Lugedes neid tuliseid vaidlusi võib äelda, et omamoodi õigus on kõigil. Mõned minu arvamused siia juurde:
1. Kõigepealt on oluline teada, et Kõ'de jaoks on kõige tähtsam seadus KüS, mis ei ole lihtsalt MtüS'i alamseadus. Seega, kui näiteks tekib vastuolu MtüS'i ja KüS'i vahel, siis prevalveerub KüS.
2. Kõ juhatus ei või küsida suuremat viivist kui 0,07% (KüS §7lg4). Seda ka juhul, kui seda käsib ka üldkoosolek. Juhatus ei pea täitma seadusega vastu olevaid üldkoosoleku otsuseid. Räige võrdlus - üldkoosolek otsustab revidendi tappa, kas juhatus peab selle ellu viima!?
3. Samas ei keela keegi võtta üldkoosolekul vastu põhikirja, kus on sees täiendavad sanktsioonid või kinnitada täiendav viiviseprotsent, kuid selle sissenõudmise õigust ei tohi panna juhatusele. õldkoosolek võib volitada selleks ühistuliiget, juristi, inkassofirmat vms.
Kokkuvõtteks võib äelda, et kuigi KüS on viiviseprotsendi määranud, on sellest võimalik ikkagi määda minna tänu auklikule seadusandlusele. Asi tuleb vaid korrektselt vormistada. Kui näiteks võtta KüS §7lg4 sõnastusest välja sõna "juhatus", oleks olukord hoopis teine.
viivised
Moderaator:Heino
Kuidas saab üldkoosolek põhikirja lisada sätteid mida juhatus, seadusest tulenevalt, täita ei tohi?
Tuletan siinkohal meelde
õhistu üldkoosolek on kõrgeim juhtorgan. õhistu juhatus on õhistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal st otsuste täideviija
Juhatuse tegevuse pädevusse kuulub:
1. üldkoosoleku kokku kutsumine ning otsuste täideviimine;
2. ühistu rahaliste vahendite valitsemine;
3. raamatupidamise korraldamine;
Kes on see üldkoosolek, kes saab viivise piirmäära muuta ja siis veel täide viia? Kas iga korteriomanik?
Selleks ongi juhatus ellu kutsutud. Mõelge ise
Tuletan siinkohal meelde
õhistu üldkoosolek on kõrgeim juhtorgan. õhistu juhatus on õhistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal st otsuste täideviija
Juhatuse tegevuse pädevusse kuulub:
1. üldkoosoleku kokku kutsumine ning otsuste täideviimine;
2. ühistu rahaliste vahendite valitsemine;
3. raamatupidamise korraldamine;
Kes on see üldkoosolek, kes saab viivise piirmäära muuta ja siis veel täide viia? Kas iga korteriomanik?
Selleks ongi juhatus ellu kutsutud. Mõelge ise
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Vastan
Esimene vastus [b:dd65912bf0]Valgele[/b:dd65912bf0] Ma ei soovitaks tegeleda naermisega vaid võtta lahti ESTLEX ja seal on väga hästi näha millal ja milliseid muudatusi on Kõ seaduses tehtud. Iga Kõ juhatuse liige peaks sellega kursis olema milliseid punkte on muudetud.
Mida annab sulle kohtu otsus, nagunii ütled, et kohus on rumal ja otsus aegunud. Küsida võib ka õiguskantsleri käest, aga ka tema saab anda ainult arvamuse, ei enamat. Eesti riigis on kõrgem võim muuseas rahval ehk meil kõigil (tulenevalt Põhiseadusest) ja karistusi määrab kohus
[b:dd65912bf0]Urmasele [/b:dd65912bf0]: Minna siin tapmisvõrdluste peale ?????. Kulla inimene kas see ei ole ikka midagi liiga räige. Aga kui üldkoosoleku mõni muu otsus on seadusevastane siis palun, Kõ seaduse §13 p.3 järgi on kolm kuud aega kohtu poole päärdumiseks. Milles küsimus, kasutage seda.
