Majandusaruanne

[lasnakas]

7.8.6 Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. Põhikirja muutus jõustub selle registrisse kandmisest.
Vot seda punkti me oma uude põhikirja enam ei pannud, sest ealeski ei tule meil 50% korteriomanikest üldkoosolekule. Põhikirja muutmiseks peab meil olema üldkoosolekust (teistkordsest) 2/3 osavõtjate nõusolek.
Näidis on näidis, näidispõhikirja iga punkti tuleb hoolega uurida ja mõelda, kas see oma majale üldse sobib. Peale muu on see näidis 2005.aastast, seega ka seadusi, korteriühistuseadus ja MTÜseadus, tuleb uurida.

[pimeloom]

Ja korteriühistuseaduses on ka punkt, mis käsib enne 1.jaan.2009 põhikirjad viia vastavusse uuega.

Paluks konkreetset punkti seadusest. Seadus on siin https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852

[pimeloom]

7.8.6 Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. Põhikirja muutus jõustub selle registrisse kandmisest.
Vot seda punkti me oma uude põhikirja enam ei pannud, sest ealeski ei tule meil 50% korteriomanikest üldkoosolekule. Põhikirja muutmiseks peab meil olema üldkoosolekust (teistkordsest) 2/3 osavõtjate nõusolek.
Näidis on näidis, näidispõhikirja iga punkti tuleb hoolega uurida ja mõelda, kas see oma majale üldse sobib. Peale muu on see näidis 2005.aastast, seega ka seadusi, korteriühistuseadus ja MTÜseadus, tuleb uurida.

See nüüd seadusega küll kooskõlas ei ole. KÜS räägib konkreetselt, et põhikirja vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema üle poole häälte üldarvust
§ 4. Korteriühistu põhikiri

(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust

[sirts]

Jah, põhikirja muutmisel on erinõuded, see ei allu sellele, mida juhatus tahab või mitte. Kui ka teie seda punkti põhikirja ei pane, kehtib see ometi, kui ta on seaduses niiviis sätestatud. Vaid seda, mida seadus ühemõtteliselt ja otsesõnu ei reguleeri, saate teie ise kokku leppida.
Seda põhikirja ekyli kodulehel ei tasu küll üksüheselt kopeerida. Nagu ma siin eespool ütlesin, ei ole mõtet kõike põhikirjas reguleerida (näiteks kulude arvestamise põhimõtteid), sest seda võib olla aegajalt vaja muuta ja siis võib see olla peaaegu võimatu, kui kunagi ei saada kokku 50+1 ühistu liiget koosolekule.
Mõnede punktide puhul tasub vaid vihjata, et "kui seadusest ei tulene teisiti" . Ka see välistab, et peaksite hakkama kohe põhikirja muutma, kui seadus muutub.

[lasnakas]

Siin see konks ongi.
Näidispõhikirjas on kirjas: 7.8.6 Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. .
Korteriühistuseaduses on aga kirjas: (1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. , aga pole öeldud milliste häälte üldarvust.
Meil oli ka algselt mingi samalaadne näidispõhikiri, mille alusel ei saanud me isegi uut juhatuse liiget registris registreerida. 50% kokku saada oli tõeline katsumus, aga ära tegime ja võtsime vastu ka uue põhikirja.
Nii ongi meil põhikirjas, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud pool korteriomandiga määratud häältest ja juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse sama päevakorra alusel kokku uus üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline olenemata osalejate häälte arvust.

[pimeloom]

Nojah, sinuga lasnakas tuleb nõustuda. Kuigi peab möönma, et ilmselt on seadusepügal kehvalt sõnastatud.
Paraku ei võeta ühtegi otsust vastu vähemushäältega, seega ei oleks ka seaduses mõtet põhikirja kohta eraldi märkida, et peab üle poolte häältest olema.

