Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 12 Mär 2011 17:11
]]>
Natuke lugemist sellel teemal.
Riigikohus selgitas oma lahendis nr 3-2-1-151-10 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2011. a määrus, http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-151-10) korteriomaniku õigusi ehitise juurde kuuluva maatüki parkimiseks kasutamisel.
Tore leid. Tänud. Kiitus Sulle. Riigikohus selgitas oma lahendis nr 3-2-1-151-10 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2011. a määrus, http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-151-10) korteriomaniku õigusi ehitise juurde kuuluva maatüki parkimiseks kasutamisel.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 07 Mär 2011 22:52
]]>
Riigikohus esitab selles lahendis oma seisukoha küsimuses, kas korteriomanikul on kohtulikus korras õigust nõuda korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramist. Viimane tähendab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist ja ei ole seega vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Et parkimiskohtade kokkulepe tagaks kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse, tuleb Riigikohtu hinnangul saavutada kõigi korteriomanike konsensus (vaja on kõigi nõusolekut). Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses.
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 07 Mär 2011 22:43
]]>
]]>
]]>
]]>
]]>
Meie kü otsustas,et teeme parkla majataha,kuna maja ees kohti vähe.Maja taga on meie enda maa ja otsustasime,et paneme maha äärekivid,killustiku ja muu vajaliku.Ja otsustasime,et raha selle ehituseks annavad ainult need kes soovivad seal parkimiskohta ja kui keegi soovib hiljem kohta juurde,siis peab ta samuti ise kandma kulutused selle koha rajamiseks.Nii on vist kõige õigem,sest paljud liikmed ei taha ju kulutusi teha ,ütlevad,et nemad maja taha ei tulegi.
Aga kas nii ikka võib teha-äkki on midagi valesti???
Aga kas nii ikka võib teha-äkki on midagi valesti???
Parkla ehitatakse KÜ vahenditest ja seal peavad saama parkida kõik korteriomanikud, mingeid piiranguid kehtestada ei saa, samuti ei saa küsida tasu.
AÕS § 74 Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 28 Veebr 2011 14:31
]]>
Leidsin ühe kohtulahendi, toon väljavõtte.
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Tulenevalt KOS § 12 lg-st 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Korteriomanike kokkulepe peab olema kantud kinnistusraamatusse notariaalse avalduse alusel (KOS § 8 lg 2). Käesolevas asjas ei ole kõigi korteriomanike nõusolekut ega notariaalset kokkulepet kaasomandi kasutuskorra - õueala osa kaasomanike poolt tasu eest parklana kasutamise - kohta. Eeltoodust lähtudes ei ole õiguspärane KÜ poolt hagejal õuealale rajatud parkla kasutamise keelamine ja ühistuga parkimiskoha üürilepingu sõlmimise ja
tasu maksmise nõue.
KÜ saab ainult parkimist korralda e organiseerida, kuid määrata kohad ja neid nummerdada ei saa, selleks puudub tal juriidiline õigus. KÜ on loodud korteriomandi majandamiseks, tal puuduvad ja õigused kaasomandi suhtes piirangute kehtestamiseks, selleks peab olema kõigi kaasomanike nõusolek. See ei ole ebaaus, vaid ka ebaseaduslik. Maksimaalselt, mida KÜ võib teha, on parkimise korraldamine, et autod ei segaks prügivedu, kiirabi ja tuletõrjet juhul, kui nad peaksid maja juurde sõitma.
Kui üks omanik on vastu, ei saa keelata või muuta parkimist tasuliseks. KÜ võib reguleerida või korraldada parkimist. KÜ ei ole omanik ja sellele tuleb tähelepanu pöörata küsimuste otsustamisel, mis mõjutavad kaasomandi kasutamist ja käsutamist. Otsuse vastuvõtmist saab korraldada ainult kaasomanike koosolekul, selleks ei saa olla KÜ koosolek. Kaasomanikud võivad oma otsusega volitada KÜ-t täitma otsuseid. Kui nimetatud otsus on vastu võetud KÜ liikmete üldkoosolekul, siis võib mitte rahulolev omanik esitada kohtusse hagi KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnistamise nõudes või nõuda otsuse tühistamist.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 28 Veebr 2011 14:29
]]>
....Aga kas nii ikka võib teha-äkki on midagi valesti???
Lihtne ÜK otsus on omandi sellise käsutamise osas õigustühine, kui ei ole 100% omanike nõusolekut. Omanike nõusolekute ja paberite vormistamine tellige õigusteenust pakkuvalt asutuselt või isikult, et hiljem vähem probleeme oleks.Statistika:Postitatud Postitas k24 — 28 Veebr 2011 14:05
]]>