Probleemi olemus: Oletame, et juhtus nii (jättes siit lugeja lahkel loal välja sellise ebameeldiva olukorra tekkimise võimalike põhjuste - lohakus, tähelepanematus, programmi viga jmst - analüüsi ning süüdlaste otsimise ja karistamise osa), et ühistu üks korter ei ole näiteks kütte- või prügi koristamise ja äraveo või näiteks raamatupidamise kulude arvete osa saanud makseteatistel kätte näiteks poole aasta jooksul. Kõik muud kommunaalkulud on omanik vastavalt talle KÜ poolt esitatud makseteatistele ära tasunud, mingi ühe osa kommunaalkulude eest mitte. Sest seda osa kuludest makseteatisel (täiesti võimalik, et mõnel eelpool loetletud põhjusel) ei olnud.
Küsimus: (1) Kuidas lahendaksite Teie selle olukorra võimalikult väikese aja- ja närvikuluga? (2) Kas ca poole aasta jooksul ühe osa kulude eest eest mittetasunud korteri omanikul võivad, Teie arvates, olla mingid vettpidavad argumendid, et nüüd, olukorra selgumisel, kas siis tagasiarvestuse (või mõnes muus korras) tarbitud teenuse eest KÜ poolt määratud maksegraafiku alusel mitte maksta? (3) Kui jah, siis missugused?
Tagasiarvestus
Moderaator:Heino
Re: Tagasiarvestus
Vastused:
1) Võimalikult väikese aja- ja närvikuluga: see, kes vea tekitas, maksab need kulud ise kinni.
2) Kommunaalmaksed on makstud. Kütte eest peab maksma, kui see on põhjendatud ja kütet on tarbitud. Raamatupidamise eest ei maksaks sentigi, töö ju tegemata või lohakalt tehtud.
Võlaõigusseadus regleerib õigusi ja kohustusi.
1) Võimalikult väikese aja- ja närvikuluga: see, kes vea tekitas, maksab need kulud ise kinni.
2) Kommunaalmaksed on makstud. Kütte eest peab maksma, kui see on põhjendatud ja kütet on tarbitud. Raamatupidamise eest ei maksaks sentigi, töö ju tegemata või lohakalt tehtud.
Võlaõigusseadus regleerib õigusi ja kohustusi.
Re: Tagasiarvestus
Tagasiarvestusel ei teki kindlasti probleemi. Kui kulud on põhjendatud, siis peab korteriomanik ka need "täiendavad" kulud tasuma - eelnevalt on ju selle võrra talle väiksemad arved esitatud. Sisuliselt on temale need kulud esitamata jäetud, kuid tegelikult on ta neid teenuseid tarbinud.
Seega Tehke arvestus ümber ja esitage korterile järgmise kuu arvega lisandunud summad. Loomulikult peaks sellega kaasnema ka selgitus, miks selline olukord on tekkinud. Kindlasti saab korteriomanik sellest aru.
Seega Tehke arvestus ümber ja esitage korterile järgmise kuu arvega lisandunud summad. Loomulikult peaks sellega kaasnema ka selgitus, miks selline olukord on tekkinud. Kindlasti saab korteriomanik sellest aru.
www.korteriyhistu.net - muuda ühistu tegevus läbipaistvaks! Alusta juba täna, tasuta.
Re: Tagasiarvestus
Teised on sellevõrra mida üks vähem maksis, rohkem tasunud, sest arved tahavad ju maksmist. Seega teistele tuleks teha enammakstud osas tasaarvestus.
Re: Tagasiarvestus
Selliseid vigu ei saa olla korteriarvetel.sest tehakse ju programmi alusel.Ja miks siis korteriomanik ei pöördu õigel ajal raamatupidaja või siis juhatuse poole. Sest kõik on vaja ju maksta.kui pole pandud seal prügi, kütet või mida iganes.See on mõlema poolne lohakus. Arusaamatu pöördumine
Re: Tagasiarvestus
1. >>> ... vigu ei saa olla korteriarvetel ...
Nojah, eks igasugu asju tuleb elus ette, ka niisuguseid vigu, sõltumata kuitahes nutikast programmi alusest ja seda ka "kõige paremates perekondades". Tõsi, pakkusin alguses välja, et "pöördumise arusaadavuse" huvides võiks sedalaadi vea tekkimise põhjuse asjaolude selgitamise alljärgnevast analüüsist esialgu välja jätta.
