Korteriühistu Abi

Kas saan õigesti aru, et kuna ühisus pole juriidiline isik, siis ei saa ühisusel olla ka arveldusarvet ja seetõttu on ainuvõimalik, et ühisuse rahakotirauad on haldusfirma käes?

Ühisuse puhul on raha valitseja arvel. Ühisus toimib KOS alusel, sellest tulenevalt ongi kõik finatsid valitseja e. haldusfirma arvel.

KOS § 21. Valitseja õigused ja kohustused
(1) Valitseja on õigustatud ja kohustatud:
1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest;
2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid;
3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid;
4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid;
5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
(2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel:
1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid;
2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi;
3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid;
4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid;
5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata.
(4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust.

Tähelepanelikult loe lg 4 läbi. Omanike phisuse puhul sõlmib lepingud teenuste tarnijatega s.h soojuse, vee, prügi jne vaitseja e. haldusfirma, kes vastutab ühisuse kohustuste täitmise eest. S.t. kui maja jääb võlgu, maksab vailitseja omast taskust arved kinni.

Valitseja võib olla ka eraisik st selleks ei pea olema haldusfirma. Näiteks üks majas oleva korteri omanik hakkab teiste nõusolekul valitsejaks. Tema sõlmib valitsejana vajalikud lepingud ja korraldab tekkivate kulude jagamise omanike vahel. Ühisuse rahade oma rahakotist eristamiseks oleks soovitav teha valitsejana arveldused eraldi pangakontol.

Valitsejana eraisiku kasutamisel määravad mõned ühisused ka isiku, kellele valitseja tagab konto seisu vaatamise võimaluse (volitus konto andmete/väljavõtte saamiseks kontoris või internetipanga).

Roland66 kirjutas: ... S.t. kui maja jääb võlgu, maksab vailitseja omast taskust arved kinni.

Päris nii see ka ikka ei ole.
Võtame kasvõi Bremi näite, kus mõningates elumajades taheti komm.teenuseid välja lülitada. Kui ikka majas on hulgaliselt suures koguses võlglasi, siis "väiksemad" valitsejad ei hakka omast taskust võlgasid kinni maksma.

Heino kirjutas:

Roland66 kirjutas: ... S.t. kui maja jääb võlgu, maksab vailitseja omast taskust arved kinni.

Päris nii see ka ikka ei ole.
Võtame kasvõi Bremi näite, kus mõningates elumajades taheti komm.teenuseid välja lülitada. Kui ikka majas on hulgaliselt suures koguses võlglasi, siis "väiksemad" valitsejad ei hakka omast taskust võlgasid kinni maksma.

Omal kogemusi ei ole, aga seadust lugedes ja Bremiga seonduvaga tõendust leides olen ma nõus Roland66-ga.
Valitseja (nt Brem) on siiski teenuse tellijana lepingu partneriks . Tema vastutab kogu oma varaga lepingu tingimuste täitmise eest. Ja seda kuidas valitseja oma võlglastelt (korteriomanikelt) raha kätte saab ei huvita teenuse osutajat (Bremi puhul oli see nt Tallinna Vesi) mitte karvavõrdki.

Sama oht on ka saadab ka seda eraisikut, kes majast on nõus valitsejaks hakkama. Tema ju sõlmib enda isiku nimel lepingud ja võtab seega kohustused. Ja kui teenuse osutajale võlgu jääb, siis võib viimane esitada selle isiku maksejõuetuse puhuks pankrotiavalduse.