KÜ-st eraldumine

[killu]

Mure siis selline. 3a tagasi moodustati KÜ nelja maja peale kokku, igaühel oma kinnistu. Nüüd soovis üks maja eralduda. Tegid oma maja koosoleku ja otsuse. Teised majad ei osalenud. Anti dokumendid uue KÜ registreerimiseks, kuid register ei võtnud vastu - peab olema üldkoosoleku otsus. Seda pole ega saagi vist olema. Ometi väitsid juristid, et mitme kinnistuga KÜ-st saab üks maja eralduda kui poolt on rohkem kui selle maja pooled elanikud (nii ka oli). Mida nüüd siis teha? Kas tõesti ilma selle kõikide majade ja elanike üldkoosoleku otsuseta ei saagi lahku lüüa? Oskab keegi nõu anda, kes asjaga kursis?

[Valge]

Kui teil on üks ühistu, siis ütleb ka seadus seda, et üldkoosoleku otsusega saab selliseid otsuseid teha. Peate kõik majad kokku võtma ja kui teid on enamuses, siis on otsus juba ette teada.

[Heino]

Vaata ka seda http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Down ... et=65.html

[killu]

Meil siis tegu eraldumise, mitte jagunemisega. Eralduva maja otsus on olemas. Kuidas see siis loogiline on, et kui üldkoosolek ei nõustu, siis eralduda ei saa? Miks siis EKÜL-i jurist väitis, et eralduda saab eraldi kinnistute puhul suvaline maja (kinnistu) teistest sõltumatult? No ei saa ju vägisi seda ühte maja teistega koos KÜ-s kinni hoida?

[Toku]

Kas register põhjendas või viitas mingile seadusele, miks on vaja üldkoosoleku otsust? KÜ seadusest võib tõesti välja lugeda, et maja võib eralduda, kui vähemalt pooled selle maja elanikest soovivad. Seega nagu pole vaja teiste ühistusse kuuluvate majade nõusolekut. Või kehtivad antud juhul MTÜ seaduse punktid MTÜ jagunemise kohta (paragrahv 67)? Oskab keegi kommenteerida?

[Valge]

Eks siin kehtivad ikka kõik jagunemise paragrahvid - 2. jagu. Jagunemine

[sirts]

Vaadake oma põhikirja. Seal võib olla see kirjas, millistel tingimustel saate eralduda.

[Valge]

tavaliselt ei ole põhikirjades jagunemisest midagi kirjas, kuid kontrollida võiks igal juhul. Lihtsam ja kindlam on toetuda seadusele.

[rewa2]

Üks selline probleem: Et ühistu liige tahab ühistust välja astuda. Maja on gaasiküttel ja lahutab korteri ühisest keskkütte süsteemist ning tahab enda korterisse panna individuaalse gaasiahju. Ühistu esimees oli talle ütelnud,et kirjuta avaldus ja mine...
Kas see toiming on ikka seaduspärane?
Probleem algas sellest, et korteris ei elata aastaringselt ja juhatus oli sulgenud omavoliliselt keldris olevad püstaku ventiilid. Korteris oli talvel +9-12 kraadi sooja.....!! Aga arve peal see ei kajastunud, vaid küttearve oli ikka nagu kõigil.

[leammj]

Ma usun , et juhatusel ei olnud õigus nii toimida..Kui korteriomanik maksab kõik maksud ära, vahet pole kas seal elab keegi sees või ei.Selliseid kortereid küll.Tean korterit , kus tehakse juba oma viis astat remonti ja keegi sees ei ela. Makse makstakse pidevalt.
KÜ-st välja astuda saab ainult kui ta võõrandab korteri.
Kui korteriomanik soovib välja minna , küttesüsteemist , maksab ta ikka üldsoojust. See on 40%.Suur artikkel oli EKÜL kodulehel sellel teemal.Ja kui ta soovib end välja lülitada küttesüsteemist , siis peaks tegema süsteemile uue tasakaalustamise.

[pimeloom]

Korteriühistu on nn sundühistu. Sealt EI SAA välja astuda.
Korteriühistuseadus
Paragrahv 5. Korteriühistu liikmed
(1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras

[sirts]

Jah, KÜ on sundühistu. Ja see 40% nn üldsoojust ei ole ka mingi seadus. See on täpselt nii, nagu majas otsustatakse. Üldjuhul ei lubata eralduda majale projekteeritud küttesüsteemist üksikute korterite kaupa. Aga praktikas on siin palju agasid ja küsimusi.

[rewa2]

Mulle on teada juhus, kus korteriomanik on omavoliliselt radikad maha võtnud (elab viimasel korrusel) ja pannud igasse tuppa elektriradiaatorid.
Üks juhus on veel selline, kus neljanda korruse omanik on kõik siseseinad katnud paksu penoplastiga, radiaator on jäetud ainult kööki
Eks naabrite seinad kütavad!!