Küll neid süütuid karistatakse ja süüdlased välja selgitatakse ...
2. >>> ... Võlaõigusseadus [VÕS] regleerib õigusi ja kohustusi ...
Tõepoolest. Näiteks võlgnevuse aegumise osas seab VÕS p. 338 üürisuhetes [nõuete] aegumise piiriks 6 kuud
Osundan: VÕS p. 338 Nõuete aegumine
(1) Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.
Nüüd võiks edasi küsida, et mida käesolevas mõttevahetuses osalejad arvavad:
1. Kas korteri omanik on KÜ suhtes VÕS mõistes üürniku suhetes. St tesite sõnadega - kas sedalaadi tagasiarvestuse puhul rakendub VÕS p.338 koos oma seal sätestatud 6 kuulise [nõuete] aegumistähtajaga.
2. Ja kui kaasa mõtlejate arvates oleks vastus eelmisele küsimusele jaatav [st rakenduks just VÕS p. 338], siis missugused sündmused oleksid aegumise tähtaja määramise alguseks ja lõpuks VÕS p.338 vaimu ja kirjatähe tõlgendamisel selle kuue kuulise aegumise ajapiiri määratlemisel?
Nojah, eks igasugu asju tuleb elus ette, ka niisuguseid vigu, sõltumata kuitahes nutikast programmi alusest ja seda ka "kõige paremates perekondades". Tõsi, pakkusin alguses välja, et "pöördumise arusaadavuse" huvides võiks sedalaadi vea tekkimise põhjuse asjaolude selgitamise alljärgnevast analüüsist esialgu välja jätta.
Küll neid süütuid karistatakse ja süüdlased välja selgitatakse ...
2. >>> ... Võlaõigusseadus [VÕS] regleerib õigusi ja kohustusi ...
Tõepoolest. Näiteks võlgnevuse aegumise osas seab VÕS p. 338 üürisuhetes [nõuete] aegumise piiriks 6 kuud
Osundan: VÕS p. 338 Nõuete aegumine
(1) Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.
Nüüd võiks edasi küsida, et mida käesolevas mõttevahetuses osalejad arvavad:
1. Kas korteri omanik on KÜ suhtes VÕS mõistes üürniku suhetes. St tesite sõnadega - kas sedalaadi tagasiarvestuse puhul rakendub VÕS p.338 koos oma seal sätestatud 6 kuulise [nõuete] aegumistähtajaga.
2. Ja kui kaasa mõtlejate arvates oleks vastus eelmisele küsimusele jaatav [st rakenduks just VÕS p. 338], siis missugused sündmused oleksid aegumise tähtaja määramise alguseks ja lõpuks VÕS p.338 vaimu ja kirjatähe tõlgendamisel selle kuue kuulise aegumise ajapiiri määratlemisel?
Re: Tagasiarvestus
Lp. tem. Ärge väänake seadusi oma huvides.. Korteriomanik ei ole oma majas üürnik.
Re: Tagasiarvestus
Aru ma ei mõista kuidas nii üldse mõelda saab. Ühistu on siis sinu arvates üürileandja või?tem kirjutas:
1. Kas korteri omanik on KÜ suhtes VÕS mõistes üürniku suhetes.
Re: Tagasiarvestus
Austet' majaka, ju ma siis, pisut provokatiivselt ehk - väänasin, või - mine sa tea, ometi ei väänanud ...
Ehk aga nõustute, et vaatlusalune probleem ei ole pigem siiski kellegi vastupandamatus omakasupüüdlikus soovis mingeid VÕS või muid punkte väänata, vaid ikka selles, et saada paremat selgust VÕS seisukohast KÜ ja omanike ning üürnike vaheliste võimalike võlgnevuse aegumise tähtaja suhtes.
Võimalikud on nii mõnedki variandid:
A. Kui tõesti väänasin (ja paluksin sel puhul ette kergemat karistust), siis oleks võimalik rääkida võlgnevuse aegumistähtajast - 6 kuud.
B. Kui aga mitte, siis kas austatud eelkõnelejad oskaksid nö. omast vaieldamatult rikkalikust elu- ning kogemuseste pagasist viidata VÕS mõnele nende arvates sobilikule - ja nende varasemas tegevuses praktilist rakendust leidnud - pügalale võimalikest võlgnevuste aegumise tähtaegade kohta KÜ, üürnike ja omanike mitmekesistes suhetes.