Teine asi, ma ei mõelnud alamseaduse all mitte vaidlusaluseid punkte (neid ei tohiks üldse ollagi), Kõ seaduse § 1 lõige 2 ütleb : Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
Valge rõhutab siin kogu aeg seda, et rikume seadust. Kui mina oleks kohtunik (mida ma muide ka teatud mõttes olen
ehk siis kaasistuja) siis küsiks, millist seaduse punkti üldkoosolek rikub. Kohus tahab saada väga konkreetset vastust ja ei saa arvestada siin sellega, mida võib juhatus. Kui sul konreetset vastust pole algab edasi just see osa, mida nimetatakse kohtuvaidluseks.
Küll olen 100% nõus, et seadusloome on puudulik selles osas ja ütleks, et kohati ka aegunud. Praegu on aga iga Kõ oma asi kuidas ta teatud seaduse auke tõlgendab ja seda ellu viib. Seaduses olev auk, aga ei ole otsene seaduse rikkumine.
[/b]
Mida annab sulle kohtu otsus, nagunii ütled, et kohus on rumal ja otsus aegunud. Küsida võib ka õiguskantsleri käest, aga ka tema saab anda ainult arvamuse, ei enamat. Eesti riigis on kõrgem võim muuseas rahval ehk meil kõigil (tulenevalt Põhiseadusest) ja karistusi määrab kohus
[b:dd65912bf0]Urmasele [/b:dd65912bf0]: Minna siin tapmisvõrdluste peale ?????. Kulla inimene kas see ei ole ikka midagi liiga räige. Aga kui üldkoosoleku mõni muu otsus on seadusevastane siis palun, Kõ seaduse §13 p.3 järgi on kolm kuud aega kohtu poole päärdumiseks. Milles küsimus, kasutage seda.
Teine asi, ma ei mõelnud alamseaduse all mitte vaidlusaluseid punkte (neid ei tohiks üldse ollagi), Kõ seaduse § 1 lõige 2 ütleb : Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
Valge rõhutab siin kogu aeg seda, et rikume seadust. Kui mina oleks kohtunik (mida ma muide ka teatud mõttes olen
ehk siis kaasistuja) siis küsiks, millist seaduse punkti üldkoosolek rikub. Kohus tahab saada väga konkreetset vastust ja ei saa arvestada siin sellega, mida võib juhatus. Kui sul konreetset vastust pole algab edasi just see osa, mida nimetatakse kohtuvaidluseks. Küll olen 100% nõus, et seadusloome on puudulik selles osas ja ütleks, et kohati ka aegunud. Praegu on aga iga Kõ oma asi kuidas ta teatud seaduse auke tõlgendab ja seda ellu viib. Seaduses olev auk, aga ei ole otsene seaduse rikkumine.
[/b]
aasa, võta vaiksemalt Sul ju närvud selle teemaga puhta läbi läinud.
Palun ära enam viita üldkoosoleku otsuse vaidlustamisele (Kõ seaduse §13 p.3). See on tagajärg mitte otsuse tegemis alus. Palun too konlkretne seadus ja § mis lubab erinevat viivise % rakendada.
Selline lahminine ei ole ühele kaasistujale kohane.
[quote:ae6277ad5b]Kõ seaduse § 1 lõige 2 ütleb : Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. [/quote:ae6277ad5b]
VIIVISE % ON Kõ SEADUSES REGULEERITUD !!!!!!!!
lOE SEADUST KORRALIKULT.
[quote:ae6277ad5b]nagunii ütled, et kohus on rumal ja otsus aegunud[/quote:ae6277ad5b]
aasa, seda ütlesid sina mitte mina
Igaks juhuks enne kui vastad vaata minu eelmist postitust
Palun ära enam viita üldkoosoleku otsuse vaidlustamisele (Kõ seaduse §13 p.3). See on tagajärg mitte otsuse tegemis alus. Palun too konlkretne seadus ja § mis lubab erinevat viivise % rakendada.
Selline lahminine ei ole ühele kaasistujale kohane.
[quote:ae6277ad5b]Kõ seaduse § 1 lõige 2 ütleb : Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. [/quote:ae6277ad5b]
VIIVISE % ON Kõ SEADUSES REGULEERITUD !!!!!!!!
lOE SEADUST KORRALIKULT.
[quote:ae6277ad5b]nagunii ütled, et kohus on rumal ja otsus aegunud[/quote:ae6277ad5b]
aasa, seda ütlesid sina mitte mina
Igaks juhuks enne kui vastad vaata minu eelmist postitust
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Ja vaid üllatuda, et ikka veel nii sinisilmselt usutakse, et võim on rahva käes. 
