põhivara amortisatsioon ühistu raamatupidamises

[Triks-Traks]

Võtsime pangast laenu, et korda teha maja katus ja fassaad. Katus on (põhi)varana raamatupidamises üleval ja selle kohta arvestatakse igal aastal amortisatsiooni. Kulumi summa suurendab meie iga-aastaseid kulutusi vastavalt sellele, kui pikale ajale katuse kulum jaotada 19000.- (25 aastat väidetava ligikaudse eluea järgi) kuni 33000.-(15 aastat laenu kestvuse või materjali garantii järgi). Kas saan õigesti aru, et seega peaks ka haldus- ja hooldustasud olema sellised, et kui neist maha arvutada planeeritud kulud koos mõningase puhvriga ja lahutada veel maha põhivarakulum, jääb summa nulli, paremal juhul üle nulli?

Palun jagage oma kogemust ja teadmisi, kui olete samalaadse asjaga kokku puutunud.

[lasnakas]

Korteriühistu on juriidiline isik, mis tegeleb ainult elamu majandamisega. Korteriomaniku omandis on korter, mõtteline osa muudest üldkasutatavatest ruumidest, seadmetest ja maatükist. Sellest lähtuvalt elamut, sinna juurde kuuluvaid seadmeid, samuti maatükki ei kajastata KÜ bilansis. Tehtud parendusi korteriomaniku omandis olevale varale kajastatakse Korteriühistuseaduse § 15.1 alusel remondikuludena.
Ühesõnaga, kogute raha remondiks ja laenu tagastamiseks ning ei mingit põhivara ega amordi arvestamist ega kogumist.
Ostke poest Elle Märitza koostatud juhendraamat "Korteriühistu raamatupidamine II"

[leammj]

Põhivara-sellist arvestust raamatupidaja küll nüüd KÜ-s ei tee. varana bilansis kajastatakse kui on midagi suuremahulist ostetud, Kui on soetatud kallis muruniiduk ,Üle 4000-5000 kr. või veel midagi. Siis sellele arvutatakse amortisatsiooni.Et kui on vaja , et see vara maha kirjutada ühel heal päeval. Raamatupidaja meie KÜ-des teeb kursuseid teistele raamatupidajatele.On raamatupidajate koolitaja. Mingit amortisatsiooni ta küll meil ei arvesta katusele, küttesüsteemile, jne.

[Triks-Traks]

Tänan, teie vastustest oli abi, aga küsimusi tekkis ka juurde. Kas oskate nõu anda, kuidas edasi toimida, sest fakt on see, et katus on raamatupidamises põhivarana üleval, nagu ka laen ja kulumit on arvestatud. Kui laen on passiva poole peal pikaajalise kohustusena üleval, siis peab ka aktiva poole peal midagi samaväärset olema. Vot edasi nupp ei võta.

[lasnakas]

Raamatupidamises saab kandeid teha nagu vaja, peaasi, et asi oleks õige. Põhivara ja kulumi kohta teete kreeditkanded kuni nullini.
Kes see muu kui korteriomanikud ise seda laenu maksavad, järelikult
D Omanike tasumata laen (aktivas)
K Laenunõuded (passivas)
Mõlemaid kontosid peaks olema kaks, lühi- ja pikaajalised.
Lühiajaline omanike tasumata laen on summas, mis vaja maksta kuni jooksva aasta lõpuni ja on bilansis käibevara hulgas. Pikaajaline omanike tasumata laen on põhivara hulgas ja summas, mis tuleb maksta järgmisel ja sealt edasi aastatel. 2008 aasta lõppedes tõstetakse pikaajalise laenu pealt lühiajalise laenu kontole vaid 2009 aastal makstav osa jne.

[Triks-Traks]

Seega laen on ikkagi põhivaras, ja väheneb igal järgneval aastal eelmise aasta laenumaksete kogusumma võrra. Ehk siis 2009ndal aastal on põhivara ehk pikaajalise laenu väärtus 2008nda aasta laenumaksete kogusumma võrra väiksem. Ja eraldi põhivara amortisatsiooni ei ole vaja arvestada. Kui minu arutluses on viga sees, palun parandage.

Vabandan, kuid üritan asja enda jaoks puust ja punaseks teha, et oskaksin enda seisukoha ka raamatupidajale selgeks teha.
Tänan sind, lasnakas.

[Triks-Traks]

Meritza raamatu järgi ongi pikaajaliste laenude kajastamiseks kaks varianti:
1. KÜ toimib vahendajana panga ja ühistu liikmete vahel, nagu kommunaalmaksete puhul, ja remonditöid, mida laenu abil tehakse, ei võeta parendustena arvele.
2. KÜ võtab remondiks saadud laenu parendusena arvele.

Teisel juhul, nagu ka meie ühistus, tekibki ühistul põhivara, millele kulumit arvestada. Ja nagu ma aru saan, siis kulum vähendab aruandeaasta tulemit. Ja et tulem ei läheks miinusesse, siis tuleb kulumisumma võrra ühistu liikmetelt raha rohkem küsida. Aga kui on ka plaanilisi kulutusi, siis inimesed peavad veel rohkem maksma? Ja otseselt seda kulumi katteks kogutud raha ju ei kasutata ära, kui aga kasutatakse, tuleb jälle inimestelt rohkem raha nõuda. Loodan, et olen millesti valesti aru saanud. Aga kui ikkagi ei ole, siis kas ja kuidas on võimalik teiselt variandilt esimesele üle minna, et mitte asjatut mulli bilansis hoida?

Juba ette tänulik!