Ehk aga nõustute, et vaatlusalune probleem ei ole pigem siiski kellegi vastupandamatus omakasupüüdlikus soovis mingeid VÕS või muid punkte väänata, vaid ikka selles, et saada paremat selgust VÕS seisukohast KÜ ja omanike ning üürnike vaheliste võimalike võlgnevuse aegumise tähtaja suhtes.
Võimalikud on nii mõnedki variandid:
A. Kui tõesti väänasin (ja paluksin sel puhul ette kergemat karistust), siis oleks võimalik rääkida võlgnevuse aegumistähtajast - 6 kuud.
B. Kui aga mitte, siis kas austatud eelkõnelejad oskaksid nö. omast vaieldamatult rikkalikust elu- ning kogemuseste pagasist viidata VÕS mõnele nende arvates sobilikule - ja nende varasemas tegevuses praktilist rakendust leidnud - pügalale võimalikest võlgnevuste aegumise tähtaegade kohta KÜ, üürnike ja omanike mitmekesistes suhetes.
Re: Tagasiarvestus
>>> ... miks siia üürnikud puutuvad ...
Üürniku mainimine ilmus siia teemasse, kui püüdsin teenuse tarbmise eest nõude tasumise aegumise - või mitte-aegumse tähtaja - ning kummalegi variandile mingi sobiva põhjenduse leidmisel, rakendada soovitust: ... võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib õigusi ja kohustusi ..."
Kriitiliste repliikide järgi otsustades võis - viidatud katse toetuda VÕS p. 338, ja selle "jõuga" kohaldamine, - antud juhtudel tõepoolest eksitav olla.
Nõustun, et enne VÕS juurde asumist oleksin ilmselt pidanud otsima seletust hoopis VÕS aluseks olevast Tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TÜS), mille 10 peatükk annab nõuete aegumise osas teatavaid seletusi.
Kui nüüd tõesti loobuda soovitusest kasutada tarbitud teenuse eest tasumise nõude aegumise seletamisel VÕS abi, ning lähtuda hoopis TÜS (ptk.10), siis pakub TÜS erinevaid variante (aasta, 2-10 aastat jne). Muuhulgas näiteks ka selline variant, et " ... nõudeõigus ei aegu ..." (p. 142). Tõsi, ainult (mingites, ja antud kontekstis siis - millistes?) seaduses sätestatud juhtudel ...
Üürniku mainimine ilmus siia teemasse, kui püüdsin teenuse tarbmise eest nõude tasumise aegumise - või mitte-aegumse tähtaja - ning kummalegi variandile mingi sobiva põhjenduse leidmisel, rakendada soovitust: ... võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib õigusi ja kohustusi ..."
Kriitiliste repliikide järgi otsustades võis - viidatud katse toetuda VÕS p. 338, ja selle "jõuga" kohaldamine, - antud juhtudel tõepoolest eksitav olla.
Nõustun, et enne VÕS juurde asumist oleksin ilmselt pidanud otsima seletust hoopis VÕS aluseks olevast Tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TÜS), mille 10 peatükk annab nõuete aegumise osas teatavaid seletusi.
Kui nüüd tõesti loobuda soovitusest kasutada tarbitud teenuse eest tasumise nõude aegumise seletamisel VÕS abi, ning lähtuda hoopis TÜS (ptk.10), siis pakub TÜS erinevaid variante (aasta, 2-10 aastat jne). Muuhulgas näiteks ka selline variant, et " ... nõudeõigus ei aegu ..." (p. 142). Tõsi, ainult (mingites, ja antud kontekstis siis - millistes?) seaduses sätestatud juhtudel ...
Re: Tagasiarvestus
§ 204. Jooksva arvega seotud toimingud
(1) Tasaarvestav pool, kes korraldab jooksva arve pidamist, teatab teisele poolele arveldusperioodi lõpus saldo, näidates ära jooksvale arvele kantud nõuded, millest teisele poolele ei ole veel teatatud. Eeldatakse, et arveldusperioodi kestuseks on üks aasta.
(2) Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks.
(3) Alates saldo teatamisest tuleb saldolt maksta intressi poolele, kelle kasuks saldo on, isegi juhul, kui jooksvale arvele kantud nõuetelt tuli juba intressi maksta.
