Korteriühistu Abi

Kui ühistuliikmel on tasumata arved alates 2009.aasta jaanuari kuust ja ta teeb maksegraafiku 1.märtsil 2011, mille alusel lubab tagasi maksta igakuiselt võlgnevusest 25€ ja lisaks sellele iga uue kuu esitatud arved, siis kuidas on viivistega? Kas viivised igalt arvelt eraldi arvestatakse ja loetakse tasutuks sellel kuupäeval, kui ta selle makse 25€ teeb, või lukustub viivisearvestus 1.märtsil 2011 ja sealt edasi enam viivist ei arvestata, kuigi reaalselt oma tasumata arvete võlgnevuse täieliku tasumise aeg (ilma viiviseid juurde arvestamata) on jagatud 12 kuu peale. Iga arve peale on kirjutatud, et viivis on 0,07%päevas ja see hakkab jooksma maksetähtaja ületamise järgmisest päevast.

Hea Ühistuhuviline!

Esiteks kuidas te olete nii lohakad ja pole reageerinud 2009 aastast tiksuvatele võlgadele. AI, ai, ai, ai
Teiseks mis makse see 25 eurot veel on. Kas see katab ära ka vähemalt ühe kuu komm arved?

Viiviseid arvestatakse laekumise kuu järgneva kuu esimesest kuupäevast. Loodan, et saad aru.
Oletame, et 01.03 seisuga on võlgnevus 500 euri ja 10.03 maksab elanik 25 euri, siis viivst arvestatakse 01.03 kuni 09.03 500 euri pealt ja alates 10.03 kuni järgmise laekumiseni 475 euri pealt.

Ei oskagi lihtsamalt seletada. Äkki keegi seletab paremini lahti ja üldse, iga normaalne programm arvutab viiviseid ise ja automaatselt.

Suur tänu seletamast, aga olen ikka segaduses veel ja palun abi arvutusel. Kas siis liidetakse kõik tasumata arved alates arvest, mis on väljastatud 31.01.2009 kuni arveni 31.01.2011 kokku ja selle summa pealt läheb viivis teie toodud näite järgi on jooksvaid viivisepäevi siis ainult 9 kokku. Tegelikult hakkab ju viivis igal järgneval kuul väljastataud arvel jooksma erineval kuupäeval ja viivisepäevi kokku on konkreetselt arvel, mis väljastatud 31.01.2009 tegelikult kahe aasta jagu. Ja järgmisel (28.02.2009)kuul väljstatud arvel hakkab tegelikult viivis jooksma kuu aega hiljem. Kas on vale pidada arvestust ja arvutada iga arve kohta eraldi viivist?

Nüüd mul ka juba läks keeruliseks aga ülelüldiselt on nii, et 2009 aasta jaanuari arve viiviseid arvestad kuni tänase päevani ja nii järgmiste arvetega.

Vaata kas on kasu manusega lisatud failist.

Aitäh Heino, et leiad aega teiste muredele kaasa aidata reedesel õhtul. Uurin ka natuke hiljem manusega lisatud fali, aga püüan selgitada endapoolset versiooni:
Nii, siin on seadus...KÜS § 7 lg4 - Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
Ja mina oma aruga loen sellest välja, et viivised hakkavad jooksma arvelt 0,07 protsenti maksmata jäänud arvelt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates kuni siis reaalse laekumise päevani. Ja sellisel juhul tulebki neid viivisepäevi kahe aasta jagu.
Tegu on keerulise olukorraga, kus väike maja väga väikesed arved ja kedagi ei ole tahetud kohtusse anda, sest lubadusi on antud ja palvekirju juhatusele tehtud mitmeid. Kuid jah tõde on, et olukord on tõesti ai, ai, ai, ai ja veel hullemgi.

Heino, super!
See on väga hea tabel viiviste arvestamiseks ja ma olen selle eest ääretult tänulik. See oli just see, mida ma hetkel vajasin. Olen ennast siin juba täna halliks arvutanud.
Aitäh! ja ilusat õhtut.

Heino kirjutas:Nüüd mul ka juba läks keeruliseks aga ülelüldiselt on nii, et 2009 aasta jaanuari arve viiviseid arvestad kuni tänase päevani ja nii järgmiste arvetega.

Kas keegi seletaks mulle ära, et miks peaks viiviseid arvestama arvete kaupa.

Miks ei võiks kasutada võlgade summeerimisega ajalist tabelit?

