kiire küsimus KÜ võlglaste suhtes

[nedrema]

meie ühistus on hiigelsuured võlad. elanikud lihtsalt ei maksa haldustasusid ega kommunaalkulude eest.
kas bilansis jäävad nad ikka reale - ostjate võlad ja kasumiaruandes ikka tuludeks?
nüüd siis olukord kus tulud justkui suured ja kasum samuti, kuid reaalselt ju rahad saamata puha.
millest ma olen kiiruga valesti aru saanud?

[volvo]

Kui sul on raha laekumata, siis pole ka tulu

[nedrema]

nii ma mõtlen ka aga kuidas ma seda osa tehtud arvetest kajastan, mille eest rahad on saamata?
praegu on D elanikele tehtud arved K müügitulu

[lasnakas]

Kui sul on raha laekumata, siis pole ka tulu

Sel vastusel pole tõepõhja all!
Eraisikuna võid teha oma rahaga mida iganes, aga KÜ puhul tuleb raamatupidamist teha nagu seadus käsib.
KÜ on arved hoolduse ja komm. eest elanikele esitanud, siis see hoolduse rida on KÜ tulu olenemata sellest kas elanikud on raha juba saadud arvete alusel KÜ-le maksnud või mitte. Kas hoolduse kulu poolt siis üldse ei ole?

[lasnakas]

nii ma mõtlen ka aga kuidas ma seda osa tehtud arvetest kajastan, mille eest rahad on saamata?
praegu on D elanikele tehtud arved K müügitulu

Nii ju ongi õigesti kajastatud. Miks äkki kannete õigsuses kahtlema oled hakanud? Kasum jääbki, kui kulusid ei tehta. Kui võlglased oma võlad ära maksavad, siis tekib pangakontole ka RAHA ja pilt selgem (kasum=raha).

[nedrema]

no aga praegu selles asi ongi et arveid on tehtud 10000 sellest on haldustasud 8000 ja 2000 on kommunaalid.
Kuna KÜ esimees on oma taskust kommunaalid ise ära maksnud, et majas vesi ja elekter kinni ei keerataks, siis kommunaalid on nullis, kuid kasum on hetkel 8000.
Sellega maja ei remondi, kuid reaalselt on pangas 500. ja elanikud on võlgu 9500.
mind paneb kahtlema see kasum 8000, kuid raha on ju alles saamata. kakoi kasum, kui tegelikult justkui ei peaks olema. ja nii aastast aastasse. Kasum suureneb, elanike võlg kasvab.

[lasnakas]

mind paneb kahtlema see kasum 8000, kuid raha on ju alles saamata. kakoi kasum, kui tegelikult justkui ei peaks olema. ja nii aastast aastasse. Kasum suureneb, elanike võlg kasvab.

Raamatupidaja selliseid küsimusi ei esitaks.
Kui teil on tekkinud nii suur kasum, siis võiksite sellest üldkoosoleku otsusega aastaaruande kinnitamise ajal osa KÜ osakapitali suurendamiseks kanda (arvutate välja mitu €/m2 kohta uus kapital tuleks), see pole keelatud. Osakapital saaks suurem (kasum väiksem), keegi osakapitali suurendamiseks juurdemakseid rahaliselt tegema ei peaks ja see suurendatud osakapital oleks puhvriks ootamatute väljaminekute puhul.
Võlgnikega tuleb tegeleda pidevalt, vajadusel kohtusse anda nii et kõik kohtuga seotud kulud maksab võlgnik.

[nedrema]

no kui on tekkinud nii suur kasum , no kas te siis ometi mind ei mõista. kasum on ainult paberi peal, reaalselt raha pole ju tulnud.
ma ei saa aru kuidas ma ei oska seletada, mis mulle probleemiks on.
või polegi seda?

[Kytt]

Pöördu pigem raamatupidajate foorumisse või suhtle mõne siinoleva raamatupidajaga privas. Mina ei saanud sinu jutust midagi aru.

