Meil on uus maja, kortereid kokku 18, kuhu siis viimase 3 kuu jooksul on inimesed sisse kolinud.
Küsimus selles, et praegune haldusfirma oleks vaja välja vahetada (seda nii minu kui ka naabrinaise arvates), sest arved on väga suured ja kütte perioodi arveid me ei ole veel saanud, aga võin vaid ette kujutada...
Leping praeguse haldusfirmaga kehtib käesoleva aasta lõpuni, kui selleks ajaks ei teatata soovist lõpetada, pikeneb see automaatselt.
Aga kuna ma teisi naabreid ei tunne, näen vahest parklas mõnda, siis tahaks teada, kuidas seda korteriühistu alustamise teema käsile võtta? Mul pole õrna aimu ka, kas keegi selle aska peale veel mõelnud on ja kes üldse initsitiivi peaks näitama? Tundub, et kui ise algust ei tee, siis jääb kõik nii nagu on, aga mina küll ei ole nõus selliseid summasid edasi maksma jääma.
Nagu ma aru saan, tuleb teha üldkoosolek, kus kõik annaksid oma nõusoleku ühistu loomiseks, aga kas selleks peaksin tegema mingid infosedelid ja postkasti kõigile panema?
Peale seda tuleb vist ühistu põhikirja koostamine ja siis saab minna notari juurde? Kui kaua see ajaliselt üldse aega võtab? Arvata on, et keegi meie majast seda ühistut nä vedama ei hakkaks, et arvatavasti võtaks hinnapakkumise mõnelt haldusfirmalt, aga oli siin oktoobri alguses maja üldkoosolek, kus elanikel tekkised mõned küsimused. Alates sellest, et tõkkepuu vaja ära vahetada ja mingid maja ehitusliku poole pealt vaja mõned muudatused, et kelle pärusmaaks need siis sel juhul jäävad, kas uue haldusfirma?
õhesõnaga mu jutt on päris segane, aga loodan et saate aru ja oskate nõu anda.
Päris algusest vol. 2
Moderaator:Heino
Loomine
See on nii ammu läbi käidud etapp, aga põhimõtteliselt peaks enne üldkoosolekut olema valmis juba põhikiri mida kinnitada. Aga võta lahti Korteriühistuseadus ja selles on väga täpselt olemas kõik mida vajad. Kaua see aega võib võtta. See on päris keeruline küsimus. Põhikirja näidiseid on jalaga segada, aga siiski tuleb vaadata ja täiendusi teha, et see saaks ikka teie vajadustele vastav. Ei tohi ainult vastuollu minna MTõ seadusega. Vanasõna ütleb, et kaua tehtud kaunikena, aga samas on aeg liialt kallis. Kõik oleneb ikka teie võimalustest
Lisan juurde, et paljudes kohtades ei ole vaja notari juurde minna sest juhatuse liikmete allkirja tõestamise õigus on ka valla- ja linnasekretäridel. Aga mitte kõigil ja kõik seda ka teha ei taha.
Jõudu sest iga algus on raske
Lisan juurde, et paljudes kohtades ei ole vaja notari juurde minna sest juhatuse liikmete allkirja tõestamise õigus on ka valla- ja linnasekretäridel. Aga mitte kõigil ja kõik seda ka teha ei taha.
Jõudu sest iga algus on raske
Firmasi, kes õhistu moodustamise teenust osutavad, on hulgim. See teenus ei ole ei tea kui kallis. Vist paar tuhat. Nad viivad läbi üldkoosoleku, toovad näidispõhikirja (ainult peab hoolega lugema ja kui vaja muudatused eelnevalt tegema), käivad notari juures ja vormistavad juriidiliselt kõik, mis vaja. Kui kogemusi pole, võib midagi viltu minna ja vea parandamine nõuab aega. õldkoosolekul, kus otsustatakse ühistu moodustada, tuleb igatsugu dokumente vormistada, näit. asutajaliikmete nimekiri, kui ikka midagi ei tea, on raske. Samas lepingud vee, kütte jm. firmadega peate ikka ise vormistama, kui just haldusteenust ei võta ja ka siis peab olema leping õhistu ja firma vahel, mitte haldusfirma ja näit. kütte firma vahel. Pangaga asjad korda ajama ja Eesti Postiga leping sõlmida. Oi, palju oli jakerdamist.
Tahaks täiendada veidi. Põhikiri - on korterühistu liikmete vaheline leping mis ei tohi minna vastuollu EV seadustega, kuid milles saate oma majale vastavaid leppeid sätestada.
Näiteks: kas revisjoni valitakse oma majast või üldse ei valitagi revisjoni, ka juhatuse liikmed peavad olema oma majast või kes iganes, või kord kuidas juhatuse liikmeid valida ja kuidas ja millal neid maha hääletada, millised peavad olema juhatuse liikmete ja revisjoni pädevusnõuded ja kompetents, kuidas ja millistel tingimustel juhatuse liige ise saab tagasi astuda, kas ja milliseid rahalisi piiranguid juhatusele seatakse, milline on Kõ liikmete vastutus ja millised kohustused (seadusest tulenevatele lisaks või siis täiendatud), milline on korteriomanike päärdumistele vastamise kord, milliste küsimuste lahendamine ei ole juhatuse pädevuses, kas Kõ peaks ka kasumit teenima ja millistel tingimustel …jne.
Seadustest: õldiselt peaksid teadma millistest seadustest tekkivate küsimustele vastuseid leida, kuid eelkõige tutvu Korteriomandiseadus, Mittetulundusühingute seadus, Korteriühistuseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus (vaata § 32 – tegutsemine heas usus ja 35 – hoolsus ja lojaalsus), Põhiseadus (vaata § 48 – ühinemisvabadus)
Lisaks muidugi V•S, RPS, ..jne
NB! Kõ on oma olemuselt samaväärne organisatsioon, kui mis iganes äriühing. Vahe on selles, et üks teenib kasumit ja jagab seda omavahel ning teine on kasumi taotluseta organisatsioon st ei jaga seda omavahel
Näiteks: kas revisjoni valitakse oma majast või üldse ei valitagi revisjoni, ka juhatuse liikmed peavad olema oma majast või kes iganes, või kord kuidas juhatuse liikmeid valida ja kuidas ja millal neid maha hääletada, millised peavad olema juhatuse liikmete ja revisjoni pädevusnõuded ja kompetents, kuidas ja millistel tingimustel juhatuse liige ise saab tagasi astuda, kas ja milliseid rahalisi piiranguid juhatusele seatakse, milline on Kõ liikmete vastutus ja millised kohustused (seadusest tulenevatele lisaks või siis täiendatud), milline on korteriomanike päärdumistele vastamise kord, milliste küsimuste lahendamine ei ole juhatuse pädevuses, kas Kõ peaks ka kasumit teenima ja millistel tingimustel …jne.
Seadustest: õldiselt peaksid teadma millistest seadustest tekkivate küsimustele vastuseid leida, kuid eelkõige tutvu Korteriomandiseadus, Mittetulundusühingute seadus, Korteriühistuseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus (vaata § 32 – tegutsemine heas usus ja 35 – hoolsus ja lojaalsus), Põhiseadus (vaata § 48 – ühinemisvabadus)
Lisaks muidugi V•S, RPS, ..jne
NB! Kõ on oma olemuselt samaväärne organisatsioon, kui mis iganes äriühing. Vahe on selles, et üks teenib kasumit ja jagab seda omavahel ning teine on kasumi taotluseta organisatsioon st ei jaga seda omavahel