NB! Seaduste redaktsioonidega võib tutvuda ka riigiteatajast.
https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp ... earch-form
https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp ... earch-form
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
üks rumal küsimus
25 krt.maja,ühe korteri omanik on firma ,kes üürib oma pinna välja saades
kasumit(2500) ise peaks maksma ühes kuus ca 350-450 eeki-ON ühistule
jätkuvalt võlgu.Tänu siit saadud teadmistele,võtsime üldkoosolekul otsuse
vastu,et anname inkasso firmale,kui ei ole makstud selliseks kuupäevaks.
Maksis,kuid on jälle tekkinud võlad.Mida sellisega teha?Viivist ei ole veel
arvestanud-nüüd hakkame ikka 0,07%?
kasumit(2500) ise peaks maksma ühes kuus ca 350-450 eeki-ON ühistule
jätkuvalt võlgu.Tänu siit saadud teadmistele,võtsime üldkoosolekul otsuse
vastu,et anname inkasso firmale,kui ei ole makstud selliseks kuupäevaks.
Maksis,kuid on jälle tekkinud võlad.Mida sellisega teha?Viivist ei ole veel
arvestanud-nüüd hakkame ikka 0,07%?
firma
on ostnud selle korteri eelmiselt omanikult ja seega on krt.firma nimel-omanik.Kõ soovib vaid,et omanik maksaks oma kom.maksud iga kuiselt
ära.Olen siin vaatanud teiste Kõ kodulehekülgi ja seal olen märganud-viivist arvestatakse lausa 100 eeki-see 0,07% oleks omanikule vaid itsitamiseks.Kuna firma ise üürib krt. välja saades tulu ja on kü ees jätkuvalt võlgnik,siis see 0,07% on tõesti naeruväärne.
ära.Olen siin vaatanud teiste Kõ kodulehekülgi ja seal olen märganud-viivist arvestatakse lausa 100 eeki-see 0,07% oleks omanikule vaid itsitamiseks.Kuna firma ise üürib krt. välja saades tulu ja on kü ees jätkuvalt võlgnik,siis see 0,07% on tõesti naeruväärne.
Kui võlgnik ei jõua igakuiselt maksu maksta, siis ega viivised teda maksma ei pane. Viivised kasvatavad võlga ja mida suurem summa, seda vähem on lootust võlga tagasi sada. Viivist ei määrata kasumi saamise eesmärgil.
Võlgnikuga tuleb tegeleda ja kas või iga kuu kirjutada talle, koputada ukse või siis inkassosse jälle anda.
Võlgnikuga tuleb tegeleda ja kas või iga kuu kirjutada talle, koputada ukse või siis inkassosse jälle anda.
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Lõpetan
Lõpetan selle teema omalt poolt sest on näha, et mõned oponendid ei viitsi üldse süüvida vaid otsivad ettekäändeid solvanguteks. See leht on tehtud rohkem selleks, et siin väidelda ja vaielda, aga kui siin minnakse isiklike solvanguteni siis soovitan seda teha küll kusagil mujal.
[b:a501b5b7a9]Valgele[/b:a501b5b7a9] Sa tood siin minu tsiteeringu lugemata üldse, mille kohta ma selle välja tõin. Sellel lausel polnud mingit pistmist viivise % vaid oli vastu Urmasele.
[b:a501b5b7a9]Sirtsule[/b:a501b5b7a9] Tõepoolest sul jääb üle kahetseda, et meie riik kaasa arvatud kohus on selline nagu ta on. Paraku on kohtu otsus ka sinusugustele, tahad sa seda oma hinges või ei, täitmiseks.
Kõigile teistele ütlen aga, et niikaua kui pole muudetud praegu kehtivat Kõ seadust on olemas mitmeid võimalusi võlglastega võitlemiseks ja üks nendest on kehtestada viivise suurem %. Otse loomulikult ei pane viivis igat inimest maksma kuid meie piirkonnas (mis on päris suur) on mõjunud väga hästi. Kasumit
, kes raamatupidamist tunneb siis teab, et kasumist pole siin juttugi. Inkasso on üks võimalus, aga paraku ei ole huvitatud siiski igal pool tegutsemisest ja elu on seda tihti näidanud. Tallinnas ja suurtes linnades pole küsimus, aga maakohtades ....
