Ühel tõelisel mehel ei võta tükki küljest ei katuse remont, muru niitmine, lume loopimine 3m kõrgusele, umbrohu rohimine, okste lõikus, elektripaikaldise rekonstrueerimise korraldamine ega ka mitte asfaldi- ja krohvitööd. Olen jõudu ja oskusi mööda nende tegemisse täiesti tasuta ka panustanud, aga see ei ole eramu -- tegemist on kortermajaga!
Oleks olnud mul isegi sel suvel plaanis trellide värvimise töö ainult omade kuludega ette võtta. Aga antud juhul kohtleb KÜ liikmeid ebavõrdselt, kogudes osade piirete remondiks raha kõikidelt.
Paraku peavad seadusejärgselt panustama kaasomandisse korteriomanikud võrdeliselt nende omandiosa suurusega!
Need on fassaadi osana kaasomandis ja seetõttu on muudatused fassaadil lubatud seadusjärgselt ainult kokkuleppel kaasomanikega (mitte häälteenamusega).Mhh, trellid akendel? On need rootsi kardinad nii hädavajalikud? Ise võtaksin trellid täiesti maha ja kui turvalisus väga oluline, siis laseksin paigalda läbipaistvad turva-pakettaknad, mida naljalt ei suuda keegi purustada ja pole need ka nii hirmkallid. Müüakse ka tumendatud klaasiga pakettaknaid, kust väljast sisse praktiliselt ei näe, ideaalne esimese korruse korterile.
Kuna mu kortereid aknaid 11 ja ma ise hetkel sisuliselt töötu ja miljööväärtuslikus piirkonnas tähendab, et peaksin paigaldama täpselt samasugused 2+1 raamiga puitaknad, siis oleks see kulu mu jaoks hetkel ebamõistlik. Ma poleks kunagi arvanud, et kolin trellitatud akende taha elama, aga siin on need 17 cm horisontaalsete vahedega, suhteliselt kitsad (varast ei pea, aga joodikut aknast öösel lärmita sisse ronida ei lase) ja sulanduvad aknaraamide ning ribakardinatega ehk siis pole häirinud ka ühtegi teist rootsi kardinate foobikut.
Tumendatud klaaside paigaldamine tähendab ka fassaadi muudatust ja on seega lubamatu.
Mitte elanike, vaid KÜ liikmete rahadega.Remontida oma aknaid KÜ rahadega? Kes see KÜ on? Elanikud ise.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 17 Mai 2013 11:51
]]>
Aga praktikas tunduks hetkel suht jabur nõuda oma korteri akende remonti või vahetust ühistu liikmete raha eest. Samas esitas juhatuse liige mulle eile nõudmise, et ma hiljemalt mai lõpuks oma korteri akende ees olevad trellid üle värviks ja ühe natuke ripakil oleva aknakatte korda teeks, kuna "see ei tule maja väljanägemisele kasuks"
Juhatuse liige palub Sul oma akende ees olevad trellid üle värvida, ripakil aknakatte korda teha ja "lisaks ei meeldi talle maja "visuaalsest küljest" ka kuidas mul üks aknakatteriie ees seisab".Kodu ei ole vaid korter, kus elad, vaid kogu maja ja selle ümbrus.
Kas Sa siis ise ei taha elada ilusas majas ja ilusas ümbruses? Netis kolamise asemel mine osta pintsel ja värvid ning võõpa need (ilmselt aastaid värvi mittenäinud) trellid üle. Müügil on väga häid, kauapüsivaid ja roostekindlaid värve. Aknakatte parandus ei tohiks ühel mehel küll tükki küljest võtta:)
Mhh, trellid akendel? On need rootsi kardinad nii hädavajalikud? Ise võtaksin trellid täiesti maha ja kui turvalisus väga oluline, siis laseksin paigalda läbipaistvad turva-pakettaknad, mida naljalt ei suuda keegi purustada ja pole need ka nii hirmkallid. Müüakse ka tumendatud klaasiga pakettaknaid, kust väljast sisse praktiliselt ei näe, ideaalne esimese korruse korterile.
Remontida oma aknaid KÜ rahadega? Kes see KÜ on? Elanikud ise. Kui ühed on oma aknad ise oma rahadega remontinud, siis peavad seda tegema ka teised. Oleks KÜ kõigi akende vahetuseks raha korjanud, teinuks rahaliselt sama välja, lõpptulemus sama.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 17 Mai 2013 09:18
]]>
Seega peaks kõik KOS 3 kirjeldused eriomandi kohta kirjeldama ka praeguseid põhimõtteid.Põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva õigusega ei toimu, säilib põhimõte, et eriomandi ese peab olema ruumiliselt piiritletud ja eraldi kasutatav hooneosa.
Ehk siis mu mõistus ütleb, et trellid oleks nagu kaasomandi esemeks, kuna need need olid ühesugused ja paigutatud kõikidele esimese korruse korteritele arendaja poolt (osad korteriomanikud on omadelt korteritelt need eemaldanud). Samas imelik on, et hooneregistri plaani jaoks pole need olnud nagu piisavalt olulised elemendid, et plaanil ära märkida.Eriomandi esemeks võib olla ka rõdu, lodža, terrass jmt hoone osa, mis paikneb hoone välispiirdest väljaspool, kuid on piisavalt ruumiliselt piiritletud. Samas on hoone välisfassaad siiski tervikuna kaasomandi esemeks nii tehnilisest kui ka visuaalsest küljest ja seda ka siis, kui välisfassaad moodustab ühtlasi rõdu „siseseina“.