MargusT vabandage minu rumalust, aga milline on võlgade summeerimisega ajaline tabel? Ja kuidas siis ikkagi on kõige õigem viivise arutamine ja kas tohib teha nii ja tohib teha naa. Ja kas maksegraafiku teinud võlgniku jaoks jäävad tasumata arvetelt viivised seisma maksegraafiku koostamise päeval, või jooksevad siiski edasi konkreetse laekumise hetkeni?

Kasutasin seda tabelit jupp aega. Tabel toimib teatud tingimuste täitmise korral.
Kui arvet tasutakse täissummadena, arve osalise tasumise korral ülejäänud summalt viivist ei arvuta (sisestage näiteks selline olukord, et arvest tasutakse maksetähtajal 1 kroon ja vaadake - tasumata osalt viivist ei tule ja võlg ei kandu ka kusagile edasi). Lahenduseks on sama arve uuel real kajastamine muutes ainult tasumata jäägi summat.

KÜS § 7 lg4 - Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Arvestades eeltoodut ei ole tabelisse sisestatav maksetähtaeg võrdne arvel oleva maksetähtajaga.
Selgitan näite põhjal: arve esitatakse 05.01.2011 ja maksetähtaeg on 25.01.2011, siis selleks, et esitada viivisenõue maksmata jäänud summalt majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates tuleb panna kuupäev, millest alates peab viiviseid arvestama hakkama s.o 01.02.2011.

Ise kasutan enda koostatud tabelit, mida võib nimetada ka MargusT poolt pakutud nimega "võlgade summeerimise ajaline tabel". Kuid see toimib vaid inimese käes, kes valdab excelit (kui valdad, saad koostada ka ise).

Ühistuhuviline kirjutas:Ja kuidas siis ikkagi on kõige õigem viivise arutamine ja kas tohib teha nii ja tohib teha naa. Ja kas maksegraafiku teinud võlgniku jaoks jäävad tasumata arvetelt viivised seisma maksegraafiku koostamise päeval, või jooksevad siiski edasi konkreetse laekumise hetkeni?

Viiviste arvestuse peatumine sõltub võlglasega kokkuleppest.
Meie leppisime kokku, et kui võlglane maksab tähtaegselt kõik uued kuuarved alates kokkuleppest + kindel min.summa eelnevast võlast, siis seiskub vanalt võlalt viiviste arvestus. Otsustasime lahendada selle nii, kuna viiviste summa oli juba päris kopsakas summa ja ta lõpuks mõistis, et ta maksmisest ei pääse (loobus kuulamast halba nõu ja hakkas usaldama KÜ juhatust). Samas teme, et tal sissetulekut ei ole ja kohtu kaudu saaksime vaid mõne euro vanast võlast graafiku alusel, siis käesoleval hetkel saame ikka vanast võlast suurema summa iga kuu kätte.

Ühistuhuviline kirjutas:vabandage minu rumalust, aga milline on võlgade summeerimisega ajaline tabel? Ja kuidas siis ikkagi on kõige õigem viivise arutamine ja kas tohib teha nii ja tohib teha naa.

Ma ei ole raamatupidaja, et teaksin, mis on antud küsimuses õige ja mis vale arvutamisskeem. Raamatupidamisliku ja seadusliku pädevama arvamuse saamiseks soovitan pöörduda internetis olevate raamatupidamisfoorumite poole.

Võlgade summeerimise all mõtlesin arvutuslikku toimingut, kus kuu alul oleva põhivõla jäägile lisatakse kuu jooksul lisandunud mittemakstud summa, mille tulemusel saadakse järgmise kuu esimese päeva seisuga põhivõla summa. Viivist arvestatakse kuu alul olnud põhivõla summalt ja arvestuseks võetaks möödunud kuu päevade arv ja viivis 0,07% päevalt. Põhivõla- ja viivise summad hoidke arvutustes eraldi. Viiviselt ei tohiks viivist arvestada.

Lisaks tasub tähele panna, et võlaõigusseaduse järgi võid võlgniku poolt makstud summad eelisjärjekorras tasaarveldada viivissummaga ja siis kui raha üle jääb teises järjekorras põhivõlaga.

Ühistuhuviline kirjutas: Ja kas maksegraafiku teinud võlgniku jaoks jäävad tasumata arvetelt viivised seisma maksegraafiku koostamise päeval, või jooksevad siiski edasi konkreetse laekumise hetkeni?

Maksegraafiku koostamisega ei pea peatama viivise arvestamise. Maksegraafiku koostamine on ikka kokkuleppeline, kus üks lubab oma võla likvideerida, et teine teda kohtusse ei annaks.

Viivist soovitan rakendada ikkagi kuni võla täieliku likvideerimiseni.

Aitäh teile. Olen tõesti palju abi ja häid vastuseid saanud.

