Korteriühistu Abi

Kommunaalmaksete maksmisega viivitamine KÜ-s.

Ütelge, te tarkpead, kui suur võib olla kommunaalmaksetega viivitamise intress päevas? Meie KÜ-s on üldkoosolek vastu võtnud otsuse, et see on 0,5% päevas. Mida arvate?

Seadus on abiks:

Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Korteriühistuseadus annab vaid KÜ juhatusele võimaluse ilma üldkoosolekult luba küsimata arvestada viivist 0,07% iga tasumisega viivitatud päeva eest ehk 25,5% aastas.
Üldkoosolek võib aga otsustada suurema viivise% kasuks. Kusagil pole kirjas palju see % olla võiks, vabalt võib olla ka 0,5% või rohkemgi päeva eest - enamus otsustas ja nii ka jääb (kuni järgmise üldkoosolekuni, kus võidakse %-ti muuta).

Sellisel juhul peaks ju seaduses olema lause a'la: "kui üldkoosolek ei otsusta teisiti". Või ei ole nii?

Meie teada on seaduses kuni 0,07 %

Kaubak teie üldkoosolek on otsustanud 182.5% aastas (enamuse otsus ),seda saad vaidlustada kohtus kui ebamõistlikku sinu arvates.

KÜS sätestab väga konkreetselt küll 0,07% päevas, aga kui ühistut pole ja valitsemisega tegeleb KV-haldusfirma, siis sellele pole küll mingeid piiranguid vist ette pandud meil kahjuks ongi selline lugu -- 182,5% aastas.

Seaduse mõte on ikka see, et juhatus võib nõuda kuni 0,07% ning üldkoosolek võib otsustada vajadusel suurema protsendi või muu mooduse. Näiteks kasutatakse ühel juhul lisaks viivisele fikseeritud summat - 100 krooni iga tähtajaks tasumata arve kohta.

Kohtus võib kõike vaidlustada, kuid seda peab ka põhjendama. Ilmselt on võimalik põhjendada, et 10% päevas on ebaproportsionaalne meede.

Rain kirjutas:Seaduse mõte on ikka see, et juhatus võib nõuda kuni 0,07% ning üldkoosolek võib otsustada vajadusel suurema protsendi või muu mooduse. Näiteks kasutatakse ühel juhul lisaks viivisele fikseeritud summat - 100 krooni iga tähtajaks tasumata arve kohta.

Ei tea kes see selle üldkoosoleku otsuse täide peaks siis ka viima?

Uutma kirjutas:KÜS sätestab väga konkreetselt küll 0,07% päevas, aga kui ühistut pole ja valitsemisega tegeleb KV-haldusfirma, siis sellele pole küll mingeid piiranguid vist ette pandud meil kahjuks ongi selline lugu -- 182,5% aastas.

Kui on ühisus siis on jah teised lood. Kuid ühistu puhul korraldab raamatupidamist ikkagi juhatus. Raamatupidaja või haldaja ei saa siin oma viiviseid välja mõelda.

kuid ma ei saa aru kuidas saab olla ühisus kui on teie majas korteriühistu. teine asi kuid teid haldab Kinnisvara firma.Kuid muidugi teil on juhatuse volitused pikendamata juba mitmendat juhtimisaega. Või teile on ka teinud haldur selgeks , et teil on juhtimisorgan valitseja.Olen sellise olukorraga juba kohtunud. Soovitan teil pikendada juhatuse volituste aega. Minge kursustele. EKÜL teeb väga kompententseid kursuseid. see raha , mis te maksate rohkem kinnisvara firmale .parem koolitage end ja valitsege ise oma ühistut.

Kas sa näe, vana teema jälle välja ujunud. Paar aastat tagasi sõimasid mind mõned siinsamas lehel kui viimast lolli sest ka nemad vihjasid juhatusele ja kurikuulsale 0,07%. Juriidiliselt ongi nii, et see annab juhatusele ilma üldkoosoleku otsuseta kehtestada selline piir. Üldkoosolek võib siin hoopis teisiti otsustada. Kui asi kohtusse läheb võib ette tulla ainsana sõna ebamõistlik. Kuid näiteks 0,5% päevas on täiesti mõistlik, eriti kui vaadata millised viiviste % pannakse lepingutele, mida ühistu sõlmib.
Pealegi on see 0,07% raamatupidaja narrimine. Ta peab selle nimel rohkem tööd tegema kui asi väärt on. 1000.- kr pealt teeb see kuus 21.-kr. Kes raamatupidaja on see teab kuipalju vaeva näeb selle arvestusega

Miks see raamatupidaja narrimine on? Selle jaoks on ikka RMP programm. Raamatupidaja narrimine on kui ta peab oma asju käsitsi või excelis tegema.

