]]>
mele? Küsin seda sellepärast,et juhatuse poolt esitatud teave tuleb kahtluse
alla panna.Tegelikult esitatud ja allkirjastatud aruannet ei ole liikmetest
keegi näinud.
Statistika:Postitatud Postitas Lennujaam — 14 Okt 2010 15:23
]]>
Meie Riigikogu peaks kuidagi ikkagi kaitsma korterelamuid selles osas pankade ees. Panga intress ei tohiks olla suurem kui 4 %.
Statistika:Postitatud Postitas leammj — 21 Veebr 2009 10:41
]]>
Majandustegevus toimib nagu äriühingus.
Statistika:Postitatud Postitas tull6 — 20 Veebr 2009 01:53
]]>
Hooldus samuti.
Remondikulud kirjutan samuti kõik lahti.
Avariitööd eraldi.
Kontoritarbed,
Majahoidja tarbed, Üldiselt kirjutan korteriomanikele kogu majandusarunde lahti.
Eks see on mahukas töö kuid siis on mul koosolekul kergem seda neile seletada. Muidugi panen selle infotahvlile üles.
Majandusaruanne , mis me esitame maksuametile . seda ma ei esita rahvale, Sest sellest nad ei saa aru.Eriti pensionäärid.
Kuna mul on kaks laenu peal siis kirjutan neile palju makstud ja palju on veel maksta. Tegeölikult on mul see ka tehtud tabelina ja pandud välja kuni 2010 aastani, Võibolla te ei ole minuga nõus. Kuid teisiti loen ei ole mõtet teha. Korteriomanikele peab see esitama arusaadavas keeles.
Statistika:Postitatud Postitas leammj — 19 Veebr 2009 21:11
]]>
Lisaks on rahval raske aru saada raamatupidamise loogikast, et mis on tekkepõhine ja mis kassapõhine raamatupidamine, miks ühtesid arveid makstakse jooksvalt ja teisi tagantjärele. KÜl peab olema tekkepõhine raamatupidamine, mistõttu kommunaalmaksud jäävad justkui võlgadena üles jms.
Üks variant oleks kutsuda koosolekule rmpidaja. Kui see on oma maja inimene, on lihtne, kuid kui teenust osutab firma, siis peab selle eest täiendavalt maksma.
Teine võimalus aastaaruandest aru saamiseks on lasta seda enesele mõnel asjatundjal seletada. Kolmas võimalus asja arusaadavamaks teha, on võtta üldkoosolekul vastu otsus, et esitatakse aastaaruande lihtsustatud variant. Mina teen seda jooksvalt iga kuu ja siis panen kokku oma nii öelda aruande tehtud kulutuste kohta(justkui kassapõhiselt). Ja siis on päris palju alati olnud seletamist, miks mul ei ole võlgu näidatud, aga raamatupidamisaruandes on. No igatpidi on kellelgi ikkagi küsimusi.
Statistika:Postitatud Postitas sirts — 19 Veebr 2009 18:34
]]>
Maamaksu suurus on juba täna teada, kommunaalkulud arvestad viimase hinna alusel, hooldus- ja remondikulud - mis siin keerulist?
Võid ju lisada teksti, et kommunaalkulud makstakse vastavalt tegelikele kuludele ja esitatud arvetele.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 19 Veebr 2009 17:23
]]>
Sõltumata sellest, kas üldse, ja kui jah, siis milline on teatav vastuolu majanduskava koostamise metoodikas (näiteks: (a) kas ikka on mõtet kuude kaupa prognoosida ennustamatuid kulusid ja pärast aru anda ettenähtamatus olukorras tehtud KÜ juhatuse otsuste kohta, ja (b) kommunaalkulude kajastamise vajaduse kohta KÜ majanduskavas, jne), olen oma selle teema postitustes eelpool väljendanud teatavat kahtlust kahes asjas:
(1) KÜS raamistikus nõutava minu arvates liiga range majanduskava ülesehituse ja sellest rangusest tekkivate probleemide võimalike lahendusviiside suhtes;
(2) KÜ üldkoosoleku tavapärasel viisil toimetamise efektiivsuse suhtes (püüdes samas leida mingit üldiselt sobivat lahendust optimaalsele kÜ ü/k ülesehitusele).
Statistika:Postitatud Postitas tem — 19 Veebr 2009 15:57
]]>
..... mida täpselt kinnitada, ja mille suhtes aru anda...
ooh, no on ikka lugu ...
Ei ole see asi nii hull. ÜK kinnitab selle mida juhatus talle kinnitamiseks esitab. Küsimus pigem selles, et mida tuleb enne ÜK-d laiali jagada. On suur vahe, kas jagada laiali ~20 lk aastaaruanne või 2 lk bilanss koos majanduskava täitmise tabeliga. Loomulikult saavad huvilised täieliku aastaaruandega tutvuda, aga seda laiali jagada ...?ooh, no on ikka lugu ...
Statistika:Postitatud Postitas k24 — 19 Veebr 2009 15:05
]]>
Statistika:Postitatud Postitas tem — 19 Veebr 2009 14:48
]]>