Lõpetuseks [b:a501b5b7a9]Valgele[/b:a501b5b7a9] ja [b:a501b5b7a9]Sirtsule[/b:a501b5b7a9], et minu närvid on korras ja soovin sama teilegi edaspidiseks.
[b:a501b5b7a9]Valgele[/b:a501b5b7a9] Sa tood siin minu tsiteeringu lugemata üldse, mille kohta ma selle välja tõin. Sellel lausel polnud mingit pistmist viivise % vaid oli vastu Urmasele.
[b:a501b5b7a9]Sirtsule[/b:a501b5b7a9] Tõepoolest sul jääb üle kahetseda, et meie riik kaasa arvatud kohus on selline nagu ta on. Paraku on kohtu otsus ka sinusugustele, tahad sa seda oma hinges või ei, täitmiseks.
Kõigile teistele ütlen aga, et niikaua kui pole muudetud praegu kehtivat Kõ seadust on olemas mitmeid võimalusi võlglastega võitlemiseks ja üks nendest on kehtestada viivise suurem %. Otse loomulikult ei pane viivis igat inimest maksma kuid meie piirkonnas (mis on päris suur) on mõjunud väga hästi. Kasumit
, kes raamatupidamist tunneb siis teab, et kasumist pole siin juttugi. Inkasso on üks võimalus, aga paraku ei ole huvitatud siiski igal pool tegutsemisest ja elu on seda tihti näidanud. Tallinnas ja suurtes linnades pole küsimus, aga maakohtades ....Lõpetuseks [b:a501b5b7a9]Valgele[/b:a501b5b7a9] ja [b:a501b5b7a9]Sirtsule[/b:a501b5b7a9], et minu närvid on korras ja soovin sama teilegi edaspidiseks.
Aasa, sul on huvitavad tõlgendused, ei saa jätta lisamata. Ja kadestamisväärne enesekindlus. Vaevalt, et sa Jumal oled - lihtsalt kohtu kaasistuja, kellega jõuab igas arutluses täpselt sinna, millega pole üldse asja.
Kunagi oli venelastel üks multikas. Mäletad elevandipojast, kel oli suurusehullustus. Seal olid moraal: ära ütle, et oled kõige-kõige, võid kohata veel targemat, julgemat, osavamat jne Aga, noh, edu sulle, seadusekuulekas kaasistuja!!
Ja ära nüüd pane pahaks, et ma ka nii isiklikult, sest seda suhtlemismalli kasutad sinagi. Ju see peaks sulle ka siis meeltmääda olema? Kui see sulle ei meeldi, siis mõtle ka teistele. Äkki neile ka ei meeldi?
Kunagi oli venelastel üks multikas. Mäletad elevandipojast, kel oli suurusehullustus. Seal olid moraal: ära ütle, et oled kõige-kõige, võid kohata veel targemat, julgemat, osavamat jne Aga, noh, edu sulle, seadusekuulekas kaasistuja!!
Ja ära nüüd pane pahaks, et ma ka nii isiklikult, sest seda suhtlemismalli kasutad sinagi. Ju see peaks sulle ka siis meeltmääda olema? Kui see sulle ei meeldi, siis mõtle ka teistele. Äkki neile ka ei meeldi?
Sa ise vist ei mõista, et viitad valele KõS § ja punktile
[quote:162fe25949]Kõ seaduse §13 p.3 järgi on kolm kuud aega kohtu poole päärdumiseks. Milles küsimus, kasutage seda.[/quote:162fe25949]
Ma olen mitu korda kirjutand, et palun näta ette seadus ja § mis lubab sul tõsta viivise % kõrgemaks kui 0,07%
Sa kohe ei tee seda... no jah, kui pole mellelegi viidata, siis on see seaduse rikkumine.
Soovitus sulle, loe palun mõttega läbi MTõS, KOS ja KõS
[quote:162fe25949]Kõ seaduse §13 p.3 järgi on kolm kuud aega kohtu poole päärdumiseks. Milles küsimus, kasutage seda.[/quote:162fe25949]
Ma olen mitu korda kirjutand, et palun näta ette seadus ja § mis lubab sul tõsta viivise % kõrgemaks kui 0,07%
Sa kohe ei tee seda... no jah, kui pole mellelegi viidata, siis on see seaduse rikkumine.
