Maja soojustamisel on peale sooja kokkuhoiu ka muid lisaväärtusi. See pikendab ka konstruktsioonide eluiga.
Mis puutub energiaauditisse, siis läksime ka meie sellega veidi alt. Tagantjärele selgub, et küllaltki suure raha eest tehti küllaltki pealiskaudset tääd. Hinnaerinevused on tuhandetes kroonides. Selge muidugi see, et kui energiaauditite tegijaid tuleb rohkem ja konkurents selles osas suureneb, siis lähevad hinnad alla.
Statistika:Postitatud Postitas sirts — 09 Nov 2006 13:21
]]>
Statistika:Postitatud Postitas doris — 09 Nov 2006 11:17
]]>
]]>
Statistika:Postitatud Postitas aasa — 08 Nov 2006 23:45
]]>
Küttekulu hoiab kokku juba siis kui soojustada ainult otsaseinad(nt. vahtplast+dek.krohv) aga loogilne muidugi, et ennast õigustama küttearvete poolest hakkab ta alles aastate pärast ja seepärast ei viitsi vanemad inimesed kellel järelpõlve seal korteris ei ole lihtsalt sellele mõelda.
Ehitasin inimesele maja ja tegu oli Aerok blokist (250 mm) majaga mida soojustada pole vaja( teoreetiliselt, kuna aerok pidavat olema hea sooja juhtivusega, millesse mina omakorda ei usu kuna ikkagi kivi) aga rääkisin ehitusjärelvalve ja omaniku pehmeks, et paneme välja ikkagi 50mm peno ka peale ja noh nad olid nõus.Nüüd 3 aastat hiljem olen pidanud kliendiga ühendust ja kuna normaal küttekulu aastas katla paigaldaja järgi oli 10-12000kr , siis nüüd on see 7-9000 kr aastas. Vot.
Statistika:Postitatud Postitas reval — 08 Nov 2006 22:28
]]>
Statistika:Postitatud Postitas sirts — 08 Nov 2006 21:57
]]>
Statistika:Postitatud Postitas aasa — 08 Nov 2006 18:52
]]>
Praktika on näidanud, et otstarbekaim on renoveerida kogu maja korraga. See nõuab
küll suuri kulutusi ning pangalaenu võtmist, kuid tagab ka suurima energiasäästu ning
kütte kulude vähenemise või küttehindade tõusukorral samal tasemel hoidmise.
Osade kaupa – praegu katus, järgmisel aastal fassaad – maja uuendades ja remondifondi raha kogudes venib ettevõtmine aastaid, tää maksumus võib muutuda mitmekordseks ning saavutatud tulemus ei pruugi tagada piisavat energiasäästu ja kajastuda korteriomanike kütte kulude vähenemises.
Las spetsialist hindab. Selleks, et üks korterelamu suudaks edukalt läbi viia maja renoveerimist, on see mõistlik jagada etappideks ning seada kindlad eesmärgid, mida, kuidas ja milleks on vaja teha. Renoveerimist planeerides tuleks järgida mõnd lihtsat soovitust. Esiteks tuleks tellida elamu tehnilise seisukorra hinnang spetsialistilt, et vältida hilisemaid probleeme, mida maja esindaja võib teha oskamatusest ja teadmatusest. Teiseks tuleks lasta teha renoveerimistääde mahu ja tasuvuse kalkulatsioon. Teisejärguline pole ka renoveerimisprojekti(de) tellimine või kooskõlastamine ning heade ehitusfirmade leidmine. Soovitatav on teha vähem pakkumisel põhinev konkurss. Silmas tuleb pidada, et odav ei pruugi alati olla hea ja kvaliteetne! Unustada ei tohi ka osa poolte vaheliste lepingute sõlmimist. Kindlasti tasub ära ehi tustääde juhtimise ja ehitusjärelevalve tellimine. Eriti oluline on ehitusjärelevalve, mis aitab ennetada vigade tekkimist ja jälgib, et ehitustäid tehakse vastavalt projektile.
Hea näitena võib tuua Pärnus asuva 115 korteriga korteriühistu Papiniidu tänaval. Selle
korterelamu renoveerimine kestis 2003. aasta septembrist järgmise aasta suveni. Kortermaja võttis 15 aas taks 4,5 miljonit krooni laenu KredExi laenu käendusega. Laenu makse suuruseks kujunes 4,5 krooni ruutmeetri eest kuus. Kokkuhoid 37 protsenti! Renoveerimise käigus soojustati katus, pandi uued trepikoja- ning keldriaknad, vahetati välja veetorustik ja sooja sõlm, ehitati kinni rõdud, välissein soojustati ning kaeti struktuurkrohviga. Koos maja uuendamisega korrastati ka haljastust ja tehti juurde parklakohti. Maja sai kauni ja esindusliku välimuse, kütte kulud vähenesid, elamistingimused paranesid ja korteri te turuväärtus tõusis. Papiniidu 29 korter ma ja soojakulud olid enne renoveerimist
1546 MWh ja maksumus 676 300 krooni. Pärast põhjalikku remonti langes soojuskulu
970 MWh-ni ja maksumus 442 625 kroonini. Seega vähenes maja küttekulu talve perioodil ligi 37 protsenti. Kortermajade elanikel tuleks kriitiliselt üle vaadata oma küttekulud ja ma ja ehituslik seisukord.
Kiiresti tõusev energiahind sunnib paneelmajade elanikke rohkem väärtustama energiakokkuhoidu. Mida kiire mini ja põhjalikumalt elamu uuendatakse, seda suure maks kujuneb ka elanike rahaline kokkuhoid.
Kristi Tammet,
Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist
Väljavõte Linnalehest 11.09.2006
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 08 Nov 2006 16:30
]]>
Meil on majas lokaalkatlamaja ja praegu kütame selle õnnetu põlevkiviõliga mis veel kaks aastat tagasi oli igati soodne, nüüd paraku juba üks kallimaid kütuseid.
Statistika:Postitatud Postitas aasa — 08 Nov 2006 12:53
]]>