Heino kirjutas:Miks see raamatupidaja narrimine on? Selle jaoks on ikka RMP programm. Raamatupidaja narrimine on kui ta peab oma asju käsitsi või excelis tegema.

Mina üldse ei imestaks, kui mõnes KÜ-s raamatupidaja ainult paberi, pliiatsi ja abakusega oma tööd teeb.

onEks raamatupidamist tehakse erinevalt ja selle üle ilkumine on rohkem kui kohatu. Kindlasti ei kasuta kõik väikesed ühistud programme, see lihtsalt pole väikesele ühistule majanduslikult võimalik. Samuti ei ole paljud seotud mõne raamatupidamisfirmaga.
Aga nagu ütlesin, raamatupidajad teavad.

leammj kirjutas:kuid ma ei saa aru kuidas saab olla ühisus kui on teie majas korteriühistu. teine asi kuid teid haldab Kinnisvara firma.

'Kinnisvarafirma' kirjutatakse kokku ja lause sees väikse tähega!

Esiteks eksisteerib ühisus sõltumata korteriühistust. KÜ tekkimisega ei kao ühisus mitte kuhugi.
Minu puhul on küll teemaks veel see, et korteri omanikuks olen ma rohkem kui ühes ühisuses. Ühes neist on moodustatud ühistu, teises on ühistu likvideeritud või likvideerimisel (valitseja survel).

leammj kirjutas:Kuid muidugi teil on juhatuse volitused pikendamata juba mitmendat juhtimisaega. Või teile on ka teinud haldur selgeks , et teil on juhtimisorgan valitseja.Olen sellise olukorraga juba kohtunud. Soovitan teil pikendada juhatuse volituste aega. Minge kursustele. EKÜL teeb väga kompententseid kursuseid. see raha , mis te maksate rohkem kinnisvara firmale .parem koolitage end ja valitsege ise oma ühistut.

Kuidagi lahmimise moodi näeb see postitus välja -- milleks oletada nii palju?
Seadust olen osanud lugeda väga edukalt siiani ka EKÜL'i abita. Valitseja "paikapanemisega" saaksin ka hakkama, aga odavam on valitseja koolitamiseks mitte isiklikult aega raisata -- häda pärast ajab asja ära (kuigi raha võiks vähem võtta küll ja teenuse kvaliteet võiks ka etem olla).

aasa kirjutas:Üldkoosolek võib siin hoopis teisiti otsustada. Kui asi kohtusse läheb võib ette tulla ainsana sõna ebamõistlik. Kuid näiteks 0,5% päevas on täiesti mõistlik, eriti kui vaadata millised viiviste % pannakse lepingutele, mida ühistu sõlmib.

Ei noh, tere talv! Mine kooli! Ausalt!
Üldkoosolek kui kõrgem juhtimisorgan saab volitada juhatust midagi tegema, mis ei ole seadusega vastuolus. Antud juhul ütleb seadus väga konkreetselt, et ei või juhatus nõuda üle 0,07%. Kui juhatus saadaks kapid kaela, siis need ei võiks ka rohkem nõuda. Raamatupidaja ka mitte. Kui tuleb keegi, kes ei tegutse juhatuse volitusel, siis kutsuge politsei.

aasa kirjutas:Pealegi on see 0,07% raamatupidaja narrimine. Ta peab selle nimel rohkem tööd tegema kui asi väärt on. 1000.- kr pealt teeb see kuus 21.-kr. Kes raamatupidaja on see teab kuipalju vaeva näeb selle arvestusega

Jajah, selle jaoks, et ühele arvele 21 kr juurde kirjutada kulub mõnel raamatupidajalt nõenäoliselt 21 minutit. Soovitaks raamatupidajal olla ettevõtlikum ja õppida kas või omal käel mõnda tabeltöötlusprogrammi kasutama, kui raha koolitusele minekuks pole.
0,07% intressi mõte seisneb siiski selles, et teised korteriomanikud ei peaks võlgniku võla pärast kannatama. 25% aastatootlusega praktiliselt riskivabasse ettevõtmisesse ei tohiks olla just eriti raske investoreid leida.

Aga lisaks pakuks siinkohal veel ka üldharivat lugemist Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsusest:
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123246

KÜS § 7 lg4 - Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Kuna üldkoosolekutre vahelisel juhib ühistut juhatus, siis peab ta lähtuma eelkõige sellest paragrahvist. Juhatus ei pea täitma üldkoosoleku neid otsuseid, mis on seadusega vastuolus.

Seega võib üldkoosolek või ka põhikiri anda juhatusele õiguse väiksemale viivisemäärale kui 0,07%, kuid kindlasti mitte suuremale.