Soovitus sulle, loe palun mõttega läbi MTõS, KOS ja KõS
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Kohtulahend
Sorry, head oponendid, kes siin soovis kohtulahendit. Mul ei ole aega olnud viimasel ajal arvutis istuda. Algatuseks pakun välja ühe Tartu Ringkonnakohtu lahendi. Muuseas Riigikohus neid asju ilmselt ette ei võtagi. Ringkonnakohtu lahendi nr. on 2-2-184/2001. Nagu näete juba kah vana asi, aga KõS seadust ei ole selles osas muudetud aastast 1999. Selle täieliku ja pika teksti võib igaüks ise üles otsida. Toon ära siin ainult ühe ja just siinset vaidlust tekitanud osa. Selles lahendis ongi huvitav see, et eksisteerisid mõlemad võimalused. Eelkõige peaks huvi pakkuma ringkonnakohtu teine punkt.
[i:495dbb7244]Apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist:
1. Ebaõige on apellandi väide, et õiguslik alus 0,07 % viivise nõudmiseks puudub, sest kohtule ei ole esitatud korteriühistu Kalda tee 6 juhatuse vastavasisulist kirjalikku otsust või juhatuse koosoleku protokolli. Alus viivise nõudmiseks tuleneb 27.03.1999. a jõustunud Korteriühistu seadusese §-st 7 lg 4, mis sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas. Lisaks tuleneb alus Kõ Kalda 6 põhikirja p-st 3.3.13, mis sätestab, et ühistu liige on kohustatud täitma teisi seadusest tulenevaid kohustusi. Korteriühistu juhatusel on nimetatud viivise nõudmise õigus alates korteriühistu seaduse jõustumisest. Seaduse kehtivus ei sõltu korteriühistu otsusest lugeda seadus antud korteriühistu jaoks siduvaks. Järelikult ei ole viivise kehtestamine kirjaliku otsuse või juhatuse koosoleku protokolliga tarvilik.
2. Iseenesest õige on apellandi väide, et seaduses on kehtestatud viivise maksimaalmäär ning et juhatuse pädevuses on viivise väljanõudmine ning mitte selle kehtestamine. [b:495dbb7244]Seadus annab korteriühistule õiguse kehtestada seadusest erineva suurusega viivis, kuid antud juhul ei ole seda võimalust kasutatud.[/b:495dbb7244] [b:495dbb7244]Seega, kuna üldkoosolek pole konkreetset määra kehtestanud, siis võib juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud viivise määra alusel.[/b:495dbb7244] Juhatus juhindus oma otsuses viivis välja nõuda seadusest ning tegutses pädevuse piires.[/i:495dbb7244]
Infoks veel, mingitel väitlustel ma enam ei osale vaid edaspidi panen üles veel mõne lahendi. Hetkel on mul neid käsutada kolm, kus tuleb otsus selgelt välja. Mõningate puhul tuleks üles riputada terve pikk kohtulahend.
On olemas ka vastupidine näide kus üldkoosolek kehtestas kõrgema viivise, aga kohtus selgus, et puudus vajalik kvoorum ja seega viivist nõuda ei saanud. Kõik on tihti kinni pisiasjades.
[i:495dbb7244]Apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist:
1. Ebaõige on apellandi väide, et õiguslik alus 0,07 % viivise nõudmiseks puudub, sest kohtule ei ole esitatud korteriühistu Kalda tee 6 juhatuse vastavasisulist kirjalikku otsust või juhatuse koosoleku protokolli. Alus viivise nõudmiseks tuleneb 27.03.1999. a jõustunud Korteriühistu seadusese §-st 7 lg 4, mis sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas. Lisaks tuleneb alus Kõ Kalda 6 põhikirja p-st 3.3.13, mis sätestab, et ühistu liige on kohustatud täitma teisi seadusest tulenevaid kohustusi. Korteriühistu juhatusel on nimetatud viivise nõudmise õigus alates korteriühistu seaduse jõustumisest. Seaduse kehtivus ei sõltu korteriühistu otsusest lugeda seadus antud korteriühistu jaoks siduvaks. Järelikult ei ole viivise kehtestamine kirjaliku otsuse või juhatuse koosoleku protokolliga tarvilik.
