Põhikirja näidis
Moderaator:Heino
Tere
palun teie abi põhikirja näidise leidmisel. Soovime põhikirja uue redaktsiooni kehtestada, kuna vana on näidise põhjal tehtud ja väga üldsõnaline. Äkki keegi teab juriidiliselt korrekstet ning põhjalikku näidist viidata. Ette tänades.
palun teie abi põhikirja näidise leidmisel. Soovime põhikirja uue redaktsiooni kehtestada, kuna vana on näidise põhjal tehtud ja väga üldsõnaline. Äkki keegi teab juriidiliselt korrekstet ning põhjalikku näidist viidata. Ette tänades.
-
- Revident
- Postitusi:195
- Liitunud:05 Aug 2007 10:52
Re: Põhikirja näidis
http://www.ekyl.ee/9386
Päris asjalik alusmaterjal millele omapoolseid täiendusi teha.
Peale selle on internetis üsna paljud ühistud oma põhikirju üles riputanud.
Päris asjalik alusmaterjal millele omapoolseid täiendusi teha.
Peale selle on internetis üsna paljud ühistud oma põhikirju üles riputanud.
Re: Põhikirja näidis
Tänan.
Siinkohal tekkis selle põhikirjaga seoses mõned küsimused, mis jäid arusaamatuks.
Ühistu liikme õigusena on punktis 4.1.6 sätestatud järmist: nõuda tema korteris toimunud mõtteliste osade korrashoiuga seotud kahjude hüvitamist. Mida selle all on mõeldud? Milliste kahjude hüvitamist võib ühistu liige nõuda ja kellelt?
ka punkt 4.1.5 tekitas küsimusi. Nimelt sätestab see, et ühistu liikmel on õigus teha korteri ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta kui Ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist.
Kuidas seda mõista?
Kas põhikirjas võib sätestada, et Juhatus on ühe kuni kolmeliikmeline. või peaks see olema kindlalt sätestatud - juhatus on 3-liikmeline või siis näiteks juhatus on 1liikmeline. Kui võib nõnda sätestada, et Juhatus on ühe kuni kolmeliikmeline, siis tekib küsimus, et kui valitakse 2-liikmeline juhatus, siis kuidas otsused vastu võetakse? Poolthäälteenamusega? aga kui on mõlemad erimeelt? kuidas siis?
Ette tänades.
Siinkohal tekkis selle põhikirjaga seoses mõned küsimused, mis jäid arusaamatuks.
Ühistu liikme õigusena on punktis 4.1.6 sätestatud järmist: nõuda tema korteris toimunud mõtteliste osade korrashoiuga seotud kahjude hüvitamist. Mida selle all on mõeldud? Milliste kahjude hüvitamist võib ühistu liige nõuda ja kellelt?
ka punkt 4.1.5 tekitas küsimusi. Nimelt sätestab see, et ühistu liikmel on õigus teha korteri ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta kui Ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist.
Kuidas seda mõista?
Kas põhikirjas võib sätestada, et Juhatus on ühe kuni kolmeliikmeline. või peaks see olema kindlalt sätestatud - juhatus on 3-liikmeline või siis näiteks juhatus on 1liikmeline. Kui võib nõnda sätestada, et Juhatus on ühe kuni kolmeliikmeline, siis tekib küsimus, et kui valitakse 2-liikmeline juhatus, siis kuidas otsused vastu võetakse? Poolthäälteenamusega? aga kui on mõlemad erimeelt? kuidas siis?
Ette tänades.
Re: Põhikirja näidis
-Minu meelest ei peaks põhikirjas kordama seaduses sätestatud punkte, kuid eks see ole maitse asi.
Siin portaalis on põhikirjanäidiseid, kus on detailsemalt kohustused lahti kirjutatud. Vaata dokumendihaldusest http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Down ... id=42.html
Siin portaalis on põhikirjanäidiseid, kus on detailsemalt kohustused lahti kirjutatud. Vaata dokumendihaldusest http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Down ... id=42.html
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Re: Põhikirja näidis
Tänan näidise eest.
Siinkohal väike märkus. Põhikirja punkt 3.2 teine lause (Eelmise korteriomaniku Ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule-ühistuliikmele.) on õigusvastane.
Vastavalt korteriühistu seaduse §-le 5 prim lähevad korteri pärimisel/võõrandamisel üle uuele omanikule KÜ liikme (liikmelisuse) õigused/kohustused. Siin on ka Riigikohtu lahend 02.11.2005 TS asi nr 3-2-1-105-05 (RTIII 2005, 38,371) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=957564 - Korteri võõrandamisel ei lähe eelmise korteriomaniku korteriga seotud kohustused uuele korteriomanikule!!!