Kuid siin võib ikkagi tulla võlgnikule vastu. On muidugi olukordi , kus tõesti võlgnik on sattunud olukorda , et on tekkinud võlgnevus. Nagu , et oled töötu ja sul on arvel raha. Ega sotsamet ka kontrollib kõike. Pole kunagi olnud võlglane , kuid siin võiks ikkagi uurida võlgniku olukorda, kuidas toimida.
Kui võlgnik maksab mingit vana võlga x naeruväärses summas. On üürinud korteri välja ausõna peale ja üürnik on tekitanud võla. See on muidugi tema väide. Nende suhtes kindlasti on vaja rakendada viivise määr vastavalt põhikirjale.
Kui on võetud võlga korteri peale sellel ajal , kui kinnisvara väärtus oli laes. Nende suhtes tuleks tulla vastu ja anda võimalus maksta korteriarve + mingi summa. Näiteks igakuiselt 50 eurot. See oleks aus.
Kuna need ei saa ilma panga loata isegi korterit müüa. Sest siin on panga poolt dikteeritud nõuded.
Suhtume igasse võlgniku individuaalselt.
Neid võib jagada kahte veergu
1.tahtlikud võlglased
2.Saatuse sunnil muutunud võlglaseks

Mis seos on siin sotsiaalametiga?
Su jutt on natukene kummaline. Et kui sai korter panditud ja laenu võetud buumi ajal, siis on nagu kõik korras ja kui ei, siis on nagu halvasti asjad.
Ühistu seisukohast ei oma vahet, kellele, mis põhjusel ja millistel tingimustel laenu on võetud.
Arved tahavad tasumist igakuiselt, olenemata võlglase probleemidest.
Kui muutud liiga isiklikuks, siis oled varsti pankrotistunud.

Tegelikult olen arvamusel, et igat võlgnevust peaks analüüsima ka sellest vaatevinklist, et kuidas saada võimalikult kiiresti raha kätte. Viivistega on hea summa suureks ajada ja kohtusse anda, kuid kui korteril on hüpoteek panga kasuks ja laenujääk on nii suur, et müügi korral saab raha ainult pank, siis miks peaks KÜ kandma riigilõivu ja õigusabikulud, et ainult pank oma raha kätte saab ning samas on võlgnik nõus maksma kuu arvele lisaks x summa vanast võlast. Üldjuhul on sellistel inimestel need makseraskused siiski ajutised ja nad tegelevad sellisest olukorrast väljatuleku nimel. Nii saab ju KÜ kiiremini raha kätte. Samas kui liikme luksuslikust eluviisist ei paista puudus kuidagi välja ja ta ei maksa regulaarselt kuuarveid, siis vist võiks panna täie rauaga ikka küll. Analüüsida igat olukorda eraldi - tähtis on ju KÜ-l oma raha kättesaamine, mitte kohtute nuumamine.

Kohtu on ka minu jaoks viimane asi.
Kunagi ammu sai küll seda kasutatud - aitas.
Nüüd just vaatangi, et arvatavasti lähevad kaks korterit järgmine kuu kiirmenetlusse....

Ma just nii mõtlesingi. Et teha maksegraafik nii , et ühistu saaks kiiremini võlad kätte, mitte määrata viiviseid, Juhul kui võlgnik ikkagi ei maksa ja kuritarvitab ühistu vastutulekut. Siis määrata talle täie rauaga viised peale. Kuid maksegraafikus peaks ka kõik ära märkima. Kui võlgnik ei täida maksegraafikut määrata tagantjärgi viivised juurde. Kui võlgnik maksab igakuiselt võlga+kuuarve +viivis. Ja tema sissetulek on minimaalne. Siis ta jääbki kuritahtlikuks võlglaseks. Ma sugugi ei pakku välja sotsabi, Ja ühistu ei ole ka see Kuid võib vaadata ikkagi olukorda. Kui mingi ärikas lihtsalt unustab , et tal on ka ühistu ees kohustused, Tuleb meelde mitme kuu pärast. Nemad peavadki neid viiviseid maksma oma mugavuste pärast.

Mida teha kroonilise võlgnikuga, kes lubab maksta aga ei maksa. Kas korteriühistu saab võlanõudeid edasi "müüa". On kellelgi sellelaadseid kogemusi?

kriivo kirjutas:Mida teha kroonilise võlgnikuga, kes lubab maksta aga ei maksa. Kas korteriühistu saab võlanõudeid edasi "müüa". On kellelgi sellelaadseid kogemusi?

Miks teile maksekäsu kiirmenetlusega kohtusse pöördumine ei sobi?