Korteriühistu Abi

Tekkisid mõningad vb ka rumalad küsimused, aga ehk olete nii lahked ja vastate neile, kes on asjaga kursis. Kas "palka" saab raamatupidajale maksta sõiduauto kompensatsiooni näol? Kas sellisel juhul peab sõlmima ka lepingu uue raamatupidajaga? Raamatupidaja on juhatuse liige. Kuidas vormistada sõiduauto kompensatsiooni maksmiseks ühistu juhatuse otsust?

Maksta võib ikka kui üldkoosolek selle heaks kiidab. Auto peab olema juhatuse liikme või tema seadusliku abikaasa nimel. Kompensatsiooni maksmise aluseks on igakuine juhatuse otsus. Kui kuus üle 1000 krooni maksta, siis on vaja pidada ka sõidupäevikut.

Loe lisaks https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249058 ja http://www.rmp.ee/perioodiline/238/4740

Siin on seadusandlus vahepeal natuke muutunud. Postitasin selle kunagi kas uudiste või artiklite alla. Otsi sealt.

tekkis küsimus, et kas eetilisest küljest on ikka õige raamatupidajale "palka" tasuda autokompensatsiooni näol. Kui palju see raamatupidaja ikka autot korteriühistu asjaajamiseks kasutab.

See on iga ühistu enda südametunnistusel

Eetiline on loomulikult maksta palka ja sina juurde kõik maksud kenasti riigile ära tasuda, sõlmida raamatupidajaga täälepingu koos kõigi sellest tuleneva seadusandlusega, maksma talle puhkusetasusid jne, jne. Kusjuures tuleb arvestada, et kui ta täätab põhitääkohaga mujal, kust tal tulumaks kini peetakse, siis tuleb tal tulumaks arvestada esimeselt kroonist ja veel mitu pisiasja.
Autokompensatsion pole ebaseaduslik. Seda on võimalik kasutada, arvestades sellega, et tegu on MTõga, mille surumine tavalistesse äriseaduste raamidesse Eesti Vabariigis on juba iseenesest ebaeetiline ja ebaloogiline ja seda eriti korteriühistute puhul, kes on praktiliselt ilma jäetud ka võimalustest projekte kirjutada ja sel moel majandada. Ka projektirahadest napsab riik oma osa. Mis siis on eetiline?
Ausal ja algajal MTÜ juhil tekivad need küsimused alati. Mõne asja puhul tasub olla kaval. Seaduste piires.

Vaata kindlasti seadust, sest see muutus julist 2006 ja tagasiulatuvalt
http://www.rmp.ee/uudised/maksud/4775
http://www.rmp.ee/uudised/maksud/4622
http://www.rmp.ee/maksud/deklaratsioonid/4786

NB! ka teistele kes kasutavad autokmpensatiooni maksmist

Huvitav, miks teema http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... .html#2907 kinni pandi?
Mina eeldasin, et siin on kõik täiskavanud ja täie mõistusega inimesed. Oma postituses ei kutsund ma kedagi üles maksudest kõrvale hiilima, need on vaid võimalused, mille vahel valib iga juhatus ise.

Soovitan raamatupidamisteenuse ja muu sisse osta, siis ei ole vaja teha töölepinguid ega võtta muid pikaajalisi kohustusi.

Lihtsalt vaadake üle kui palju raamatupidaja tegelikult maksma läheb (palk pluss sotsmaks) ja selle summa eest saab juba midagi.

Raamatupidamisteenus ei tasu alati sisse osta, see on alati kahe otsaga. kõik oleneb ikkagi hinnast mida makstakse. Ei pea ju raamatupidaja saam palka vaid võib saada hüvitist. Kudias - see on iga KÜ oma rida.

Lugupeetud aasa, ehk tooksid näite seaduslikust hüvitise maksmisest peale autokompensatsiooni.

Hüvitatakse tehtud kulutusi kuludokumentide alusel (bussipiletid, bensiin vms) Loomulikult eeldab see lepingut, kus kirjas, mille alusel ja missuguses mahus ja mida hüvitatakse. Kõik on kokkuleppe küsimus.

Nagu Sirts ütles, on võimalik hüvitada tehtud kulutusi. Teiseks ma ütlesingi meelege hüvitist. Palk eeldab ikkagi miingit lepingut. Hüvitisi võib maksta juhatuse otsusel. Kõik on kokkuleppe küsimus. Võimalusi on siin erinevaid. Selleks tuleb aga hoolega jälgid seadusandlust ja käia selle piiri peal

Tänan vastamast, sirts, aga mina sinuga küll nõus ei ole. Et vastavalt kokkuleppele võib kõike hüvitada. Hüvitamine peab ikka põhjendatud olema. Kuidas sa hüvitad raamatupidajale bensiini. Arvuti bensiiniga ei tööta, raamatupidaja ka mitte. Bussipiletite hüvitamisel peab ka ikka põhjendus olema. Mina küll ei kujuta ette, et ühistu hüvitaks kellelegi suvalisi bussisõite. Teete raamatupidajaga või majahoidjaga kokkuleppe ja hüvitate tema toidu näiteks. Kauplusetšekkide alusel. Teatud hüvitamised kuuluvad erisoodususmaksuga maksustamisele.