[suisse]

teil on tulemiaruande järgi pos. tulem ja kurdate, et see on imelik. Aga see ongi sellest, et liikmete vastu on nõuded (laekumata arved) suured. Kuna realselt raha ei ole laekunud, siis ei saa te ju seda ka kulutada, seega raamatupidamise järgi kasum suureneb. Selles pole midagi imelikku.

Aga võlglastega peate kiiresti tegelema enne kui võlad aeguvad. Näiteks te ei saa enam ju üle 2 aasta vanuseid võlgu sisse nõuda kohtu kaudu (ega ka ilma). Kui teil on pikaajalised võlglased, siis on võimalus ju minna välja kuni korteriomandi võõrandamise nõudeni.

[nedrema]

Palun, kus on kirjas et üle 2 aasta vanuseid võlgu enam sisse nõuda ei saa?
Palun linki või viidet.
Aitäh
Hommik on õhtust targem ja olen aru saanud oma küsimuse rumalusest, miks kasum on aga reaalselt raha mitte.
tänud vastajatele

[suisse]

vabandust, ei pannud tähele, et valesti sai.

Üle 3 aasta vanuseid võlgu ei saa sisse nõuda.

[suisse]

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat.

[Roland66]

Kui korteriomanik ei ole maksekorralduses ära märkinud, mille eest ta maksab, siis on võlausaldajal õigus vastavalt oma soovile maha arvestada esmalt intressid, siis esimesena nõutavaks muutunud summad ja alles siis viimati nõutavaks muutunud summa (VÕS).

[suisse]

Kui korteriomanik ei ole maksekorralduses ära märkinud, mille eest ta maksab, siis on võlausaldajal õigus vastavalt oma soovile maha arvestada esmalt intressid, siis esimesena nõutavaks muutunud summad ja alles siis viimati nõutavaks muutunud summa (VÕS).

Võlgnik võib märkida, mille eest ta maksab, aga makse saaja ehk KÜ kustutab vastavalt VÕS-ile esmalt viiviste summad, seejärel võlgnevusega tekkinud otsesed kulud ja lõpuks põhivõlgnevuse alustades vanematest võlgadest. Võlgnik ei määra, mis osa ta võlgnevuse hulgast antud maksega tasub.

[rubenovich]

Kui korteriomanik ei ole maksekorralduses ära märkinud, mille eest ta maksab, siis on võlausaldajal õigus vastavalt oma soovile maha arvestada esmalt intressid, siis esimesena nõutavaks muutunud summad ja alles siis viimati nõutavaks muutunud summa (VÕS).

Võlgnik võib märkida, mille eest ta maksab, aga makse saaja ehk KÜ kustutab vastavalt VÕS-ile esmalt viiviste summad, seejärel võlgnevusega tekkinud otsesed kulud ja lõpuks põhivõlgnevuse alustades vanematest võlgadest. Võlgnik ei määra, mis osa ta võlgnevuse hulgast antud maksega tasub.

Palun, Suisse, juhata mind õigete paragrahvide juurde võlaõigusseaduses, kust saab teada, et esmalt kustutatakse viivised, seejärel otsesed kulud ning lõpuks põhivõlg. Ma ei suuda sellest pikast seadusest ise leida. Tänud ette.

[lasnakas]

Kohtulahendite register https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/ ... /main.html
Viiviste arvestust selgitav jõustunud kohtuotsus numbriga 2-05-1403/10.
Kohtuotsusest:
Järgnevalt analüüsib kohus hageja väidet osas, mis puudutab asjaolu, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 1 ei olnud KÜl seadusest tulenevat õigust arvestada kõige pealt võlgniku tasutud summast maha viiviseid ja siis vähendada tasutud summa ulatuses
põhisummat. Kohus ei nõustu hageja väitega ning leiab, et siinkohal rakenduvad hoopis VÕS § 88 lg-d 8 ja 9, mis sätestavad, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks eelpool sätestatust erinevat järjekorda. Mainitud seadusesätted on just võlausaldaja kaitseks, kuna oluline on see, et võlgnik ei saa
määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt võla katteks ning intressid ehk viivised võiksid siis jääda üldse maksmata.
Seega vastavalt toodud VÕS paragrahvidele arvestatakse tasutud raha üldjuhul esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks, s. t. juhul, kui raha mõlemat ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.