2. Iseenesest õige on apellandi väide, et seaduses on kehtestatud viivise maksimaalmäär ning et juhatuse pädevuses on viivise väljanõudmine ning mitte selle kehtestamine. [b:495dbb7244]Seadus annab korteriühistule õiguse kehtestada seadusest erineva suurusega viivis, kuid antud juhul ei ole seda võimalust kasutatud.[/b:495dbb7244] [b:495dbb7244]Seega, kuna üldkoosolek pole konkreetset määra kehtestanud, siis võib juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud viivise määra alusel.[/b:495dbb7244] Juhatus juhindus oma otsuses viivis välja nõuda seadusest ning tegutses pädevuse piires.[/i:495dbb7244]
Infoks veel, mingitel väitlustel ma enam ei osale vaid edaspidi panen üles veel mõne lahendi. Hetkel on mul neid käsutada kolm, kus tuleb otsus selgelt välja. Mõningate puhul tuleks üles riputada terve pikk kohtulahend.
On olemas ka vastupidine näide kus üldkoosolek kehtestas kõrgema viivise, aga kohtus selgus, et puudus vajalik kvoorum ja seega viivist nõuda ei saanud. Kõik on tihti kinni pisiasjades.
üks lahend, kus on viivisel eriprotsent:
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-153-05
Meie on ühistul kaks kohtulahendit (alam aste), kus mõlemal juhul oli kaks erinevat viivise määra. üks määr oli majandamiskuludele ja teine sihtotstarbelistele maksetele. kõik nõuti sisse nagu ühistus soovis.
Eelmisest aastast kehtestasime selguse huvides ühtse 0,07% määra.
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-153-05
Meie on ühistul kaks kohtulahendit (alam aste), kus mõlemal juhul oli kaks erinevat viivise määra. üks määr oli majandamiskuludele ja teine sihtotstarbelistele maksetele. kõik nõuti sisse nagu ühistus soovis.
Eelmisest aastast kehtestasime selguse huvides ühtse 0,07% määra.
Re: viivised
Lugesin eile kommentare ja kerkis üles järgmine küsimus.
Kuna KÜS-is reguleeritakse viiviste suurus järgmiselt:
§ 7. lg 4 Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
ja liikmetel ei ole majandamiskulude tasumiseks sõlmitud KÜ-ga lepingut, siis peaks viiviste kõrgeima määra kindlaks määramisel KÜ üldkoosolek lähtuma Võlaõigusseadusest (ei usu, et see seadus ei kehti KÜ-dele) ja seda reguleerib VÕS järgmiselt:
§ 113. Viivis
(1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 94. Intress võlasuhtes
(1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
NB! Ootan vaid abistavaid kommentaare.
Kuna KÜS-is reguleeritakse viiviste suurus järgmiselt:
§ 7. lg 4 Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
ja liikmetel ei ole majandamiskulude tasumiseks sõlmitud KÜ-ga lepingut, siis peaks viiviste kõrgeima määra kindlaks määramisel KÜ üldkoosolek lähtuma Võlaõigusseadusest (ei usu, et see seadus ei kehti KÜ-dele) ja seda reguleerib VÕS järgmiselt:
§ 113. Viivis
(1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 94. Intress võlasuhtes
(1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
NB! Ootan vaid abistavaid kommentaare.
Re: viivised
Siis aitab sind jurist. Maksa raha ja pöördu tema poole. KÜ de viivis lähtub ikka KÜ seadusest. Tegemist on mittetulundusühinguga, mite äriühinguga. Aga see intressimäär on muidugi vaieldav. Samas ei tohiks viivis olla eesmärk omaette. Juhatus peab oskama nii töötada, et võlgu ei tekiks ja kui tekivad, siis tuleb võlgnikega tegelda. Juba enne seda kui võlg suureks läheb.
Re: viivised
Tere sirts!
Mina olen sellega nõus, et viivist üle 0,07% ei või nõuda (olen KÜ juhatuse liige ja üldiselt seadustega kursis, probleem ei ole minul vaid tahan üt omanilkki aidata) ja ei tekkinud siiamaani küsimust. Kuid lugedes siit foorumist erinevaid arvamusi ja ka EKÜL kommentaare, tahtsin kindlust et mina ei ole eksinud. Ühe kuu võlg (alati on õigeaegselt arved tasutud) ja sellelt arvestatud viivis 2% päevas (eelmise aasta lõpus oli see KÜ üldkoosolekul vastu võetud, töö tõttu ei saanud korteriomanik koosolekul viibida ja sai sellest alles nüüd teada) on rohkem Tallinna ja seal valitsevate muukeelsete KÜ juhtide seaduste mittetundmise tulemus. Käesolevaks ajaks on ük otsuse protestimise aeg möödas, kuigi see on seadusega vastuolus, kuid õiguse väljaselgitamiseks kohapeal on vaja neile ette näidata seaduse, et nad mõistaksid oma viga ja teeksid vastavad korraldused ise (200 kr. kohtusse pöördumine on jama).
