]]>
oi kui pikk ja põhjalik tekst, no põhimõtteliselt tellime selle nö ekspertiisi ära ja siis vaatab edasi mis saama hakkab.
lehes ka siin oli hiljuti artikkel, et üks hallituse põhjusi on see, et KÜ-d keeravad raha kokkuhoiuks kütte maha, mis ka täiesti tõsi.
Jep. Toatemperatuuri mõjul on, nagu kõigel siin ilmas, kaks erinevat tahku.lehes ka siin oli hiljuti artikkel, et üks hallituse põhjusi on see, et KÜ-d keeravad raha kokkuhoiuks kütte maha, mis ka täiesti tõsi.
a) Üldiselt on hallitusseenele kõige meelepärasemaks "troopika" kliima. S.t. et palju niiskust ja palju sooja. Seepärast ainuüksi temperatuuri tõstmisest kasu ei ole. Ikka niiskus on see (vesi) milleta ükski seen elada ei saa (olgu siis hallitusseen või puravik
mõlemad surevad kui vett ei saa).aga
b) mida külmem on ruum seda lähemale ruumi sisepinnale tekib see "külmapunkt" ehk koht kuhu kondenseerub vesi. Seega kui saaks ruumis hoida sellist temperatuuri, mille tulemusel ka piirdekonstruktsioonid (katuslaed, välisseinad) korralikult läbi soojenevad, olenemata konstruktsiooni soojapidavuse olukorrast, siis nihkuks külmapunkt ruumist väljapoole ja niiskus ei kondenseeruks toa seintele või lakke. Nõuka ajal toimunud ülekütmise pluss oligi see, et see küttis korralikult soojaks ka maja välisseinad ja tuppa kondentsi ei tekkinud. Ning üleküttes hoidsid inimesed tihti aknaid lahti ja niiskus ventileerus korralikult välja.
Aga ekspertiisi tellimine on igati õige tegu. Teevad kindlaks kust milline niiskus ja kuhu satub, mõõdavad erinevatest punktidest temperatuuri ning selgitavad välja külmasildade asukohad. Lisaks tasuks ekspertiisi koosseisu lülitada ka ventilatsiooni ekspertiisi (paneelmajal võivad ventkorstnad olla ka näiteks nii ämblikuvõrke täis, et ventilatsioon ei toimi ja vaja oleks tellida ka korstnapühkija).
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 20 Veebr 2009 22:32
]]>
Statistika:Postitatud Postitas kizzy — 20 Veebr 2009 18:33
]]>
1. Kui katus lasi kunagi läbi ja hiljem parandati, siis parandamine muutis katuse õhutihedaks ning eelnevalt läbi sadanud vesi ja niiskus jäi betoonkonstruktsioonidesse sisse. Mida rohkem kunagi läbi sadas seda suurem võib selle niiskuse hulk seal olla.
2. Sama seinavuukide parandamisega. Lahtistesse vuukidesse pääses väljast niiskus ja võibolla lausa vihmavesi. Niikaua, kui vuugid olid lahti, ventileerus (tuuldus) niiskus samat teed välja kust sisse tuli. Pärast vuukide täitmist jäi konstruktsioonidesse niiskus sisse.
3. Konstruktsioonidesse jäänud niiskus otsib soojal ajal aurustudes väljapääsu ning kui tal on lihtsam tee korterisse siis sinna ta ka tuleb. Külmal ajal kondenseerub nii konstruktsioonidesse jäänud niiskus kui ka korterisisene niiskus sina kus tekib külmapunkt (soojustamata seina puhul jällegi sisse).
4. Hallitus on oma olemuselt seen ja vajab elutegevuseks sooja temperatuuri, niiskust (õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi) ning toitaineid. Toitaineid saab betoonisegudest, veealuselistest värvidest, tapeedist ja eriti kipsplaadist. Hallitusseene tekkimiseks on olulised just need kolm tegurit (+ siis seene eosed mis väljast õhu kaudu korterisse satuvad).
5. Valdavalt on meie korterelamud ehitatud nõuka ajal ning neil ei ole sundventilatsiooni. Majad on ka vastavalt projekteeritud: S.T. et on ette nähtud uste ja akende vahelt toimiv loomulik ventilatsioon. Ja ventilatsioonikorstende hulk, paigutus ning lõõride arv ja läbimõõt on tehtud sellele vastavalt. Ei maksa arvata, et vene ajal lihtsalt midagi ehitati valmis. Ikka olid projektid ja vastavad tehnilised arvutused. Ehituskvaliteet muidugi jättis soovida. Aga see tähendab, et ei tohi omaenesetarkusest teha sisekliimat mõjutavaid ümberehitusi elamus.
6. Eluruumis peab kogu õhk vahetuma kahe tunni jooksul. Selle tagab hästi töötav ventilatsioon. Kui hoones pole sundventilatsiooni ja puitakende vahetamine totaalselt tihedate akende vastu viib õhuvahetuse alla lubatud 0,5 korra tunnis, muutub ruumide mikrokliima elamiskõlbmatuks.
7. Inimese hingab välja ja higistab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine annab 200 g vett inimese kohta, pesu kuivatamine radikate peal 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g. Kolm inimest tekitab umbes 5-7 liitrit vett auruna.
8. Esmatähtis on tagada niiskuse väljatuuldumine
Teiseks ülemäärase niiskuse juurdetekkimine.
Kolmandaks tuleb pinnad hoolikalt vanast elusast hallitusest puhastada.
Ekstreemsemsemad variandid on leeklambiga põletamine ja toas -20 kraadise külma olemasolu vähemalt kolm-neli päeva. (p.s. mitte kõik seenetüübid ei sure käredas külmas)
Siis soovitaks Boracoli`ga üle tõmmata (suht kallis) või 80-90 kraadise alkoholiga või siis kange pesuvalgendajaga.
Seejärel lasta kindlasti kõigel täielikult kuivada.
Niiskustõkke kasutamisel kaks külge: a) niiskustõke ei lase konstruktsioonis oleval niiskusel tuppa tulla aga b) ta ei lase sellel konstruktsioonil siis ka kuivada ja see niiskus võib välja tulla mujal. (see seest soojustamine ja kipsiga üle löömine on ka väga ohtlik sest kuigi näiliselt on algul sein puhas siis seal soojustuse taga kipsseina vahel võib vohada seeneparadiis ja on aja küsimus millal selle kahjulikud tolmusosakesed hakkavad korteris ringi lendama).
Terv. Fucs
Statistika:Postitatud Postitas Fucs — 29 Jaan 2009 18:31
]]>
Hallitusseente teke ruumides sõltub meist endist. Kui hooned on ehitatud, järgides hea ehitustava ning nende kasutamisel ollakse hoolsad, pole hallitusseeni vaja karta ja meid ümbritsev õhk on tervislik ja eostevaba. Kui mingil põhjusel on hallitusseened siiski tekkinud, tuleb esmajärjekorras likvideerida põhjused ning nad kaovad iseenesest. Keemiline töötlus lahendab probleemi ainult ajutiselt ja tihti on keemia kahjulikum tervisele kui hallitusseened ise. Kui siiski kahtlete ja soovite lisainfot, võite küsida e-posti aadressil kalle.pilt@emu.ee , vastame kõigile.
Kalle Pilt
Eesti Maaülikool
Maaehituse osakond
Statistika:Postitatud Postitas leammj — 09 Jaan 2009 21:55
]]>
]]>
]]>
]]>
]]>
]]>