(4) Saldo maksmise nõue muutub sissenõutavaks saldost teatamisega.
(5) Saldo maksmise nõude aegumistähtaeg on VIIS AASTAT päevast, mil saldo muutus sissenõutavaks.
(1) Tasaarvestav pool, kes korraldab jooksva arve pidamist, teatab teisele poolele arveldusperioodi lõpus saldo, näidates ära jooksvale arvele kantud nõuded, millest teisele poolele ei ole veel teatatud. Eeldatakse, et arveldusperioodi kestuseks on üks aasta.
(2) Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks.
(3) Alates saldo teatamisest tuleb saldolt maksta intressi poolele, kelle kasuks saldo on, isegi juhul, kui jooksvale arvele kantud nõuetelt tuli juba intressi maksta.
(4) Saldo maksmise nõue muutub sissenõutavaks saldost teatamisega.
(5) Saldo maksmise nõude aegumistähtaeg on VIIS AASTAT päevast, mil saldo muutus sissenõutavaks.
Re: Tagasiarvestus
Ja jah, 100 tänu! Selle jooksva arvega on asi nüüd küll palju selgem. Saldo teatamise protseduur korteriomaniku ja KÜ vahel on muidugi minu praktikas midagi üsna uut. Aga kui see asi on kellegi poolt ikka praktikas ära proovitud, eks siis tuleb saldoga möllamise võrra oma arsenali rikastada.
Kas see on ikka nii, et KÜ esitab korteriomanikule igakuiselt kommunaalteenuste eest arve? Siin foorumis arutleti selle mõiste üle, ja selgus, et arve on ikka tähtjas dokument, võib-olla koguni alg-dokument Raamatupidamise seaduse (p.7) tähenduses, koos kõige juurdekuuluvaga. Selgus samuti, et KÜ esitab praktikas korteriomanikele enamasti mitte arveid, vaid pigem makseteatisi (mõni koguni kviitunge vmst). Makseteatis ise aga olevat omakorda oma olemuselt hoopis üks haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. VÕS ei makseteatise ega haldusakti igatahes mõisteid ei kasuta.
Kas see on ikka nii, et KÜ esitab korteriomanikule igakuiselt kommunaalteenuste eest arve? Siin foorumis arutleti selle mõiste üle, ja selgus, et arve on ikka tähtjas dokument, võib-olla koguni alg-dokument Raamatupidamise seaduse (p.7) tähenduses, koos kõige juurdekuuluvaga. Selgus samuti, et KÜ esitab praktikas korteriomanikele enamasti mitte arveid, vaid pigem makseteatisi (mõni koguni kviitunge vmst). Makseteatis ise aga olevat omakorda oma olemuselt hoopis üks haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. VÕS ei makseteatise ega haldusakti igatahes mõisteid ei kasuta.
Re: Tagasiarvestus
tem, raamatupidamise seadus ja VÕS on Sul läbi töötatud. Järgmisena võiksid käsile võtta käibemaksuseaduse https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13114742 , milles on kirjas kõik, mida soovid teada saada arve (§ 37. Arved) kohta.
Kuna KÜ ei ole käibemaksukohustuslane, siis võib KÜ ka nii toimida, et vaid temale arusaadaval viisil arveldust pidada. Näiteks saades kommunaalteenuste arved majale, jagab keegi taibu selle summa korteriomanike vahel ära, kirjutab kogutava rahasumma ruudulisele paberilehele, korjab elanikelt raha kokku ja maksab KÜ poolt komm.teenuse osutajale ära - nii ei ole keelatud, kuna KÜ vaid vahendab komm.makseid - raha tuleb, raha läheb.
Arve on piisavalt kena sõna dokumendile, mille alusel korteriomanikelt teenuste eest raha nõuda.
Kuna KÜ ei ole käibemaksukohustuslane, siis võib KÜ ka nii toimida, et vaid temale arusaadaval viisil arveldust pidada. Näiteks saades kommunaalteenuste arved majale, jagab keegi taibu selle summa korteriomanike vahel ära, kirjutab kogutava rahasumma ruudulisele paberilehele, korjab elanikelt raha kokku ja maksab KÜ poolt komm.teenuse osutajale ära - nii ei ole keelatud, kuna KÜ vaid vahendab komm.makseid - raha tuleb, raha läheb.