Kas neil on õigus KÜ §7 lg 4 ületähtsustada sõna JUHATUS, ikkagi väita, et ÜK otsus on tugevam. Kuhu võiks teha ettepaneku, et seadusest see sõna "juhatus" välja võtta, siis oleks kõik OK.
Mina olen sellega nõus, et viivist üle 0,07% ei või nõuda (olen KÜ juhatuse liige ja üldiselt seadustega kursis, probleem ei ole minul vaid tahan üt omanilkki aidata) ja ei tekkinud siiamaani küsimust. Kuid lugedes siit foorumist erinevaid arvamusi ja ka EKÜL kommentaare, tahtsin kindlust et mina ei ole eksinud. Ühe kuu võlg (alati on õigeaegselt arved tasutud) ja sellelt arvestatud viivis 2% päevas (eelmise aasta lõpus oli see KÜ üldkoosolekul vastu võetud, töö tõttu ei saanud korteriomanik koosolekul viibida ja sai sellest alles nüüd teada) on rohkem Tallinna ja seal valitsevate muukeelsete KÜ juhtide seaduste mittetundmise tulemus. Käesolevaks ajaks on ük otsuse protestimise aeg möödas, kuigi see on seadusega vastuolus, kuid õiguse väljaselgitamiseks kohapeal on vaja neile ette näidata seaduse, et nad mõistaksid oma viga ja teeksid vastavad korraldused ise (200 kr. kohtusse pöördumine on jama).
Kas neil on õigus KÜ §7 lg 4 ületähtsustada sõna JUHATUS, ikkagi väita, et ÜK otsus on tugevam. Kuhu võiks teha ettepaneku, et seadusest see sõna "juhatus" välja võtta, siis oleks kõik OK.
Re: viivised
Viimastest koolitustest jäi ka mul mulje, et üldkoosolek võib ka suurema viivise kehtestada.
Juristi pole pöördumist soovitasin tõemeeli. Ei kahtle, et me kõik tunneme seadust, kuid paraku ei lähtu meie kohtusüsteem alati seadusest, vaid nii mõngi kord tõlgendab neid hoopis teisiti. Seega võid võtta seaduse aga pead tundma ka kohtulahendeid, sest neist lähtub ka järgmine kohus ja järgmine kohus jne... Situatsioon on tavainmesele ülimalt kummaline, aga eks ka justistid ja advokaadid peavad millegi eest palka saama.
Juristi pole pöördumist soovitasin tõemeeli. Ei kahtle, et me kõik tunneme seadust, kuid paraku ei lähtu meie kohtusüsteem alati seadusest, vaid nii mõngi kord tõlgendab neid hoopis teisiti. Seega võid võtta seaduse aga pead tundma ka kohtulahendeid, sest neist lähtub ka järgmine kohus ja järgmine kohus jne... Situatsioon on tavainmesele ülimalt kummaline, aga eks ka justistid ja advokaadid peavad millegi eest palka saama.
Re: viivised
Erinev intressimäär peab olema hästi põhjendatud ja seaduslikult ÜK poolt seatud, siis olen aru saanud, et kohus reeglina arvestab seda. 2% on selgelt liiga palju, kui õigusanaloogiat vaadata. Ei tea, mis selle põhjendus on, aga esimese hooga ütleks, et see kohtus vett ei pea. Kui mõni teenuspakkuja sellist määra rakendanud, siis võiks asi põhjendatud olla, aga niikaua, kui selline määr on ÜK poolt seatud ja kohus pole seda tühistanud pead seda maksma. Maksad ära, kaebad kohtusse ja lased ära tühistada. Ära vastupidi tee, et ei maksa ja siis kaaebad, sest kui pärast süüdi jääd võivad summad väga suureks kujuneda ja ühistul pole kaotada midagi, küll aga sinul.
