Kõiki huvitab soojuse kokkuhoiu probleem. Kui te peate liiga suurte radiaatorite tõttu akent lahti hoidma siis raiskate soojust , mille eest maksate ise ja ka teised.
Tehniliselt on võimalik antud raiskamise lõpetada, paigaldades küttekeha ühendustorule väikese takistusega termostaatventiili . Tingimata on vajalik otsevoolutoruga enne ventiili, mille ülesanne on küttevee radiaatorist mööda juhtimine juhul kui toasoojus on saavutatud ja termosstaatventiil piirab küttevee läbivoolu radiaatorist.
Antud ühendus tagab teil vajaliku toasoojuse ning ei jahuta liialt maha ka küttevett, mis peab ka järgnevaid kortereid kütma.
Ainuke häda oleks selles, kui te ei käitu ,, korralikult" ning keerate termostaadi lõppu s.t. viimane hakkab toas hoidma ~25*C - veel hullem kui hoiate aknaid lahti-sest liigne ventileerimine raiskab koledasti soojust
Kui teil oleks normaalsuurusega küttekehad ja küttesüsteem on tasakaalus siis toob liigne ventileerimine kaasa õhutemperatuuri langemise toas allapoole soovitust , mis omakorda sunnib akna sulgema.
Kui ühistu inimested ei usalda Teid on neil omajagu õigus teilt rohkem küsida. Iseasi on kuipalju on küttekeha suurem vajalikust , samuti on problemaatiline seinte seestpoolne soojustus, mis vähendab maja küttekulu. Samas võib põhjustada liigniiskuse korral hallitusseente teket paneeli pinnal ( soojustuse all). Teie Tervise huvides oleks see kindlam sealt ära võtta-siis aga suureneb Teie korteri ja terve elamu küttekulu. Võib olla saate kaubale - väike risk tervisele = üleliia suured küttekehad koos eespoolpakutud termostaatventiilidega + normaalne käitumismall.
Statistika:Postitatud Postitas küttespets — 12 Dets 2008 01:56
]]>
onRusikareegliks võib olla, aga selle järgi süsteeme ei ehitata. Kui on mitmekordne maja ja vesi liigub ülevalt alla, siis alla jõuab jahtunud vesi, mis nõuab suuremat ribide arvu.
Kõik oleneb ka sellest, kas majas on ühe või kahetorusüsteem.Ühetorusüsteemiga on tõesti nii, et ühest püstakust läheb soe vesi üles ja teisest alla, ning lõpuradikad on jahedad. Selleks lisataksegi radiaatoritele lisaribisid. Kahetorusüsteemil on süsteemil on temperatuur ühtlasem. Onju veel tsirkulatsiooni pump, mis paneb vee kiiremini liikuma.Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 27 Nov 2008 07:56
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 26 Nov 2008 18:36
]]>
kütteperioodi alguses aitame natukene näpuga õhutmaisele kaasa (saab rutem õhut välja) talve jooksus sussutab iseseisvalt.
radiaatorite projekt pole veel tehtud, (hakatakse tegema seoses soojasõlme vahtusega/panemisega)
peaksin uurima kas vana projekt (kui olemas on) näitab midagi kw kohta või võimsuste.
kuidas ma saaksin olemasolevate radiaatorite võimsust hinnata?
ehk saan pildi teha ja siis teile siia hinnata arvata tooma, ehk keegi oskab margi / tüübi välja pakkuda?
Statistika:Postitatud Postitas TanelV — 26 Nov 2008 18:28
]]>
Statistika:Postitatud Postitas rewa2 — 26 Nov 2008 17:53
]]>
]]>
Seda kuulen küll esimest korda, et ühele korterile soovitakse panna suuremat ruutmeetritasu kui teistele. Las tõestavad, et radiaatorid imevad soojust ja las väljendavad seda kilowattides ja rahas võrreldes teistega.
Statistika:Postitatud Postitas ergon — 26 Nov 2008 15:15
]]>
Jõudu
Statistika:Postitatud Postitas kerstin133 — 26 Nov 2008 14:31
]]>
]]>