Aastaaruande kinnitamine pärast esitamist registrisse

[Pipa]

KÜ juhatus on esitanud KÜ majandusaasta aruande registrisse ning on aruande esitanud alles seejärel üldkoosolekule kinnitamiseks. Kas selline tegevuste järgnevus on õiguspärane ning kuidas peaks toimima juhul, kui üldkoosolek ei kinnita aruannet ja/või revident leiab sellest puuduseid, mida soovitatakse aruandes parandada? Kas registrisse tuleks parandamist vajavad aruanded uuesti esitada?

[Heino]

Eelnevalt ikka üldkoosolek kinnitab ja siis esitab juhatus selle registripidajale. Aruannet saab hiljem ka muuta. Samas kui kõik on korrapäraselt tehtud, siis kuidas saab revident sealt midagi veel leida. Järelikult on puudulikult oma tööd raamatupidaja teinud.

[anne47]

Juhatus allkirjastas aruande ära ja esitas selle registripidajale enne vastavat üldkoosoleku otsust?

Kui üldkoosolek seda aruannet ei kinnita, tuleb ühistu liikmetel pöörduda kohtusse ja nõuda alusetult esitatud aruande eemaldamist registrist.

Samas on aruande kinnitamine üldjuhul tõesti formaalsus, sest aruanne kajastab lihtsalt ühistu rahalist seisu ühel hetkel ning selle esitamata jätmine 30. juuniks toob kaasa ühistu likvideerimishoiatuse.
Kas antud juhul võis juhatus tegutseda seda tähtaega silmas pidades?
Sel juhul peab revisjon nõudma, et taoline asi enam ei korduks või valitaks pädevam juhatus.

Majandusaasta aruande kinnitamine ei vabasta juhatust vastutusest selle majandusaasta perioodil tehtud tehingute jms eest. See vastutus kehtib 7 aastat.

[Pipa]

Jah, anne47, just niimoodi toimiti. Eelmised 3 aastat on allkirjastatud ja esitatud, ilma ühistu liikmetele tutvustamatagi. Et ühistu on väike, majandustegevust vähe, siis oletasin et küll formaalsusi kõrvale jättes kõik siiski toimib. Esimeste veidruste peale vaatasin registrisse ja üllatusin - aruanded on lihtsalt olemas. Ja mis veelgi hullem, allkirjastatud isegi mitte viimati valitud (ja praeguseks volitused minetanud) juhatuse poolt. Allkirjastajaks sugugi ka mitte isikud, kes tööalast tegevust arvestades ei saa kudagi väita, et ei tea mida teinud on...

Eks aruande põhiadressaat peaks olema mitte riik, vaid ühistu liikmed. Seepärast ei saa seda ka vaid formaalsusena võtta, vaid tõesti revisjoni abil veenduda, et kas asi on ikka nii nagu näidatakse

Anne47, mille alusel see 7a vastutust ka kinnitatud aruannete puhul kehtib?

[anne47]

Ütlesin vale numbri - juhatuse liikme vastu esitatatavate nõuete aegumistähtaeg on Mittetulundusühingute seaduse alusel viis aastat, mitte seitse.
Meil oli varasemas põhikirjas endal see tähtaeg 7, aga nüüd kehtivas põhikrjas oleme ka 5 aastat pannud.

Majandusaasta aruande esitamine või kinnitamine ei muuda või tühista õigust esitada juhatuse liikme vastu nõudeid.
Need kaks asja ei ole omavahel seotud.

Aruanne kajastab lihtsalt rahade seisu.
Kas rahasid on kasutatud õigesti ja otstarbekalt, seda kontrollib revisjon raamatupidamisdokumentide alusel ja selle põhjal saab üldkoosolek teha otsuse kaevata juhatuse liige nt kohtusse.

[lasnakas]

Esimeste veidruste peale vaatasin registrisse ja üllatusin - aruanded on lihtsalt olemas. Ja mis veelgi hullem, allkirjastatud isegi mitte viimati valitud (ja praeguseks volitused minetanud) juhatuse poolt. Allkirjastajaks sugugi ka mitte isikud, kes tööalast tegevust arvestades ei saa kudagi väita, et ei tea mida teinud on...

