Korteriühistu Abi

Tere.
Olen revisjonikomisjoni liige ja ei saa kuidagi leppida esimehe palgaga.
Meie ühistuesimees saab kuus 10700.-
Mina arvan, et seda on palju. Kuna ei näe, et majas midagi tehtaks. Juhatuse koosolekul, selgus ka esimehe maja hooldamise poliitika: ärme üüri tõsta, laenu pangast ka ei võta maja hoiame korras hoolduskuludelt laekuva summaga. See on tore ja väga majaelanikke säästev poliitika. Aga kui minul tekkis küsimus, et miks siis esimehele selline palk kui ta tegeleb ainult jooksva hooldusega ja kas ei võiks tema palka vähendada 5000.- võrra, siis säästaksime hoolduskulusi igal aastal koos sots maksuga veel ligikaudu 60 000-70 000. Siis ei jõudnud ma ära kuulata seda pahameelt, mida see tekitas. Kuidas esimees töötab ikka 24/7 tal on nii suur töökoormus.
Ma ei tea mida arvata.
Igatahes tegin ettepaneku järgmisel koosolekul arutada tema palka. Ei tea kas käitusin õieti.

Kõige paremini tehtud töö ongi see, et pole töö tegemist märgata, kuid kõik toimib. Luuaga edasi-tagasi tolmu laialilööjaid on küll ja küll, sõnades teevad ropult tööd, kuid tulemust näha pole.
Palju või vähe palka, see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Võtke haldus- ja hooldustööde hinnapakkumised oma majale mõnelt kinnisvara hooldamisega tegelevalt firmalt ja võrrelge neid oma maja hoolduseks tehtud kõikide kuludega.

Aga meie ei näe ka tulemusi kogu asi selles ongi. Ja kuna tulemusi ei ole, siis võiks talle poolevähem palka maksta selle eest , et ta olemas on.

Olen lasnaka kirjutatuga täiesti nõus.
Ja sulle, lugupeetud majamoor, võiks öelda seda - see, kas sina oled nõus ühistu esimehe palgaga või mitte, on sinu subjektiivne arvamus. Ühistu esimehe tasu suuruse otsustab üldkoosolek ja soovitan sul siiralt järgmine kord kandideerida ühistu juhatusse ja seal esimeheks. Siis näed kõige paremini, on esimehel midagi teha või mitte.

Puht uudishimust küsiksin kui suur see ühistu on, mille juhatuse esimees sellist tasu saab?

Vot selle palgaga oligi nii, et kui see määrati st. esimees ise määras endale palga (tegi ettepaneku, et tema palk võiks olla selline), siis selleks koosolekuks oli kogutud ~52 volitust, aga koosoleku päevakord kajastati peale volituste korjamist. inimesed ei olnud rahul, kuid teha polnud midagi ise nad olid volitusi andnud. Peale seda jama ei ole esimees saanud üle 5-6 volituse, sest teda ei usaldata majarahvas tunneb end petetuna.

Hea majamoor. Sa jätsid küll kiivalt vastamata mu küsimusele, et kui suur on see ühistu. Kui esimehel oli kogutud 52 volitust, siis peab tegemist olema ikka väga suure ühistuga.

Hämmastab see, et kuidas ühistu liikmed volitasid kedagi enda eest koosolekul osalema, kui ei olnud teada veel koosoleku toimumise aega ega päevakorda. Ja kui üldkoosoleku toimumise aeg oli liikmetele ilma päevakorrata teatavaks tehtud, siis see on seaduse rikkumine. Miks revisjonikomisjon sellel toimuda võimaldas?

No kui majarahvas pole rahul, et esimees niipalju palka saab, siis saab selle üldkoosolek ju iga kell ära muuta. Loodetavasti pole mingit siduvat lepingu juhatuse esimehe palga osas, et näiteks kolmeks aastaks palk paika pandud. Ka siis saab kõike muuta. Üldkoosolek on kõikvõimas.

hea majamoor, Kuidas sai juhatuse liige nii palju volitusi. Kui oleks ühel tava liikmel nii palju volitusi siis iseasi. Aga juhatuse liikmele anti nii palju. See ju huvidekonflikt.Ma käin ja korjan endale üle 50 -ne volikirja. Mis nii viga hääletada juhatuse liikmel.nende volikirjadega saab , mis iganes siis teha.
Keskmine KÜ teenustasu on 1kr/m2. Koos kõikide maksudega. Kui on suur maja siis võib olla isegi vähem.Mustamäel on mõnel 30-40kr. korter.ja maksud ,maha.

216 korterit majas. See toimus eelmistel valimistel ja revisjonikomisjoni polnud olemas. Oli ainult juhatus ja ennem seda oli üks tume maa kus kõik tahtsid juhatusse, aga kedagi ei lastud. Sõda oli.
Siis moodustus 7 liikmeline grupp, kes hakkasid etteotsa. Ja ei lase kedagi sinna. Iga uus kandidatuur keda koosolekul üles seatakse laidetakse maha ennem kui hääletamiseks läheb. Neil on oma sõpruskond kellega nad tahavad koos olla. Varsti peab tulema uus koosolek, sest ühte nende sõpruskonnast pole siiamaani saanud juhatusse (see 5 koosolek) valitud ja nad ennem ei jäta kui saavad ta sisse.
ka minule on see küsimus kuidas nad said nii palju volitusi, aga vastust pole ma saanud peale selle, et inimesed ise kirjutasid. Kahjuks on see juba natuke üle 2 a vana ja sain aru, et see on aegunud probleem.

