Korteriühistu Abi

Endine hooneühistu moodustab Korteriühistut. Veel varasematel EV perioodidel, kui hooneühistu oli veel elamuühistu ja veel varem kooperatiiv võis üldkoosolek otsustada kellele ühistu liige võib korterit (liikmesust) müüa. Nüüd taheti sama klausel põhikirja sisse panna. Väitsin, et seda ei saa enam teha, sest seda otsustab nüüd korteriomanik ise. Samas tunti muret, et korterit kasutataks ikka eluruumina, mitte näiteks juuksurisalongina ja võõrad inimesed hakkavad sisse välja voorima. Kas on võimalik seda nõuet, et korterit kasutataks ainult eluruumina lisada põhikirja või siis kodukorda?

UUUUU! Heino, kas oskad vastata!

Selle küsimuse õiguskindluse sätestab hooneregister, seda ei saa põhikirjaga /kodukorraga suvaliselt muuta.

tull6 kirjutas:Selle küsimuse õiguskindluse sätestab hooneregister, seda ei saa põhikirjaga /kodukorraga suvaliselt muuta.

Paraku ei ole Eestis enam alates 01.01.2004 olemas hooneregistreid. Neid asendab Riiklik ehitisregister. Ehitisregister seda küll ei reguleeri, et kas ma võin oma korteris pakkuda mingit teenust.

Kuidas teistel ühistutel on sätestatud? Kas ühistud on kokku puutunud sellega, et mõnes korteris on näiteks juuksur ja kuidas siis on tagatud teiste elanike turvalisus? Välisuks ka ei ole meil koodiga suletatav.

Meil ettevõtluse soovija korjas kõikidelt omanikelt nõusoleku kohta allkirjad

Seda ei saagi KÜ põhikirjaga reguleerida, see jääb küll ainult korteriomaniku otsustada. Seda enam, et teil ei ole koodiga välisust, vastasel korral ei saaks ta seda teenust osutada, sest ta ei tohiks klientidele uksekoodi avaldada ja kliendid ei saaks uksest sisse.

suisse kirjutas:Seda ei saagi KÜ põhikirjaga reguleerida, see jääb küll ainult korteriomaniku otsustada.

Põhimõtteliselt ei keela küll keegi ega miski seda põhikirjaga reguleerimast.

Seda enam, et teil ei ole koodiga välisust, vastasel korral ei saaks ta seda teenust osutada, sest ta ei tohiks klientidele uksekoodi avaldada ja kliendid ei saaks uksest sisse.

Kui koodiga välisukse all silmas peetakse fonolukku, siis seal töötab ju ideaalselt kutsumise variant. Ja ukse saab avada korterist.

Põhikirjaga ei saa te rikkuda põhiseadust - võtta korteriomanikult õigust kasutada ja käsutada oma vara.

Kui koodiga välisukse all silmas peetakse fonolukku, siis seal töötab ju ideaalselt kutsumise variant. Ja ukse saab avada korterist

.

Ma mõtlesin just koodiga ukselukku, mitte fonolukku.

suisse kirjutas:Põhikirjaga ei saa te rikkuda põhiseadust - võtta korteriomanikult õigust kasutada ja käsutada oma vara.

Keegi ei võta ju korteriomanikult tema vara sihipärase kasutamise ja käsutamise õigust.

Elva linna avaliku korra eeskirjad
2. AVALIKU KORRA NÕUDED
2.1. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häirita kaasinimeste rahu.

Korteriomandiseadus
§ 11. Korteriomaniku kohustused

(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;

Ettevõtlusega tegelemine ei ole tavakasutus.

Põhiseadus ütleb:

Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.

Ka ettevõtluse korral saab tagada teiste mittehäirimist, seega pole alust keelata ettevõtlust ainuüksi sellepärast, et see on ettevõtlus. Ka ei lähe see üldiste huvidega vastuollu, kui inimene teeb ettevõtlust.

Ütle mulle üks seadus, mis keelab oma vara kasutades teha ettevõtlust.
Ma saan aru, et korterisse ei saa teha ööklubi või töökoda, milles kasutatakse kõrge müratasemega seadmeid, sest see häirib tõesti naabreid, kuid seda ei tee juuksuritöökoja pidamine.

Paljud soovivad tõesti elada naabrite elu ja täpselt kirjutada ette, kuidas nad korterit kasutama peavad, kuid ärge minge sellega liiale. Samas võib mõnel voorida päeva jooksul edasi-tagasi rohkem külalisi kui juuksuri juurde - kas keelame siis külalised ka ära või paneme külaliste päevalimiidi peale

>>> ... paneme külaliste päevalimiidi peale ...
päevalimiidi ju vast mitte, aga näiteks meie maja ü/k-l on olnud jutuks [ja sedajagu - isegi KÜ kodukorras fikseeritud] , et mitte enam kord kuus [kvartalis[ võib korterimanik mõne väikse peo või tähtpäeva endale lubada ja ühes sellega, hilisemal ajal, kui maja ametlik öörahu (kl 23.00) ühes pisut valjema helitugevusega, kui see amelike eeskirjadega tõkestatud 30-40 dB, kõike seda - nö. mõistuse piirides.

suisse kirjutas: Ütle mulle üks seadus, mis keelab oma vara kasutades teha ettevõtlust.
Ma saan aru, et korterisse ei saa teha ööklubi või töökoda, milles kasutatakse kõrge müratasemega seadmeid, sest see häirib tõesti naabreid, kuid seda ei tee juuksuritöökoja pidamine.