Arve on piisavalt kena sõna dokumendile, mille alusel korteriomanikelt teenuste eest raha nõuda.
Re: Tagasiarvestus
Väga õpetlik lugu. Selline asi võib kõigiga juhtuda, aga nagu tihti juhtub hakatakse asja liiga keeruliselt lahendama. Kui eeldada, et maksete arvestus vastab põhikirjale ja majanduskavale va selle ühe korteri osas, siis TULEB rääkida veast ja selle parandamiset ehk sellest millest sa ei taha rääkida. Samas ei saa rääkida nõudest või selle aegumiset, kuna ühistu ei ole ju teatud kulude osas nõuet esitanud.
Kõige lihtsam variant on siis, kui korteriomanik nõustub, et tal on vähem makstud ja lepite kokku graafiku mille alusel ta siis puuduva osa tasub. Teistele, rohkem tasunud korterile, teed järgmisel arvel (või makseteatisel või kuis seda iganes nimetad) eraldi rea nt perioodi "x-y arvete parandus" vms. Sellega on asi lahendatud.
Kui korteriomanik nõus ei ole, siis tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ehk 90% juhtudel oli korteriomanik teadlik, et ta pidevalt vähem tasub, eriti kui terved read arvelt puudu. Kuna ta sellest teada ei andnud on ka tema sellest probleemis väheke süüdi. Kui eeldame, et see nii on, aga ta pole nõus tasuma, siis pole muud kui tuleb talle lihtsalt vastav nõue (arve, makseteatis) esitada koos korrektse selgitusega ja kui summa suur, siis soovitavalt juba ajatatuna. Kuna KÜ juhatuse vastutus on solidaarne peaks selle vea parandusele eelnema vastav juhatuse otsus, kus kogu probleemi olemus lahti räägitud. Sellega ongi asi lahendatud. Kui nüüd korter ei tasu, siis edasi on nii nagu ikka võlgnevuse korral.
Kõige lihtsam variant on siis, kui korteriomanik nõustub, et tal on vähem makstud ja lepite kokku graafiku mille alusel ta siis puuduva osa tasub. Teistele, rohkem tasunud korterile, teed järgmisel arvel (või makseteatisel või kuis seda iganes nimetad) eraldi rea nt perioodi "x-y arvete parandus" vms. Sellega on asi lahendatud.
Kui korteriomanik nõus ei ole, siis tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ehk 90% juhtudel oli korteriomanik teadlik, et ta pidevalt vähem tasub, eriti kui terved read arvelt puudu. Kuna ta sellest teada ei andnud on ka tema sellest probleemis väheke süüdi. Kui eeldame, et see nii on, aga ta pole nõus tasuma, siis pole muud kui tuleb talle lihtsalt vastav nõue (arve, makseteatis) esitada koos korrektse selgitusega ja kui summa suur, siis soovitavalt juba ajatatuna. Kuna KÜ juhatuse vastutus on solidaarne peaks selle vea parandusele eelnema vastav juhatuse otsus, kus kogu probleemi olemus lahti räägitud. Sellega ongi asi lahendatud. Kui nüüd korter ei tasu, siis edasi on nii nagu ikka võlgnevuse korral.
Re: Tagasiarvestus
>>> ... sellest, millest sa ei taha rääkida ...
Viga see tõesti oligi. Raamatupidaja kinnitusel (mida kaldun uskuma) - näpukas. Veast rääkisin ju küll otsesõnu, aga - ei soovinud analüüsida selle tekkepõhjusi ega süüdlase leidmise metoodikat ning tema karistamise viise. Tõsi on ka see, et enamasti ma ise kõigi korterite arveid üle ei arvuta.
>> ... kui korteriomanik nõustub ...
Jah, kõik õige. Siis on tõepoolest üsna hõlbus asju ajada. Ja ilmselt oli omanik ka täoesti teadlik KÜ poolsest kulude vähem arvestamisest. Süüdistada neil asjaoludel korteri omanikku aga pettuses (kelmuses) samas, ka nagu imelik. Seega välisada ei saa, et - raskel ajal asub korteri omanik kaitsepostisioonile (a la "leidke süüdlane" ja "võtke süüdlaselt", tema on maksnud vastavalt makseteatistele, arvetele või mis iganes nimega paber oli talle KÜ poolt esitatud). Järeldus: tuleks püüda KÜ seisukohalt teha võimalikult seaduse lähedaselt. Igaks juhuks.
