Korteriühistu Abi

Tere
meie ühistul on plaanis mingil ajal ehituseks laenu võtta. Koosolekul sai räägitud, et kui selgub ehituse hind ja pangas rääkimas on käidud, siis annan ma liikmetele võimaluse suurendada oma korteri eest laenu sissemakset (et hiljem oleks neil arvel siis väiksem summa). Tahaksin teada, kuidas põhimõtteliselt siis käib väiksemate arvete arvutamine. Kuidas on lood laenuintressiga (kui korter on panustanud laenu suurema summaga kui teised ning seega on ju kõik laenuosamaksed tänu sellele korterile läinud väiksemaks)? Kui korter peaks aga maksma ära kogu oma osaluse ehituse hinnast, kas siis seda korterit laenuintressid üldse ei puuduta (sellist varianti vist meie majas küll ette ei tule, aga...)?

Muidugi võivad korterid oma osa kohe sisse maksta kui see võimalus on. See on isegi mõistlik tegu. Kuid see otsus tuleb enne teada saada kui pangaga lepingu allkirjastate. Olen ise seda teinud ja raamatupidajana ühistus seda korraldanud. Remondifond eelarves laenu olemasolul koosneb kahest osast remondi ja laenu (koos intressi) osast. Remondi osa maksavad ikka edasi kuid laenu osa see ei puuduta. Ammugi ei tule intress arvesse.

On ka variant, et korteriomanikel laenumakset pole! Lihtsalt remondifondi makse on suurem ja üldkoosoleku otsusega makstakse laenu remondifondist. Panga laenukalkulaatoris on ju ka ainult remondifondi suurus.
See süsteem toimib hästi, kui saavutatakse energiasäästu, ehk siis küttekulud vähenevad ja saavutatud kokkuhoid läheb automaatselt rem.fondi.
Seda muidugi niikaua, kuni laen makstud. Kui keegi soovib ettemakset, siis olgu ta tänatud. Tema remondifondi makse väheneb selle võrra, aga intressid ja laen on korteriühistu oma, mis tasutakse rem. fondist ühiselt.

ennkippel kirjutas:On ka variant, et korteriomanikel laenumakset pole! Lihtsalt remondifondi makse on suurem ja üldkoosoleku otsusega makstakse laenu remondifondist. Panga laenukalkulaatoris on ju ka ainult remondifondi suurus.
See süsteem toimib hästi, kui saavutatakse energiasäästu, ehk siis küttekulud vähenevad ja saavutatud kokkuhoid läheb automaatselt rem.fondi.
Seda muidugi niikaua, kuni laen makstud. Kui keegi soovib ettemakset, siis olgu ta tänatud. Tema remondifondi makse väheneb selle võrra, aga intressid ja laen on korteriühistu oma, mis tasutakse rem. fondist ühiselt.

Vahet pole, kas makstakse laenu eraldi reana või remondifondist, arvestus peaks toimuma nii nagu tull6 kirja pani. Loomulikult on ettemaksjatel õigus väiksemale laenu ja selle intressi tagastamise summale, kuid kogu arvestus ja ettemaksed peavad olema tehtud enne laenulepingu sõlmimist ja vormistatud kirjalikult, kes millal ja palju maksma peab.
Kütte kokkuhoiust saavutatud sääst automaatselt rem.fondi küll kuidagi minna ei võiks. KÜ ju üksnes vahendab komm.teenuseid, üks ühele. Saadud küttearve tuleb elanike vahel ära jagada, st elanikud ise maksavad edaspidi kütte eest vähem. Elanikelt ei või põhjendamatult koguda kütte eest rohkem raha selleks, et see siis remondifondi kulude katteks suunata.