Korteriühistu on üks korteriomandite valitsemise vorme, millele rakendub eelkõige korteriühistuseadus ja alle siis ülejäänud. Viivise määramisel tuleb korteriühistu puhul arvestada korteriühistuseadusega. Mujal sätestatud viivise määramise võimalused siin ei kehti. See on paraku seaduseandja tahe ja me ei saa seda muuta.

Kui raamatupidaja ei ole võimeline viivisearvestust pidama või on temale liitmine,lahutamine,korrutamine,jagamine midagi ülejõu käivat, siis tuleb tal ametit vahetada.

aasa kirjutas:onEks raamatupidamist tehakse erinevalt ja selle üle ilkumine on rohkem kui kohatu. Kindlasti ei kasuta kõik väikesed ühistud programme, see lihtsalt pole väikesele ühistule majanduslikult võimalik. Samuti ei ole paljud seotud mõne raamatupidamisfirmaga.
Aga nagu ütlesin, raamatupidajad teavad.

Ilkumine on tõesti kohatu, kuid siin on tegemist valikuga, mida väärtustatakse. Kas makstakse inimesele nö käsitöö eest või kasutatakse abivahendeid. Kindlasti on ühistuid, kus arvestust tehakse nö alla oma hinna, kuid sääst tuleb eelkõige tegija arvelt. Käsitöö võtab enam aega, kuid kui aega ei väärtustata ehk ühe toimingu tegemiseks on aega piiramatult ja pole tähtis, kas 100 krooni eest tehakse n või 10n tundi tööd, siis pole ka abivahendit vaja. Töö saab tehtud.

[quote="urmas88"]KÜS § 7 lg4 - Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
Kuna üldkoosolekutre vahelisel juhib ühistut juhatus, siis peab ta lähtuma eelkõige sellest paragrahvist. Juhatus ei pea täitma üldkoosoleku neid otsuseid, mis on seadusega vastuolus.
Seega võib üldkoosolek või ka põhikiri anda juhatusele õiguse väiksemale viivisemäärale kui 0,07%, kuid kindlasti mitte suuremale.

Ei nõustu väitega, et KÜ seadusega juhatusele antud viivise maksimaalmäär on kehtiv ka üldkoosolekule. Kohtulahendites on Ringkonnakohus tõlgendanud seadust nii: KÜ seadus annab korteriühistule õiguse kehtestada seadusest erineva suurusega viivist. Juhul kui üldkoosolek ei ole seda võimalust kasutanud, siis võib juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud viivise määra alusel. Kui üldkoosolek on kehtestanud seadusest erineva viivise määra, siis juhatus nõuab viivist üldkoosoleku otsuse alusel. Selle seaduse punktiga on juhatusele antud täiendav õigus.

Kopli8 kirjutas:Ei nõustu väitega, et KÜ seadusega juhatusele antud viivise maksimaalmäär on kehtiv ka üldkoosolekule. Kohtulahendites on Ringkonnakohus tõlgendanud seadust nii: KÜ seadus annab korteriühistule õiguse kehtestada seadusest erineva suurusega viivist. Juhul kui üldkoosolek ei ole seda võimalust kasutanud, siis võib juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud viivise määra alusel. Kui üldkoosolek on kehtestanud seadusest erineva viivise määra, siis juhatus nõuab viivist üldkoosoleku otsuse alusel. Selle seaduse punktiga on juhatusele antud täiendav õigus.

Raske on aru saada, et kus Sinu tsitaat lõppeb. Millisele seadusepunktile viitad kui ütled, et juhatusele on antud täiendav õigus?
Antud juhul tundub mulle Ringkonnakohtu tõlgenduse tõlgendamine meelevaldne - mitte poole sõnagagi pole antud tsitaadis öeldud, et juhatus võib nõuda seaduses ette nähtud maksimaalsest määrast kõrgemat määra.

Ringkonnakohtu selgitus hagejale, kes väitis et üldkoosoleku otsus viivisemääraks 0,2% päevas kehtestamine on vastuolus KÜ seadusega (§ 7 lg 4), on järgmine: KÜ seadus annab korteriühistule õiguse kehtestada seadusest erineva suurusega viivist. Juhul kui üldkoosolek ei ole seda võimalust kasutanud, siis võib juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud viivise määra alusel.

Sinu poolt eespool antud viide on aga täiega KÜ viiviste teemast mööda.

Lp Kopli8
Kus saab seda Ringkonnakohtu lahendit näha?

Mitmeid kohtulahendeid on olnud siinsamas foorumis eelmistel aastatel, kui leian, siis saadan lingi.