Lahendus võimalikult seadusekuulekalt: tänu arutelus osalejate kaalukale panusele siis - esitada VÕS 204 kohaselt see saldoteatis ja seejärel, peale omanikule saldo vaidlustamiseks antavat nn. "mõistlikku pausi" - esitatakse, soovitavalt ajatatud kas see arve või jälle mis iganes nimega dokument. Ise arvan, et siiski ilmselt ikka mitte arve, aga mingi muu asi.
>>< ... arves selguse saamiseks [ .. ] töötama käibemaksuseaduse (KMS) p. 37 alusel ...
No ise ma omast tarkusest küll KÜ ja omanike vahel KMS p. 37 seletatud arve sisu aluseks ei võtaks. Põhjusel, et - arve esitatakse KMS mõistes " ... kauba võõrandamise või teenuse osutamise .." eest.
Mis kaupa või teenust see KÜ omanikele siis osutab? Ainult raha korjab kokku ja maksab kulud. Seega oletan, et - KÜ ja korteriomanike vahel on arvelduste aluseks ikka midagi muud, kui arve. Vähemati mitte arve RPS p. 37 tõlgenduses.
Kokkuvõttes: katsu sa vaidlustatavas olukorras vähegi seadusekuulekas olla - ohtlikud ja kaardistamata surmakarid kohe igal sammul.
Viga see tõesti oligi. Raamatupidaja kinnitusel (mida kaldun uskuma) - näpukas. Veast rääkisin ju küll otsesõnu, aga - ei soovinud analüüsida selle tekkepõhjusi ega süüdlase leidmise metoodikat ning tema karistamise viise. Tõsi on ka see, et enamasti ma ise kõigi korterite arveid üle ei arvuta.
>> ... kui korteriomanik nõustub ...
Jah, kõik õige. Siis on tõepoolest üsna hõlbus asju ajada. Ja ilmselt oli omanik ka täoesti teadlik KÜ poolsest kulude vähem arvestamisest. Süüdistada neil asjaoludel korteri omanikku aga pettuses (kelmuses) samas, ka nagu imelik. Seega välisada ei saa, et - raskel ajal asub korteri omanik kaitsepostisioonile (a la "leidke süüdlane" ja "võtke süüdlaselt", tema on maksnud vastavalt makseteatistele, arvetele või mis iganes nimega paber oli talle KÜ poolt esitatud). Järeldus: tuleks püüda KÜ seisukohalt teha võimalikult seaduse lähedaselt. Igaks juhuks.
Lahendus võimalikult seadusekuulekalt: tänu arutelus osalejate kaalukale panusele siis - esitada VÕS 204 kohaselt see saldoteatis ja seejärel, peale omanikule saldo vaidlustamiseks antavat nn. "mõistlikku pausi" - esitatakse, soovitavalt ajatatud kas see arve või jälle mis iganes nimega dokument. Ise arvan, et siiski ilmselt ikka mitte arve, aga mingi muu asi.
>>< ... arves selguse saamiseks [ .. ] töötama käibemaksuseaduse (KMS) p. 37 alusel ...
No ise ma omast tarkusest küll KÜ ja omanike vahel KMS p. 37 seletatud arve sisu aluseks ei võtaks. Põhjusel, et - arve esitatakse KMS mõistes " ... kauba võõrandamise või teenuse osutamise .." eest.
Mis kaupa või teenust see KÜ omanikele siis osutab? Ainult raha korjab kokku ja maksab kulud. Seega oletan, et - KÜ ja korteriomanike vahel on arvelduste aluseks ikka midagi muud, kui arve. Vähemati mitte arve RPS p. 37 tõlgenduses.
Kokkuvõttes: katsu sa vaidlustatavas olukorras vähegi seadusekuulekas olla - ohtlikud ja kaardistamata surmakarid kohe igal sammul.
Re: Tagasiarvestus
Mõtled asja liiga keeruliseks. Maksete arvestamise parandust ei saa teha saldoteatist esitades. Pealegi, kui teie arvel kajastub korteri võlgnevus (saldo), siis oled sisuliselt igal kuul saldoteatise esitanud. Kui tahad seadust järgida, siis pead teadma, et saldoteatise esitamine ümberarvestatud summa osas on igal juhul vale ega vasta seadusele, sest korrekte saldo tekib vea paranduse alusel ja see parandus tulebki korterile esitada.