Ma ei ole üheski oma postituses kirjutanud, et põhikirjas või kodukorras peaks keelama oma korteris ettevõtlusega tegelemise. Mina kirjutasin selle põhikirjaga reguleerimisest. Ja loomulikult tuleb seda reguleerida KOS-s ja KOV eeskirjadega sätestatud ulatuses.

Ma ei ole üheski oma postituses kirjutanud, et põhikirjas või kodukorras peaks keelama oma korteris ettevõtlusega tegelemise. Mina kirjutasin selle põhikirjaga reguleerimisest. Ja loomulikult tuleb seda reguleerida KOS-s ja KOV eeskirjadega sätestatud ulatuses.

Ja miks peab kõik asjad korduvalt üle reguleerima, kui seda on juba KOS-i ja KOV eeskirjadega tehtud. Samas on kodukorras nagunii kirjas, et ei tohi öörahu rikkuda, teisi häirida jms.

Teema algaski küsimusega:
Kas on võimalik seda nõuet, et korterit kasutataks ainult eluruumina lisada põhikirja või siis kodukorda?

Ja mina vastasin sellele. Põhimõte ju on:
Igaüks teeb omas korteris mis tahab peamine, et ta ei häiriks teisi - see on juba piisavalt erinevates õigusaktides reguleeritud.

suisse kirjutas: Ja miks peab kõik asjad korduvalt üle reguleerima, kui seda on juba KOS-i ja KOV eeskirjadega tehtud. Samas on kodukorras nagunii kirjas, et ei tohi öörahu rikkuda, teisi häirida jms.

Ei pea, tõepoolest ei pea. Millisest minu postitusest sa seda välja lugesid, et peab?

Aga omast kogemusest võin ma julgelt väita, et on väga vähe inimesi, kes loevad seadusi ja veel vähem on neid, kes loevad KOV õigusakte. Ühistu põhikiri peaks ja võiks olla neile tunduvalt lihtsamini kättesaadav ja seega ka loetavam.

Minu kogemus on jälle see, et põhikirja ka ei loeta. Loetakse ehk siis, kui tahetakse seda üldkoosolekul kinnitada ja siis ei viitsi kõik seda läbi lugeda. Hiljem, kui müüakse korter, siis uuele omanikule ei anna seda keegi vaid öeldakse, et mine ja võta Registrite osakonnast (tasu eest) ja ei anta isegi koopia tegemiseks seda juhatuse poolt.

Reguleerige kui palju tahes, probleemi korral lahendab selle kohus ikkagi nii nagu tema tõlgendab ja see ei pruugi kokku langeda selle mõttega, mis põhikirja vastuvõtmisel oli mõeldud.

Aitäh diskussiooni eest. Sain mõne hea näpunäite. Aga natuke vaidleksin vastu neile, kes väidavad, et võib oma korteris teha mida tahab. Kui omad või ostad korteri, peaks arvestama sellega, et sinu eraomand ei lõppe oma korteri välisuksega vaid sa oled kohustatud vastutama ka mõttelise osa korrashoiu eest. Sinna kuulub nii hoone, maja ümbrus, parkimine ja teiste elanike kodurahu. Sest sa elad kortermajas!! mitte eramajas. Kui see sind ei huvita siis vali endale eramaja. Kui tahad oma ettevõtlust arendada, palun väga üüri vastavas teenindusmajas ruumid, ei peaks seda tegema teiste kodurahu arvelt. Eestimaal on palju kortermaju, kus alumistele korrustele on tehtud mängutoad, poed, remondikojad. Kuidas suhtuksite neisse oma majas või kas ostaksite sinna endale korteri? Ettevõtluse arendamine kortermajas eeldaks teiste elanike luba ja põhikirjas punkt KOV st : Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ei peaks olema seadusevastane.

suisse kirjutas:siis uuele omanikule ei anna seda keegi vaid öeldakse, et mine ja võta Registrite osakonnast (tasu eest) ja ei anta isegi koopia tegemiseks seda juhatuse poolt.

Ei peagi kuhugi müstilisse Registrite osakonda minema, seda saab 25 krooni eest ka internetist äriregistrist. Ja see, mis juhatusse puutub, oleneb ikka konkreetsest juhatusest. Kõiki ei tasu oma mõõdupuuga mõõta.

Kõiki ei tasu oma mõõdupuuga mõõta.

Kes on väitnud, et kõikjal on nii. Ma tõingi ühe näite, kuidas võib tegelikkus erineda KÜ-des. See näide pärines aastast 2007 ja Tallinnas Sütiste tänava KÜ juhatuse suhtumisest liikmetesse (seda et raha eest saab rik.ee pealt tean ma isegi, kuid ka juhatuse liige oleks võinud seda öelda minu õele, kes seal elab). Kahjuks ei oska see juhatus isegi eesti keelt algtasemel, kuigi püüdsin vene keeles suhelda, et andmeid saada, siis sellist ülbet suhtumist annab vist ikka otsida.

Ise olen Lõuna-Eesti KÜ juhatuse liige ja raamatupidaja ning kui aga keegi liikmetest sooviks, saadaksin talle e-mailiga või prindiksin paberile, see pole ju mingi vaev. Aga mitte keegi ei soovi, kuigi korterid on omanikke palju vahetanud.

Vaatamata sellele, et mina olen oma kommentaarid kirjutanud heauskselt, et keegi ei häiri korteriomanikuna korteri kasutamisega naabreid, lendavad ikka väga sapised vastukommentaarid-targutused.