud ja õigel ajal suu lahti tegema ning selgitama, miks ei saa otsust vastu võtta.
Majades on ullikesi küllalt, miks juhatus ullikestest koosnema peaks
õLDKOOSOLEK EI OLE EESTI VABARIIGI K•RGEM ORGAN SEEGA PEAB TA JÄRGIMA KORTERIõHISTUSEADUST
Kui otses seaduses on viivise piirmäär sees, siis ei saa sellest erinevat määra kehtestada. Kui KõSis poleks antud §, siis ma sinuga ei diskuteeritks antud teemal

Ära too näiteks kunagi esitatud küsimusi ja vastuseid. Seadused muutuvad iga aasta ja viimased aastad on just EKÜLi algatusel viidud sisse rida muudatusi.
Küsi sama küsimus Puustamaalt uuesti ja arutame siis teemat edasi.

Aasale, loomulikult ei mõelnud ma, et Riigikohtu lahend seadust muudab, kuid ega ta väga vale ei ole ka. Ja tegelikult võiks selline praktika olla, et kui Riigikohus on tõlgendanud seadust tteisiti, siis võiks see olla poliitikutele märguiandeks, et ka seaduseloomet tuleb kiiresti muuta. Samas ei saa ma ikka aru, kuidas üks kohus (olgugi, et Riigikohus), võib kehtivat seadusandlust tõlgendada nii, et see tõepoolest läheb vastuollu kehtiva seadusega. Hetkel on see juhtunud kehtiva korteriühistuseaduse §7 p 3-ga, mis puudutab võlgade (otsesõnui äeldud, et ka tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest) üleminekut vanalt omanikult uuele, kui vana omanik jätab need maksmata.
Seega pole enam oluline enne korteriostu uurida, kui palju korteril ka võlgu on, sest see pole Riigikohtu lahendi järgi uue omaniku asi. Ehk võlad käivad kaasas inimesega, mis muidugi väga vale ei olegi. Ainult et korteriühistut see küll ei aita, sest ega ma ju ei tea, millal ta plaanib oma korterit müüa. Seega - püüa tuult väljal. Mul oli kord juhus, kus korteriomanik elas juba pikemat aega Soomes, korter oli maakleri käes müügis ja ükskord ka müüdud, kuid võlg üleval. •nneks siiski juhtus olema uus omanik, kes vana võla ära maksis, kuigi oleks võinud selle ka maksmata jätta. Ehk kes kohtulahendit ei tea otsida, sellele võib endiselt seda paragrahvi nina alla pista. Saate vähemalt raha kätte.