Sinul, kui revidendil on õigus esitada juhatusele nõudmine, et juhatuse selle probleemi lahendamiseks ÜK kokku kutsub ja sellest ei saa juhatus keelduda. Lisaks veel selline asi, et kui hääletatakse juhatuse palga küsimust, siis MTÜS § 22 lg 4 kohaselt juhatuse liikmed ei tohi hääletamises osaleda seega ei osale hääletamises ka neile antud volitused ja otsus võetakse vastu ülejäänud kohal olevate häälte häälteenamusega.

Ja kui muud ei jää üle, siis kohtutee on veel üks võimalus.

Sellel juhul on see ilmselt vältimatu. Ma ei usu, et see esimees hakkab vabatahtlikult midagi tagasi maksma

Miks tagasi maksma, lihtsalt uuest koosolekust uus palk.

Tean ühte KÜ-d , kus revideerimise käigus tuli välja , et juhatuse liige tegi omavoliliselt endale juhatuse teenustasu. Mis ületas koosolekul vastuvõetud eelarvest.Seal oli nii, et eelarves oli brutto ja ta tegi sellest netto.Ta kutsuti üldkoosolekuga tagasi. Muidugi rahvas nõudis , et see raha peab ta tagasi maksma. Uus juhatus ei hakkanud seda läbi kohtu tegema. Vahe oli kusagil 12000.Ma täpselt ei tea. Sellest miinus tulumaks ja sotsmaks.Kuus oli tema ületatud summa kusagil 200 kr/kuus. Nii, et selle summa pärast ei hakatud kohtuteed käima. Võibolla ka siin samane olukord.Kui revident on suuteline selle ära tõestama Siis saab kohtuteel selle summa tagasi, Aga muidu küll mitte.Tehke tõesti uus koosolek ja uus eelarve. Kinnitage see.

Palk võib ju uus olla ja tema võib ka esimehe kohustustest keelduda.
Fakt on aga see, et ta on ise endale palga määranud ja see on ebaseaduslik ja kuulub tagastamisele.

Ma küll kusagilt välja ei loe, et ta ise määras omala palga. Majamoori jutust võib aru saada, et tegi ÜK-l ettepaneku ja see sai poolthääled. Samas võib kahtlustada, et selle ÜK otsused pole õiguspärased, kuna ÜK kokku kutsumise reegleid on rängalt rikutud (nt päevakord ei olnud teada). Teine karm rikkumine tundub olevat see, et juhatus ise hääletas palga küsimust.

Kui ma revident oleks, siis ma teekisn juhatusele ettekirjutuse pöödruda nimetatud ÜK otsuste tühisuse tuvastamiseks kohtusse ja annaksin selle täitmiseks ka tähtaja. Kui seda tähtajaks ei tehta, siis nõuaks probleemi lahendamiseks ÜK kokku kutsumist (päevakord: 1. juhatuse tagandamine ja tekitatud kahju hüvitamine 2. majanduskava sh juhatuse palga muutmine 3. uue juhatuse valimine), millest nad keelduda ei saa. ÜK-l saab juba kõike edasist otsustada: 1. pöörduda kohtusse otsuste tühistuse tuvastamiseks 2. juhatus tagandada ja vastutusele võtta 3. uus juhatus valida jms.

Ps. segaduste vältimiseks kajastan mina majanduskavas palgakulusid kogumaksumuses nt esimehe palgafond, kojamehe palgafond jne. Siis on selge, et see on ühistu jaoks kogumaksumus.

Kuid keegi vabatahtlikult midagi tagasi ei maksa.Kõik läheb läbi kohtu.Oleneb summast. Kui on ikka korralik summa siis tasub seda igaljuhul teha. Ega paljudes KÜ-des seda ei kontrollita või ei osata.Sest Revident peab kontrollima raamatupidamis dok. koos kõikide lisadega. Tegelikult juhatus on kohustatud edastama originaal juhatuse- ja üldkoosoleku protokollid raamatupidajale.

Samas on juhatuse vastutus kollektiivne. Peaks kehtima ka sellise palga määramise osas.

No kui on ilmselge, et esimees on nt 20k ülearu saanud, siis ta on võibolla nõus selle tagastama, sest kohtus lisanduvad summale olenevalt asjaoludest veel kohtukulud, viivised, erisoodustus jms. Kokkulepet peab ikka enne proovima.

sirts kirjutas:Samas on juhatuse vastutus kollektiivne. Peaks kehtima ka sellise palga määramise osas.

Tagasi peab maksma ikka see kes ülearu sai, teised võib vastutusele võtta selle eest, et seda toimuda lubasid vms.

Kui raha saanu seda vabatahtlikult ei tee, siis on võimalik, et juhatus selle esialgu maksab ühistule tagasi, või siis otsustab kohus, kuidas õigem. Suuri summasid on üldiselt raske tagasi nõuda. Kohus võib leida ka, et kuna juhatus (või siis esimees) kogus ebaseaduslikult omale poolehoidjaid, siis vastutab tekkinud kahju eest ka juhatus kollektiivselt ja kõik juhatuse liikmed kannavad kahju. Kõik oleneb asjaoludest.

Mnjaah, maapiirkonnas teevad paljud (kui mitte enamik) KÜ esimehi tööd täiesti tasuta või mingi 500.- või heal juhul 1000.- eest. Ja samas ikkagi kuuleb siin-seal lõrinat, et ei tea ikka, mille eest raha makstakse ... TÖÖ EEST, vastaksin mina.

Kusjuures ollaksegi veendunud, et KÜ esimees peabki tasuta tööd tegema. MTÜ võrdub neile tasuta tööna.

see 10k pole üldse palju, 200+ korteri majandamise eest. ja pealegi iga vähegi nutikam saab selle raha ka siis oma taskusse kui ta kasvõi pealtnäha tasuta tööd teeb.

Tore on tõdeda, et üks teadmainimene on taas meie sekka tee leidnud:P