.....korteriomanik ei ole muidugi süüdi selle otseses tähenduses, aga kuna ta ise ei ole lähtunud VÕS põhimõtetest, siis ei ole sinul, kui vea eest vastutajal põhjust karta, et korter oleks saanud kahju, mis tuleks nüüd sinu käest välja mõista.
.....korteriomanik ei ole muidugi süüdi selle otseses tähenduses, aga kuna ta ise ei ole lähtunud VÕS põhimõtetest, siis ei ole sinul, kui vea eest vastutajal põhjust karta, et korter oleks saanud kahju, mis tuleks nüüd sinu käest välja mõista.
Re: Tagasiarvestus
Käibemaksuseadus:lasnakas kirjutas:/.../ käibemaksuseaduse https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13114742 , milles on kirjas kõik, mida soovid teada saada arve (§ 37. Arved) kohta.
Kuna KÜ ei ole käibemaksukohustuslane /.../
§ 16. Maksuvaba käive
3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmele
Kaob eluruumi hooldusteenuse maksuvabastus (§ 16 lg 3 p 2). http://www.maksumaksjad.ee/modules/AMS/ ... toryid=313
1. Palun öelge, kas KÜ käibemaksu-mittekohustuslasena arvestab kõik elanikelt kogutavad kulud koos käibemaksuga?
2. Kuidas on teie ühistutes - kas vee- ja prügifirma esitatavatel arvetel on teenus koos käibemaksuga?
Re: Tagasiarvestus
1. Ei saa küsimusest aru.timmu kirjutas:
1. Palun öelge, kas KÜ käibemaksu-mittekohustuslasena arvestab kõik elanikelt kogutavad kulud koos käibemaksuga?
2. Kuidas on teie ühistutes - kas vee- ja prügifirma esitatavatel arvetel on teenus koos käibemaksuga?
2. Loomulikult.
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Tagasiarvestus
1. Sa pead ikka silmas vist seda, et kas ühistu esitab oma liimetele arveid käibemaksuga? Ei esita. Näiteks kui ühistu saab arve 100 krooni + käibemaks siis ühistu esitab liikmetele edasi 118 krooni. Ühistu arvetel käibemasku rida ei ole.timmu kirjutas:1. Palun öelge, kas KÜ käibemaksu-mittekohustuslasena arvestab kõik elanikelt kogutavad kulud koos käibemaksuga?
2. Kuidas on teie ühistutes - kas vee- ja prügifirma esitatavatel arvetel on teenus koos käibemaksuga?
2. Aga kuidas teie ühistul siis on?
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: Tagasiarvestus
1. Mida siis tähendab üldse see, et KÜ POLE käibemaksukohustuslane?pimeloom kirjutas:1. Ei saa küsimusest aru.timmu kirjutas:
1. Palun öelge, kas KÜ käibemaksu-mittekohustuslasena arvestab kõik elanikelt kogutavad kulud koos käibemaksuga?
2. Kuidas on teie ühistutes - kas vee- ja prügifirma esitatavatel arvetel on teenus koos käibemaksuga?
2. Loomulikult.
2. Selge
Re: Tagasiarvestus
1. Ma saan sellest loomulikult aru, et KÜ ei lisa käibemaksu sinna, kus see teenusepakkuja poolt juba sisse arvestatud on.Heino kirjutas:1. Sa pead ikka silmas vist seda, et kas ühistu esitab oma liimetele arveid käibemaksuga? Ei esita. Näiteks kui ühistu saab arve 100 krooni + käibemaks siis ühistu esitab liikmetele edasi 118 krooni. Ühistu arvetel käibemasku rida ei ole.timmu kirjutas:1. Palun öelge, kas KÜ käibemaksu-mittekohustuslasena arvestab kõik elanikelt kogutavad kulud koos käibemaksuga?
2. Kuidas on teie ühistutes - kas vee- ja prügifirma esitatavatel arvetel on teenus koos käibemaksuga?
2. Aga kuidas teie ühistul siis on?
2. Meie oleme siiani BREMi all, alates 15.veebr. loodame ise haldama hakata. Seega pole meie KÜ veel ühtegi arvet esitanud.