[k24]

Lasnakal ei ole õigus. Häälte üldarv on väga konkreetse sisuga termin ja tähendab kõikide KÜ liikmete arvu. Reeglina häälte üldarv=korterite arv. Põhikirja muutmiseks PEAB otsuse poolt olema rohkem, kui pool häälte üldarvust. Küll võib põhikiri määrata, et kvoorum on koos nt 2 häälega, aga see 2-häälega koosolek ei saa põhikirja muuta. Meil nt on häälte üldarv 60 ja põhikirjaga on määratud, et ÜK on otsustuvõimeline 25 häälega. Selle 25 häälega saame muidu kõike otsustada, aga kui nüüd uut põhikirja tahame vastu võtta, siis peame ikkagi 31 häält kokku saama. ...... ja põhikirja muutmisel on veel oluline teada, et MTÜS § 23 lg 2 kohaselt jõustub uus põhikiri alles registrisse kandmisel.

[sirts]

Hakkasin siin mõtlema, et tegelikult võib kõike teha, jamaks läheb ainult siis, kui keegi otsuse vaidlustab või tuleb dokumente revideerima. Neid asju aga, mis peavad käima registri, on ka üsna vähe.

[pimeloom]

Hakkasin siin mõtlema, et tegelikult võib kõike teha, jamaks läheb ainult siis, kui keegi otsuse vaidlustab või tuleb dokumente revideerima. Neid asju aga, mis peavad käima registri, on ka üsna vähe.

Ma olen täielikus hämmingus. Sirtsult poleks nagu sellist avaldust osanud oodata.
Tegelikult võib ju kõike seadusevastast teha. Karistatakse vahelejäämise eest.

[sirts]

Pimeloom, see oligi sellise sarkasmiga kirjutatud. Kui lugeda siin järjest selliseid üleskutseid ja õpetussõnu, kuidas peaks ikkagi seadusest kõrvale hiilima. See ongi just see asi, miks ma nagu tahaks ise sellest korteriühistute süsteemist välja astuda, sest kohati tundub lausa mõttetu rääkida inimestele, miks meie ühistu ei saa teha samamoodi kui naaberühistu, kus kõik on hästi odav, ei esitata mingeid aastaaruandeid, arve korteriomanikele esitatakse käsitsi kirjutatud lipikul, mis sageli vihikust või mujalt välja rebitud, kus ei sorteerita prügi jms, mida iganes põhjendusi annab välja mõelda. Jne, jne, jne
Selline asi ajab lõpuks lihtsalt lolliks.

[lasnakas]

Lasnakal ei ole õigus. ...... ja põhikirja muutmisel on veel oluline teada, et MTÜS § 23 lg 2 kohaselt jõustub uus põhikiri alles registrisse kandmisel.

On küll mul õigus. Uue põhikirja tegemisel võtsin eeskuju suurelt juristide liidult ja meie uus põhikiri kinnitati registris ilma ühegi kommentaarita.
MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13110829
§ 7. Põhikiri
üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
§ 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
Suure maja puhul on mõeldamatu ilma tagant torkimata saada kokku 50% liikmetest ja ka siis saad selle % koos volitustega kätte. Suure maja puhul pole mõtet käia mööda kortereid ja paluda ning anuda, et ole nüüd ikka hea mees ja tule palun koosolekule. Kes tulevad, need tulevad ja neil on ka midagi mõistlikku öelda ning ettepanekuid teha. Peale selle, kõigil on majanduskava enne üldkoosolekut käes, nii et kõik teavad ise, millest ilma jäävad või mitte, sest kardinaalseid muudatusi ses osas meil nagunii ei tehta.
Väikese maja puhul peaks küll üle 50% kohal olema, sest inimesi niigi vähe, maja väike ja oluline igaühel hääletada, mida kõigepealt remontida ja palju raha koguda.

[k24]

On küll mul õigus. ...... meie uus põhikiri kinnitati registris ilma ühegi kommentaarita.

Helista EKÜL'i juristidele või kohtu registriosakonda ja palu kohtunikuabi jutule. Loe ette KÜS § 4 lõike 1 sõnastus ja siis selgita oma juhtumit, kus võtsite oma uue põhikirja vastu korduskoosolekul lihthäälteenemusega nii, et kohal ei olnud pooli ühistu liikmeid ja küsi, et kas saab selle uue põhikirja nüüd registrisse kanda või mitte.

[Triine]

Vabandan ette, kui on erakordselt rumal küsimus. Aga mitte ei saa sotti, kas peaksime 2010. aasta majandusaasta aruande kindlasti esitama sel aastal (2011), või võiksime seda teha ka järgmisel.