KÜ ei pea vahendama kom.teenuseid üks ühele, tehakse nii nagu üldkoosolek otsustab. Kui on otsustatud arved jagada aasta peale vastavalt majanduaskavale(iga kuu sama summa,ainult vee rida vastavalt näidule), siis ka tasutakse nii vastavalt arvetele. Aasta lõppedes vaadatakse, kas on üle või alalaekumine, vastavalt sellele korrigeeritakse uut majanduskava. Seda süsteemi kasutades kaovad ära majandusraskustes võlglased, pahatahtlikud muidugi jäävad. Huvitaval kombel tekib ka huvi sellise maja korterite ostmisele. Minu kogemus. Lasnakas, sa mõtled nagu haldusfirma tegelinski, korteriühistu peaks elanike heaks töötama ja olema ka innovaatiline sellel alal. Küttearved ju jagatakse ka nii elanike vahel ära, ainult et aasta lõikes.

Toon veel näite remondifondi kogumisest. Üldkoosolek võtab vastu otsuse,et rem.fond kogutakse ja koosneb näiteks järgmisest valemist: 1.20 €/m2 miinus küttekulud, mis vastavalt majanduskavale aasta läbi on 0,90 €/m2, järele jääb 0,30 €/m2 remondifondi. Kui otsustatakse renoveerimise läbi küttekulusid alandada ja küttekulu selle tegevuse tagajärjel on 0,50 €. Siis
remondifondi osa jääb 0,70 €/m2, millest saab tasuda laenu ja seda seni, kuni uus otsus vastu võetakse. Selle 1,20 euro asemele võib ka suurema numbri panna, oleneb mida tahetakse saavutada ja palju ollakse nõus kulutama.

Algküsimuse juurde tagasi tulles poleks Ennu majas mõtet kellelgi remondiraha ette maksta, kuna võttes maja jaoks laenu, peaks ka ettemaksu teinu nagunii maksma ühisest katlast tagasi nii laenu kui ka selle intresse. Leian, et see ei ole ettemaksnute suhtes õiglane.

Ettemaksu teinud kodanikule oskab iga keskharidusega tegelane remondifondi arvestamise valemit täiustada, mis tema remondifondi makse õiglaseks teeks.
Teine võimalus üks rida juurde teha(remondifondi ettemakse näiteks), kus võetakse maha vastav summa kuus remondifondist. Loomulikult peaks see erinevus kajastuma ka üldkoosoleku vastavas otsuses.

Kippeli postituse väljavõte:``rem.fond kogutakse ja koosneb näiteks järgmisest valemist: 1.20 €/m2 miinus küttekulud``

Mis puutub küttekulu rem.fondi!!

Teema läheb jälle algküsimusest ei tea kuhu kellegi ülemõtlemise tõttu.

ennkippel kirjutas:Toon veel näite remondifondi kogumisest. Üldkoosolek võtab vastu otsuse,et rem.fond kogutakse ja koosneb näiteks järgmisest valemist: 1.20 €/m2 miinus küttekulud, mis vastavalt majanduskavale aasta läbi on 0,90 €/m2, järele jääb 0,30 €/m2 remondifondi.

Eelnevalt on jäänud meelde, et varemalt oli Te majas ühisus, kus võisite omavahel kokku leppida milles iganes ja riigile aru andma ei pidanud. Nüüd on Te maja tegutsev korteriühistuna ja peate tegutsema vastavalt KÜS https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014091 ja RPS https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014050 seadustele, st kõik tulud ja kulud peavad olema tekkepõhiselt kirjas, eraldi nii hooldus- kui remonditulud-kulud, samuti vahendatavad kommunaalkulud liikide lõikes (vesi, küte, üldelekter jmt), mitte kõik ühes pajas.

Täpselt nii, ainult meil oli juba ühisuse ajal tekkepõhine raamatupidamine, sealt oli hea edasi minna KÜ-na. Korteriühistu tegime sellepärast, et Kredexi toetusega oli ühisusel palju pabereid ja tõestusi vaja(energiaaudit), kuna meil ei olnud juriidilist valitsejat, oli eraisikust valitseja. Renoveerimisele asjaajamine nüüd lihtsam.