Küsimus tekibki sellest, et kui arvestan nt prügifirma arve suurust, et kas siis pean hinnad arvestama koos või ilma käibemaksuta. Segaseks jääb see, et mida tähendab see, et KÜ pole käibemaksukohustuslane. Täiesti puust ja punaseks palun teha..
Ja vabandan selliste rumalate küsimuste üle
Aga väga tahaks asjast aru saada, ärge pahandage...Re: Tagasiarvestus
Teenust vahendav KÜ peaks käibemaksu seaduse mõistes olema lõpptarbija ehk sama, mis iga üksikisik poes süüa ostes. Kui sõber palus sul poest sai osta, siis sul ei teki ju km küsimust, kui ta sulle pärast saia eest raha tagasi maksab ? Seega võtad prügifirma arve kogusumma ja jagad selle korteritele. Käibemaksu unustad - nii lihtne see ongi.timmu kirjutas:1. Ma saan sellest loomulikult aru, et KÜ ei lisa käibemaksu sinna, kus see teenusepakkuja poolt juba sisse arvestatud on.
2. ....Küsimus tekibki sellest, et kui arvestan nt prügifirma arve suurust, et kas siis pean hinnad arvestama koos või ilma käibemaksuta.
PS. väheke vale teema all su küsimused.
Re: Tagasiarvestus
timmu, soovitan soojalt otsida oma majale raamatupidamisteenuse pakkuja või lasta vähemalt kellelgi KÜ raamatupidamist tundval isikul teid õpetada. Võib-olla tuleb kasuks rääkida naabermajade inimestega ja uurida, kuidas neil arvepidamine korraldatud. Ehk aitaks mõni naabritest ka teid järje peale või teeks ise teie maja arvestuse.
"Segaseks jääb see, et mida tähendab see, et KÜ pole käibemaksukohustuslane. Täiesti puust ja punaseks palun teha."
Arusaamiseks tuleb käibemaksuseadus läbi lugeda ning sealsed mõisted enesele selgeks teha. Ühesõnaga, KÜ kui MTÜ esitab kõik oma arved käibemaksuta seni, kuni tal pole tekkinud maksustatavat käivet üle 250 tuh kr kalendriaasta kohta. Praktiliselt on KÜ-l seda summat väga raske tekitada (ka tulu kõrvalruumide rendist on maksuvaba käive), seega KÜ ei ole käibemaksukohustuslane.
Kõik arved, mis KÜ teenuste eest saab, jagatakse teenuste eest maksmisele kuuluv kogusumma korteriomanike vahel ära vastavalt põhikirjale või KÜ üldkoosoleku otsusele.
Ise lepite kokku palju hoolduseks ja palju remondiks kogute, kas korteri üldpinna ruutmeetrite alusel või korteri kohta või inimeste arvu järgi, kas iga kuu üks kindel summa või iga kuu vastavalt tegelikule kulule.
"Segaseks jääb see, et mida tähendab see, et KÜ pole käibemaksukohustuslane. Täiesti puust ja punaseks palun teha."
Arusaamiseks tuleb käibemaksuseadus läbi lugeda ning sealsed mõisted enesele selgeks teha. Ühesõnaga, KÜ kui MTÜ esitab kõik oma arved käibemaksuta seni, kuni tal pole tekkinud maksustatavat käivet üle 250 tuh kr kalendriaasta kohta. Praktiliselt on KÜ-l seda summat väga raske tekitada (ka tulu kõrvalruumide rendist on maksuvaba käive), seega KÜ ei ole käibemaksukohustuslane.
Kõik arved, mis KÜ teenuste eest saab, jagatakse teenuste eest maksmisele kuuluv kogusumma korteriomanike vahel ära vastavalt põhikirjale või KÜ üldkoosoleku otsusele.
Ise lepite kokku palju hoolduseks ja palju remondiks kogute, kas korteri üldpinna ruutmeetrite alusel või korteri kohta või inimeste arvu järgi, kas iga kuu üks kindel summa või iga kuu vastavalt tegelikule kulule.
Re: Tagasiarvestus
Aitäh põhjaliku vastuse eest! Raamatupidaja on leitud, aga ma ei saanud tema seletustest aru, sellepärast pöördusin foorumisse.lasnakas kirjutas:timmu, soovitan soojalt otsida oma majale raamatupidamisteenuse pakkuja või lasta vähemalt kellelgi KÜ raamatupidamist tundval isikul teid õpetada.
Küsimus on vale teema all tõesti. Vabandan.