[rubenovich]

Suur tänu, lasnakas! Sellest vastusest oli praegu palju abi.

[Elanik46]

§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.

[Roland66]

§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.

Kas sinu tõlgendusega nõustub kohus, ei ole veel teada.

[Elanik46]

Minu aruassamist mööda on siiski konteerimise võimalusi rohkem. Mõningal määral sõltub ka raamatupidamise põhimõttest 1kassapõhine või tekkepõhine.
Enamjaolt sõltub sellest kuidas on ühistu otsustanud. Kui teil on esitatud arvetel 8000 eest haldusteenuseid ja halduskulusid ei ole on see tekkepõhise raamatupidamise puhul tõesti tulu juhul kui halduskulud ei sisalda remondifondi. Remondifond on sihtotstarbeline tulu ja seda tuleb kajastada niikaua passiva poolel võlgade hulgas (kasutamata rem. fond) kui tekib vastav kulu. Alles kulu tekkimisel kajastatakse vastav osa ka tuluna.
Ehk arve esitamisel D nõuded liikmetele K kasutamata rem f
Kulu tekkimisel kaks kannet
1. D kasutamata rem f K tulu rem
2. D rem kulu K võlad hankijatele
Kassapõhise raamatupidamise puhul võib elanike võlgade arvestust pidada väljaspool bilanssi. Ehk tulu tekib alles laekumisel.

[JanekK]

§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
(1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Mina tõlgendan seda nii, et kui arve on iga kuu korteriomanikuni jõudnud ja seal on kajastatud võlgnevus eelmiste perioodide eest, siis on tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega.

Kas sinu tõlgendusega nõustub kohus, ei ole veel teada.

Soovitan uurida järgmist Riigikohtu otsust: 3-2-1-174-11 ja asjad saavad selgeks!

[lasnakas]

Minu aruassamist mööda on siiski konteerimise võimalusi rohkem. sõltub ka raamatupidamise põhimõttest kassapõhine või tekkepõhine.

Korteriühistu raamatupidamine on tekkepõhine, siin pole millegi üle polemiseerida.
Arved elanikele esitatakse vastavalt seadustele, põhikirjale, üldkoosoleku otsustele kindlal kuupäeval ja määratud kuupäevaks peavad need tasutud olema.
Kas arvel olnud hooldus- või remondiraha eest on juba töid tehtud või mitte, pole oluline. Arve on käes ja see tuleb tähtajaks tasuda. Kohus arvestab arve tasumise kuupäeva. Kui arve tasumise kuupäevast on 3 aastat möödunud ja raha laekumata, siis on finito!

[Elanik46]

Nagu selgub RTJ 14, siis tõepoolest ei ole võimalik kassapõhist raamatupidamist korteriühistus pidada. Sealt selgub ka see, et on oluline kas remonditööd on tehtud või mitte. § 12 (b) sihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt (näiteks korteriühistu liikmete poolt makstavad tasud remontimiseks) kajastatakse tuluna siis kui tasu muutub sissenõutavaks ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud (näiteks saadud tasud remontideks kajastatakse tuluna siis kui remont on teostatud).

[lasnakas]

§ 12 (b) sihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt (näiteks korteriühistu liikmete poolt makstavad tasud remontimiseks) kajastatakse tuluna siis kui tasu muutub sissenõutavaks ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud (näiteks saadud tasud remontideks kajastatakse tuluna siis kui remont on teostatud).

Hallo, mis see siia teemasse puutub? Seda teab iga KÜ raamatupidaja. Küsimus oli võlglastes ja võlad on tekkinud tasumata arvete alusel.
Kas Sa tõesti arvad, et kui KÜ-l on näiteks kuu lõpuks kasutamata remondiraha bilansi järgi 1000 eurot ja kui võlgnik arvete järgi on võlgu näiteks 800 eurot, siis 20 korteriga elamu puhul oleks selle võlglase võlg hoopiski 800-1000/20=750 eurot mida kohtu kaudu sisse nõuda?