Digitaalselt saavad aastaaruande allkirjastada vaid B-kaardil kirjas olevad juhatuse liikmed. KÜ juhatus on kohustatud hiljemalt 30.06 eelmise aasta aruande esitama. Esitamata jätmisel võidakse trahvida kõiki juhatuse liikmeid, mitte KÜ-d.
Kui aastaaruanne on registrile juba esitatud ja KÜ revidendi poolt hiljem avastatud puudused marginaalsed, siis pole mõtet aruannet tagasi kutsuda ning uuesti esitada, vaid teha järgmisel aastal need parandused ning aruande lisas eelmise aasta paranduste põhjused välja tuua.

[suisse]

Olen ise ka seda juhatuse liikmena teinud ning põhjuseks just esitamise tähtaeg ja juhatuse vastutus selle esitamise eest.

Eelmisel aastal andsin KÜ liikmetele tutvumiseks 2011 aasta aruande märtsi alguses ja palusin majas elavatel juhatuse liikmetel panna koosoleku kutse trepikotta üles (ise ei oma korterit seal majas, neil oli kiire ja puhkuste aeg, elanikud enamus reisil). Kuid see kuidagi ei õnnestunud, siis palusin teistel juhatuse liikmetel aruande allkirjastada ja esitasin augusti lõpul selle ära. Olemas oli ka revisjonikomisjoni järeldusotsus, milles ettepanek kinnitada raamatupidamise aastaaruanne.

Arvan, et juhatus ei teinud miskit ka valesti seda esitades vältimaks trahvi maksmist. Loomulikult oleks juhatuse liikmena pidanud kutse õigeaegselt üles panema, aga lõppkokkuvõttes pole ju keegi kedagi petnud ega valeandmeid esitanud.

[Pipa]

Aga kui B-kaardil on "vana juhatus" ning hiljem valitud uue juhatuse kohta on kanne tegemata (vana kohta ei ole pikendamiskandeid peale esmakannet 1999).
Kas registrikande puudumine võtab üldkoosoleku poolt korrektselt valitud juhatuselt volitused ja annab tagasi sellele, kellelt need valimisega kadusid?
Minu arusaamise järgi annab B-kaardil olemasolu võimaluse, aga mitte õiguse. Õigust annab ja võtab ikka vaid üldkoosolek. Üldkoosolekut ei ole sellisest manöövrist aga üldse teavitatud ei uue ega vana juhatuse poolt.

Ma ei usu ka, et kohustus riigi ees oleks ülimuslik üldkoosoleku ees olevast aruandluskohustusest Kui juhatus koosolekut õigeks ajaks kokku ei kutsu (aega selleks on ometi piisavalt), ei ole see liikmete, vaid juhatuse süü

[anne47]

Et uus juhatus on Äriregistrisse kandmata, on samuti selle sama uue juhatuse tegemata jätmine.

Volitusi kande puudumine ei võta, kehtib ÜK otsus nemad juhatusse valida, aga samas puudub sellel uuel juhatusel esindusõigus juriidiliste isikute (nt pank) silmis.
Nad ei saa mitte ühtegi liigutust ühistu nimel teha enne, kui on registrikande muutmine tehtud.

[Pipa]

Volitusi kande puudumine ei võta, kehtib ÜK otsus nemad juhatusse valida, aga samas puudub sellel uuel juhatusel esindusõigus juriidiliste isikute (nt pank) silmis.
Nad ei saa mitte ühtegi liigutust ühistu nimel teha enne, kui on registrikande muutmine tehtud.

Et siis:
1) ühel on võimalus, aga pole volitusi;
2) teisel on volitused, aga pole võimalust.

Loomulik oleks olnud samm, kus volituste omaja loob võimaluse (läbi registrikande). Paraku on mindud seda teed, et kasutati võimalust...