Meie KÜ on loodud 2010. aasta lõpul. Kinnitatud põhikiri ütleb, et ühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Kas sellega oleme endalt võtnud võimaluse teha esimesel aastal majandusaasta pikemana kui 12 kuud (st esitada majandusaasta aruanne 2012)? Või kehtib Raamatupidamise seaduse §13 võimalus meile sellegipoolest?

Olen ette tänulik, mistahes viidete eest.

[leammj]

Esimene Majandusaasta võib teha 18 kuu möödudes

[lasnakas]

Raamatupidamise seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010012
3. peatükk
MAJANDUSAASTA ARUANNE
§ 13. Majandusaasta
(1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud.
(2) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
_________
Te toimite täiesti seaduslikult, kui esitate esimese aastaaruande 31.12.2011 seisuga.

[1amonna]

Tere!


Kui teid haldas BREM ja tegi ka raamatupidamist, siis nemad peavad ka majandusaastaaruande tegema. Kui nad seisuga 31.12.2010 pakkusid raamatupidamisteenust teile siis nemad peavad tegema eelmise majandusaastaaruande. Kui te olete ÜHISUS, siis seda tegema ei pea.

[sirts]

Pole üldse oluline, kes konkreetselt raamatupidamise aastaaruande teeb. Selle eest vastutavad ikkagi juhatuse liikmed, kes aruande allkirjastavad.
Loomulikult on loogiline, et raamatupidaja või firma, kes on teinud teie raamatupidamist, koostab ka aastaaruande. Aga see ei pea tingimata nii olema.

[rewa2]

Mida teha sel juhul kui üks kuu enne KÜ aastaaruande üldkoosolekut ühistu revident on läinud manala teele? (Kü pole revisjonikomisjoni, on vaid revident)
Kas üldkoosolekul aastaaruande juurde on vaja revisjoni akti või aruannet?

[sirts]

Võtate maksuametiga ühendust ja räägite asja ära, saavad aru küll. Põhimõtteliselt on see ühistu enda teha, kui üldkoosolek lepib, et revisjoni ei tehta, siis on kõik ok.

[lasnakas]

Maksuametiga pole enam miskit tegemist. Juba teist aastat esitatakse KÜ aastaaruanne digitaalselt allkirjastatult elektrooniliselt https://ettevotjaportaal.rik.ee/ , kust siis kõik ametkonnad seda ise vaatavad.
Revisjoniakti pole registris aastaaruande juurde lisada vaja - see on vajalik vaid KÜ liikmetele, üldkoosolekule teadmiseks.

[sirts]

Õigus küll, lasnakas, ma siin rääkisin oma paari aasta tagusest kogemusest. Ei tulnud kohe meeldegi, et nüüd läheb ju elektrooniliselt.

[urmas88]

Revisjoniakti pole registris aastaaruande juurde lisada vaja - see on vajalik vaid KÜ liikmetele, üldkoosolekule teadmiseks.

MtüS § 36. Majandusaasta aruanne
(2) Juhatus esitab aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.

[ruuta100]

Kas ühistul peab olema revisjonikomisjon.
Meil majas ei olnud keegi nõus olema ja nii jäigi valimata.

[sirts]

Korteriühistu seaduse järgi ei ole revisjonikomisjoni (revidenti)otseselt nõutud. Ka audiitor on vaid soovituslik, st ühistu võib selle põhikirjaga paika panna.

KÜS ütleb, et "Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus.
[RT I 2006, 43, 326 - jõust. 22.10.2006] "

Mittetulundusühingu seadust tsiteeris juba urmas88.
Meie ühistus oli samamoodi, et revisjonikomisjon küll valiti, kuid oma ülesannet ta ei täitnud ja ühistu dokumente ei revideerinud. Mõtlesime samuti, et mis siis teha. Võtsin ühendust maksuameti inspektoriga, kes ütles, et kui ikka revisjoni ei tehtud, siis pole midagi teha. Ja kuigi meil on põhikirjas, et meil on ka revisjonikomisjon, ei ole maksuamet selle järeldusotsust kunagi nõutud. Võimalik, et see pole alati nii, et mõni maksuamtnik ikka nõuab, kuid mina arvan ka, et see on rohkem ühistu asi, kas ta usaldab oma juhatust või mitte. Ka seadused lähevad siin paraku vastuollu, nagu meil ikka juhtub.