Korteriühistu Abi

Näide; 96 krt.KY, omanikke 110 (üks krt=3 omanikku,jne)

Kas AA Lisa: Seotud osapooled on siis 110

Seotud osapooled on KÜ juhatus ja revisjonikomisjon

tull6 kirjutas:Näide; 96 krt.KY, omanikke 110 (üks krt=3 omanikku,jne)

Kas AA Lisa: Seotud osapooled on siis 110

Kui ma nüüd õigesti, aru sain huvitas #tull6# hoopis kvoorumi teema? Näiteks 90. korteriga majas on koosoleku kvoorum 90 häält ja häälte enemus on, seega 46 häält ja koosolek on otsustus võimeline. Aga, kui mõni korter on kaasomandis, siis jääb kvoorum ikka 90 häält ja veel, kui mõni korteri omanik omab näiteks 5 korterit majas, siis on minuteada kvoorum 90-4=86 häält. Ehk koosolek on otsustus võimeline 44 häälega. Nii peaks see olema, ka seaduses.

KÜS ütleb,et KÜ liige on korter seega kui üks omanik omab 3 korterit, siis on tal 3 häält saan mina aru. Ka omanik on seotud osapool, kui lähtuda äriühingute puhul Äriseadustikust, seega minu näite puhul 90 krt.majas 110 omanikku e seotud osapoolt loogika ütleb nii. Mõtlen,et omanike suhe /igasugune) ühistusse tuleks sisse kirjutada põhikirja.

tull6 kirjutas:KÜS ütleb,et KÜ liige on korter seega kui üks omanik omab 3 korterit, siis on tal 3 häält saan mina aru. Ka omanik on seotud osapool, kui lähtuda äriühingute puhul Äriseadustikust, seega minu näite puhul 90 krt.majas 110 omanikku e seotud osapoolt loogika ütleb nii. Mõtlen,et omanike suhe /igasugune) ühistusse tuleks sisse kirjutada põhikirja.

Mulle tundub, et sa puterdad seadustes.
KÜS paragrav 5. (1) Korteriühistu liikmeks on (lühendatult), korteriomanik.
Palun tuttvu täpsemalt KÜ seadusega.

jaanfgh kirjutas:
Kui ma nüüd õigesti, aru sain huvitas #tull6# hoopis kvoorumi teema? Näiteks 90. korteriga majas on koosoleku kvoorum 90 häält ja häälte enemus on, seega 46 häält ja koosolek on otsustus võimeline. Aga, kui mõni korter on kaasomandis, siis jääb kvoorum ikka 90 häält ja veel, kui mõni korteri omanik omab näiteks 5 korterit majas, siis on minuteada kvoorum 90-4=86 häält. Ehk koosolek on otsustus võimeline 44 häälega. Nii peaks see olema, ka seaduses.

Kvoorum on koosoleku otsustusvõimelisuseks vajalik liikmete arv.
90-e liikmega ühistus on kvoorumiks seega 46 liiget.
Kui mõni füüsiline isik omab majas näiteks 5 korterit, siis vastavalt KÜS §11 lg 1 on tal üldkoosolekul viis häält, kui ühistu põhikiri ei sätesta teisiti.

kui mõni korteri omanik omab näiteks 5 korterit majas, siis on minuteada kvoorum 90-4=86 häält.

KOS-i alusel (kui ei ole lasutatud korteriühistut) korterelamu majandamisel on koosolekul häälte jagunemine nii.

KÜS-i järgi peab kaasomandis oleva korteriomanikud kokku leppima, kes esindab korterit üldkoosolekul ja hääli on iga korteriomandi kohta üks, isegi, kui 90 korterist omab üks isik 40 korterit, siis temal on 40 häält ja majas on kokku 90 häält.

Häälte jagunemine on miskitpidi seadusest väljaloetav.

Seotud osapooled on teine tera.

Malle ültes ju juba õigesti:

Seotud osapooled on KÜ juhatus ja revisjonikomisjon

täpsustasin vaid valesid kommentaare.