Siinkohal väike märkus. Põhikirja punkt 3.2 teine lause (Eelmise korteriomaniku Ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule-ühistuliikmele.) on õigusvastane.
Vastavalt korteriühistu seaduse §-le 5 prim lähevad korteri pärimisel/võõrandamisel üle uuele omanikule KÜ liikme (liikmelisuse) õigused/kohustused. Siin on ka Riigikohtu lahend 02.11.2005 TS asi nr 3-2-1-105-05 (RTIII 2005, 38,371) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=957564 - Korteri võõrandamisel ei lähe eelmise korteriomaniku korteriga seotud kohustused uuele korteriomanikule!!!
Re: Põhikirja näidis
Nojah, eks see juristide tekst ole neile arusaadav. Mina sealt kohtulahendist küll välja ei lugenud, et see KÜS paragrahv õigusvastane on. Seda selleks, ma ei ole ka jurist.
Nagu ma olen aru saanud oled Sa lauren KÜ juhatuse liige. Mina soovitaks sellise punkti põhikirja alles jätta. Seaduses ta on ja seega seadusvastane ta pole. Ja hulga lihtsam on ju uuelt liikmelt võlga nõuda, kui nelja tuule poole kadunud eelmiselt. Igal korteriostjal on ju võimalus enne ostmist välja uurida, on korteril võlgu, või mitte.
Nagu ma olen aru saanud oled Sa lauren KÜ juhatuse liige. Mina soovitaks sellise punkti põhikirja alles jätta. Seaduses ta on ja seega seadusvastane ta pole. Ja hulga lihtsam on ju uuelt liikmelt võlga nõuda, kui nelja tuule poole kadunud eelmiselt. Igal korteriostjal on ju võimalus enne ostmist välja uurida, on korteril võlgu, või mitte.
-
- Revident
- Postitusi:195
- Liitunud:05 Aug 2007 10:52
Re: Põhikirja näidis
Pole kah jurist, aga mina loen lahendist välja, et see puutub elamuühistusse, kes tegutsevad veel ühise tegutsemise lepingu alusel ja kus KÜ-d ei ole veel moodustatud. KÜ saab materiaalõigusliku aluse KÜS>MTüS ja elamuühistu vaid MTüS. See on väga oluline vahe Lauren.Lauren kirjutas:T..... Siin on ka Riigikohtu lahend 02.11.2005 TS asi nr 3-2-1-105-05 (RTIII 2005, 38,371) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=957564 - Korteri võõrandamisel ei lähe eelmise korteriomaniku korteriga seotud kohustused uuele korteriomanikule!!!
Re: Põhikirja näidis
Seda Riigikohtu lahendit tõi esile EKYL jurist korteriühistute juhtide õppustel
Re: Põhikirja näidis
Riigikohtu lehendid pole meil õigustloova jõuga ja olenevalt ajast ning asjaoludest võib sarnastes asjades tulla lahendedid ühte ja teistpidi. Kuni KÜS § 5 1 säte sellises sõnastuses kehtib ma seda ka kasutaks. Põhikirjast võib selle välja ju jätta, aga KÜ esimehena omaniku võlgnevuse korral ei kahteks kasutada.majaka kirjutas:Seda Riigikohtu lahendit tõi esile EKYL jurist korteriühistute juhtide õppustel
Re: Põhikirja näidis
k24. Proovige oma väidet mõnele juristile selgitada. Arvan, et nad naeravad Teid välja.
Kui on Riigikohtu lahend, siis seda järgivad kõik.
Kui on Riigikohtu lahend, siis seda järgivad kõik.
Re: Põhikirja näidis
Saan aru, mis mõtled ja osaliselt see nii ka on, aga seda vaid esimese asjassepuutuva seaduse muutumiseni. Riigikohus mõistab õigust (sh tõlgendab) ja Riigikogu loob õigust. Vaata ja näed, et ka antud lahendis on kirjas nt nii: " .... korteri omandamise ajal kehtinud x seaduses". Saad isegi aru, et kui seadus X, millele otsus tugines, peaks muutuma, siis tuleb ka erinev lahend.majaka kirjutas:.....kui on Riigikohtu lahend, siis seda järgivad kõik.
Otsuse sisust niipalju, et minuarust see suht elukauge. Pigem on mõistlik teha võlgade välja selgitamine võõrandaja kohustuseks, kui et KÜ peaks hakkama võlgnikku üle ilma taga ajama. Pakun, et EKÜL teeb mõne aja pärast ettepaneku seadust täiendada ja tulevadki erinev lahendid.