Seotud osapooled
Moderaator:Heino
Näide; 96 krt.KY, omanikke 110 (üks krt=3 omanikku,jne)
Kas AA Lisa: Seotud osapooled on siis 110
Kas AA Lisa: Seotud osapooled on siis 110
Re: Seotud osapooled
tull6 kirjutas:Näide; 96 krt.KY, omanikke 110 (üks krt=3 omanikku,jne)
Kas AA Lisa: Seotud osapooled on siis 110
Kui ma nüüd õigesti, aru sain huvitas #tull6# hoopis kvoorumi teema? Näiteks 90. korteriga majas on koosoleku kvoorum 90 häält ja häälte enemus on, seega 46 häält ja koosolek on otsustus võimeline. Aga, kui mõni korter on kaasomandis, siis jääb kvoorum ikka 90 häält ja veel, kui mõni korteri omanik omab näiteks 5 korterit majas, siis on minuteada kvoorum 90-4=86 häält. Ehk koosolek on otsustus võimeline 44 häälega. Nii peaks see olema, ka seaduses.
Head mehed ja õppinud riistad!
Mure blokeerib mõtte, sest mure taob ühte mõtet!
Mure blokeerib mõtte, sest mure taob ühte mõtet!
Re: Seotud osapooled
KÜS ütleb,et KÜ liige on korter seega kui üks omanik omab 3 korterit, siis on tal 3 häält saan mina aru. Ka omanik on seotud osapool, kui lähtuda äriühingute puhul Äriseadustikust, seega minu näite puhul 90 krt.majas 110 omanikku e seotud osapoolt loogika ütleb nii. Mõtlen,et omanike suhe /igasugune) ühistusse tuleks sisse kirjutada põhikirja.
Re: Seotud osapooled
tull6 kirjutas:KÜS ütleb,et KÜ liige on korter seega kui üks omanik omab 3 korterit, siis on tal 3 häält saan mina aru. Ka omanik on seotud osapool, kui lähtuda äriühingute puhul Äriseadustikust, seega minu näite puhul 90 krt.majas 110 omanikku e seotud osapoolt loogika ütleb nii. Mõtlen,et omanike suhe /igasugune) ühistusse tuleks sisse kirjutada põhikirja.
Mulle tundub, et sa puterdad seadustes.
KÜS paragrav 5. (1) Korteriühistu liikmeks on (lühendatult), korteriomanik.
Palun tuttvu täpsemalt KÜ seadusega.
Head mehed ja õppinud riistad!
Mure blokeerib mõtte, sest mure taob ühte mõtet!
Mure blokeerib mõtte, sest mure taob ühte mõtet!
Re: Seotud osapooled
Kvoorum on koosoleku otsustusvõimelisuseks vajalik liikmete arv.jaanfgh kirjutas:
Kui ma nüüd õigesti, aru sain huvitas #tull6# hoopis kvoorumi teema? Näiteks 90. korteriga majas on koosoleku kvoorum 90 häält ja häälte enemus on, seega 46 häält ja koosolek on otsustus võimeline. Aga, kui mõni korter on kaasomandis, siis jääb kvoorum ikka 90 häält ja veel, kui mõni korteri omanik omab näiteks 5 korterit majas, siis on minuteada kvoorum 90-4=86 häält. Ehk koosolek on otsustus võimeline 44 häälega. Nii peaks see olema, ka seaduses.
90-e liikmega ühistus on kvoorumiks seega 46 liiget.
Kui mõni füüsiline isik omab majas näiteks 5 korterit, siis vastavalt KÜS §11 lg 1 on tal üldkoosolekul viis häält, kui ühistu põhikiri ei sätesta teisiti.
Re: Seotud osapooled
KOS-i alusel (kui ei ole lasutatud korteriühistut) korterelamu majandamisel on koosolekul häälte jagunemine nii.kui mõni korteri omanik omab näiteks 5 korterit majas, siis on minuteada kvoorum 90-4=86 häält.
KÜS-i järgi peab kaasomandis oleva korteriomanikud kokku leppima, kes esindab korterit üldkoosolekul ja hääli on iga korteriomandi kohta üks, isegi, kui 90 korterist omab üks isik 40 korterit, siis temal on 40 häält ja majas on kokku 90 häält.
Re: Seotud osapooled
Häälte jagunemine on miskitpidi seadusest väljaloetav.
Seotud osapooled on teine tera.
Seotud osapooled on teine tera.
Re: Seotud osapooled
Malle ültes ju juba õigesti:
täpsustasin vaid valesid kommentaare.Seotud osapooled on KÜ juhatus ja revisjonikomisjon