LS § 92 lg 5':
Eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 25 Okt 2013 21:18
]]>
Statistika:Postitatud Postitas Kytt — 25 Okt 2013 21:03
]]>
Statistika:Postitatud Postitas vello12 — 25 Okt 2013 20:37
]]>
Olen aru saanud, et kasutuskord võib olla välja kujunenud ka tava käigus. Ainult uute korteriomanike jaoks pole selline tava siduv ja siis võib tekkida mõttetuid vaidlusi.
Mõned Andry Krassi arvamused kah:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korter ... akata.html
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korter ... rmaja.html
Korteriomandi mõttelisi osi Sa tervikust eraldada ei saagi ilma korteriomandite likvideerimiseta
kuna korteriomand on õigus asja üle (AÕS § 68).Kuna korteriomandi ese koosneb reaalosast ja mõttelisest osast, siis on võimalik seda võõrandada ainult koos reaalosaga.
Kaasomandis olevast esemest osa eraldamiseks on vajalik kõikide kaasomanike kokkulepe. Aga ka sel juhul kui tegemist on näiteks pööningu väljaehitamisega eluruumiks, muudetakse tavaliselt uus eluruum korteriomandiks (oma omandiosaga tervikust jne).
Soovitan lugeda KOS 3 eelnõu seletuskirja. Minu jaoks sai omandi sisu oluliselt selgemaks (vähemalt AÕS tähenduses, PS tähenduses on omandi sisu laiem).
Ah ja mis puudutab liiklusmärke, siis oma maa peale võid Sa panna (minu mälu mööda) igasuguseid märke, mida hing ihkab (KOViga kooskõlastamata).
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 25 Okt 2013 18:49
]]>
Kui KÜ ostab iseseisvalt (oma nimel) kinnistu, mida ei liideta korteriomanikele kuuluva kinnistuga, siis tundub mulle juriidilises mõttes see olukord lihtsalt huvitav
ja võtab mõneks ajaks mõtlema... (miks nii kasulikum on? kas see on õiguslikult ok? mis juhtub siis kui seda kinnistut korras ei hoita? millised õigused on selle kinnistu üle korteriomanikel? mis puudused sellisel lahendusel on? jne)Munitsipaalmaa ribakeste ja nende hoolduse puhul jääb minu teada omand endiselt kohalikule omavalitsusele. Ainult hoolduskohustus läheb üle ribakese kasutajale ja hooldamise eest saavad kasutajad õiguse seda kasutada.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 25 Okt 2013 18:20
]]>
Uutama vastas:
"1) KÜ ei oma tavaliselt territooriumi vaid ainult valitseb korteriomanikele kuuluvat kaasomandi osa. Ilma kasutuskorrata on sisuliselt kõigil omanikel (ja ka nende külalistel) võrdsed õigused."
Nagu aru saan, siis kasutuskorra kehtestamine = 100% korteriomanike poolt notarile lõivu maksmine ning füüsiliselt kohale ilmumine notari juurde? See on ainuke asi, mis teeb kogu ettevõtmise absurdseks meie riigis.
Territooriumi valitsemise osas olen natuke segaduses. Nimelt on arusaadav, et kogu territoorium ei "kuulu" selle sõna tavatähenduses KÜ-le kui juriidilisele isikule, kuid samas on väga raske ette kujutada olukorda, kus üks korter soovib oma (mõttelist) kaasomandiosa kuidagi sellest tervikust eraldada. Millist tükki täpselt? Mille alusel? Kuidas ta seda teeb, riivamata teiste õigusi? Kuna kasutuskorda, mis seda sätestaks pole, ei ole see ka määratud ning jääb üle leppida mõistega "mõtteline osa". Siinkohal on kõikidel ühine huvi - et hoones olevatel inimestel oleks parkimiskoht. Vahet ei ole, kas see parkimiskoht on vasakul või paremal pool, peaasi, et KÜ hallataval territooriumil. KÜ tagab parkimist korraldava haldusfirma kaudu kõikide omanike ühise huvi ning samas ei riiva selle käigus mitte millegagi ühegi omaniku huvi.
Üldkoosolek otsustab, et kõikidele registreerunutele trükitakse seerianumbriga parkimist lubavad kaardid, mis asetatakse autos nähtavale kohale. Ka jagatakse igale korterile "külastajakaardid". Samuti jääb korteriomanikule alati võimalus teha selgitav kõne, et vat see ja see auto on hetkel minu külaline, kuid ma unustasin talle kaardi anda. Pole probleemi.
Territoorium on selgelt märgistatud siltidega "parkimise keeld" "sõiduk teisaldatakse" "ainult KÜ liikmetele ning külalistele parkimiskaardiga" (sildil on täpne näide, kuidas parkimiskaart välja näeb) jne - ühesõnaga kõrvalisele sisenejale on puust ja punasest selgeks tehtud parkimise tingimused.
Ainuke küsimus on - mille alusel tekib kellelegi auto teisaldamise õigus?
Jah, teisaldajal on kirjalikult tõestatav leping "tellijaga". Kuid sellest ei piisa. Mis annab juriidilise aluse teisaldada kellegi sõiduk mingilt maa-alalt? Ühest küljest peaks selle aluse andma vastav liiklusmärk (KUI see on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega). On kooskõlastatud. Linn on liiklusmärgid tunnistanud oma määrusega kehtivaks ning seaduspäraseks.
Ma ei näe muid takistusi kui ainult see notari ja kasutuskorra küsimus.
Statistika:Postitatud Postitas Kytt — 25 Okt 2013 17:56
]]>
]]>
]]>
]]>
Parkimise korraldamise osas üks RK lahend ka saadaval:
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-151-10
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 25 Okt 2013 12:05
]]>