No oled sina aga pimeloom põikpäine. Vabandust, aga tundub, näed tonti ehk sealgi, kus seda pole?
Kui lugesid tähelepanelikult eelmisi postitusi, siis saad aru, et jutt käib ikka mõistlikest hüvitamistest. Sellega olen mina ka nõus, et raamatupidajale pole ehk vaja autokompensatsiooni maksta vms, kuid inimesed on erinevad ja nende ülesanded on ühistutes erinevad. Mõnes ühistus teebk ehk raamatupidaja rohkemgi tööd kui esimees või keegi juhatuse liikmetest. Miks mitte maksta ka ühistu nn lihtliikmele mingit hüvitist, kui ta teeb ja toimetab ühistu heaks ja huvides? Kuludokumendi tagmisele küljele tavaliselt kirjutatakse, kuidas üht või teist tšekki on kasutatud.
Kui nüüd kuulata riigikogulaste juttu, siis nemad tavadad üldse kolmandiku palgast niisama juurde saada. Meie siin MTÜdes peame kõik täpselt kirja panema.
OK, ära siis solvu. Põhimõtteliselt on sul, PImeloom, ju paljuski õigus.

Kuidas te hüvitate telefoni kasutamist ? Eeldus, telefon on isiklik omand ning selle vahendusel toimuvad ka isiklikud kõned, mis ei kuulu hüvitamisele?

Tänan, sirts. Aga kui nüüd neid eelmisi postitusi ikka tõepoolest uuesti lugeda, siis teema algaski ju küsimusest, kas raamatupidajale võib autokompensatsiooni maksta.
Sinu postitus oli selline: Hüvitatakse tehtud kulutusi kuludokumentide alusel (bussipiletid, bensiin vms) Loomulikult eeldab see lepingut, kus kirjas, mille alusel ja missuguses mahus ja mida hüvitatakse. Kõik on kokkuleppe küsimus
Selle peale mina jorisesingi, et hüvitada saab vaid põhjendatud kulutusi. Loomulikult hüvitame ka meie tehtud kulutused kuludokumentide alusel, aga see ei ole hüvitamine millegi tegemise eest. See on tehtud kulutuste tasumine.

Valgele. Just sellepärast, et telefon on minu isiklik, ja kasutan seda nii isiklike kui ka ühistu huvides tehtavate kõnede pidamiseks, ei pea ma vajalikuks telefoni eest hüvitist küsida. Kuigi üldkoosoleku otsus telefonikompensatsiooni maksmiseks on olemas.

Valgele. Võib leppida kokku hüvitise suuruse, kuid võib ka igal üksikul juhul teha eraldi korralduse kõnede eristuse alusel, mis on muidugi tüütu. Üldjuhul tehaksegi tööd ühistutes valdavalt oma vahenditega. Minul on oma arvuti, oma printer, oma internetiühendus, mille eest ise maksan ja oma mobiiltelefon, millega helistan. Lisaks ka oma korter, milles mul on kontor ja mille eest kannan ka kõiki kulutusi ise.
Üldkoosoleku asi ja kokkuleppe küsimus on kokku leppida, mida ja kui palju hüvitatakse. Juhatuse liikmel (vähemasti) on õigus nõuda oma kulude katmist. Loomulikult ei ole sellega mõütet liiale minna. Kuid selleks ongi üldkoosolek, kes otsustab, mida on mõistlik hüvitada ja mida mitte, kas on mõtet palka maksta või mitte. Juhatuse liikmel jälle on õigus olla nõus või mitte, ehk siis panna amet maha, kui nõus ei ole.
Ma usun, et ükski ühistu liige ei saa väita, et talle kõik ühistu heaks tehtud kulutused (kaasa arvatud närvi ja ajakulu) kinni makstakse. Ka mina tegin seni kõike heast tahtest. Aga ükski heategu ei jää karistamata ja nii tunnen üha enam, et ka mina ei taha teha lihtsalt heategevust.

mis dokumet on siis raamatupidamises väljamaksmise aluseks?
Ega ometi teenuste eristus? Arve esitatakse ju terve kuu eest ja eraisikule.

Avansiaruanne, millele lisatud tšekid.

tšekid, siis kõnede eest ja mis on omakäeliselt kirjutatud? Sellisid tšekke tuleb vist ka tõendada?
Ma tõesti ei tea?

Lihtsam on kokku leppida summa, mis fikseeritakse lepingus. Tavaliselt on see 100-200 krooni kuus.

Leping on siis millist tüüpi?

Käsundusleping