Antud juhul olen trellitatud korteri omanik mina ja nende värvimise nõudja on juhatuse liige, kel on tavaks "vähe" nartsissistlik käitumine.
Lisaks ei meeldi talle maja "visuaalsest küljest" ka kuidas mul üks aknakatteriie ees seisab. Lugedes KOS3 seletuskirja jääb mulle hetkel mulje, et tal võib isegi õigus olla
... loodan, et see läheb üle.Lõige 3 määratleb, millised hoone osad ei ole eriomandi esemeks ka siis, kui need paiknevad eriomandi eseme piires. Sellisteks hoone osadeks on näiteks korterit läbivad vee- ja kanalisatsioonitorud ning küttesüsteem. Seejuures võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.
Viitaks nagu sellele, et mingitel juhtudel siiski pole tegemist kaasomandi osaga? Aga millistel? Ahjuküte/elektriküte??Samas küttesüsteemi puhul tuleb arvestada, et see on üldjuhul tervikuna kaasomandis, sh ka korteris paiknevad torud ja radiaatorid.
Ehk siis lühidalt: Eriomandi ese peab olema eraldi kasutatav ja piisavalt piiritletud ruum ja selle osad.Lõige 4 sätestab, et kõik kinnisasja osad, mis ei ole ühegi eriomandi esemeks ega kolmanda isiku omandis, kuuluvad korteriomandi kaasomandi eseme hulka, st on korteriomanike kaasomandis. Kinnisasjal paiknevad ja sellega püsivalt ühendatud asjad on üldjuhul kinnisasja olulised osad (TsÜS § 54 lg 1). Sellest põhimõttest on siiski võimalikud ka erandid (TsÜS § 54 lg 2), st kinnisasjal võivad paikneda asjad, mis kuuluvad kolmandale isikule. Korteriomandite puhul on neist kõige olulisemad rajatised, mille kaudu toimub kinnisasja varustamine vee, elektri, kütte jmt teenustega. Sellise rajatise puhul piiritleb liitumispunkt teenuse osutajale kuuluvat võrku teenuse tarbijale kuuluvast võrgust. Seejuures võivad pooled küll kokku leppida liitumispunkti asukohas (see võib paikneda nii samal kinnisasjal kui ka väljaspool seda), kuid mitte selles, milline asi on kinnisasja oluline osa. Näiteks muutub soojussõlm, mis teenib ainult ühe kinnisasja majandamise huve, pärast paigaldamist igal juhul kinnisasja oluliseks osaks.
Kõik, mis pole eriomandi esemeks või ei kuulu kolmandale isikule, on kaasomandi ese.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 16 Mai 2013 11:08
]]>
Statistika:Postitatud Postitas vello12 — 16 Mai 2013 10:01
]]>
Tarkpead räägivad, et kõik, mis omal ajal kortermajja kolides seal juba ees ootas (korteri aknad, trellid, korteriuksed, rõdupiirded, varikatused, radikad) on kaasomandis. Korteriomanikule kuulub vaid õhk korteris ja tapeet ning värv ja põrandapapp. Mõned kahhelkivid ka vannitoas.
Nii repliigi korras mainiksin, et omal ajal kortermajja kolides ootas ees juba ka tapeet seintel ja papp põrandal (isegi parkett tihtipeale), värv seintel ja kahhelkivid vannitoas.Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 15 Mai 2013 22:53
]]>
Tarkpead räägivad, et kõik, mis omal ajal kortermajja kolides seal juba ees ootas (korteri aknad, trellid, korteriuksed, rõdupiirded, varikatused, radikad) on kaasomandis. Korteriomanikule kuulub vaid õhk korteris ja tapeet ning värv ja põrandapapp. Mõned kahhelkivid ka vannitoas.
Korteriomanikule kuulub ikka ka kaasomandi ese kah 
Aga olin minagi veel mõned kuud tagasi sarnane tarkpea. Ilmselt mitte piisavalt tark, et hetkel asjas ei kahtleks. Ehk siis teistmoodi mõtlema on mind pannud just KOS 3's sisse toodud eriomandi mõiste. Samas kui seda praegu uuesti lugesin (KOS 3, § 4 lg 1), siis aknad ja trellid eriomandi eseme hulka tõesti nagu ei kuuluks. Aga praktikas tunduks hetkel suht jabur nõuda oma korteri akende remonti või vahetust ühistu liikmete raha eest. Samas esitas juhatuse liige mulle eile nõudmise, et ma hiljemalt mai lõpuks oma korteri akende ees olevad trellid üle värviks ja ühe natuke ripakil oleva aknakatte korda teeks, kuna "see ei tule maja väljanägemisele kasuks"
Teoreetiliselt oleks ju mõistlik pidada uksi ka konkreetse korteriomandi reaalosa/eriomandi eseme osaks. Loogika siis selles, et reaalosa ei või korteriomanik ka kasutada/käsutada oma äranägemise järgi kui see läheb vastuollu teiste korteriomanike õigustega.Akende ja ustega aga hakati koheselt toimetama kui reaalosa esemega ehk nende vahetamiseks kaasomanike arvamust ei küsitud ja projekti järgi ei toimetatud.
Rõdupiirete vahetamisel kasseerivad ka ühistud raha üksnes rõduomanikelt.
Heh. Mulle meeldib kuidas Sa 'vähemuse' sellesse lausesse panidKaasomanike kokkuleppe asemel kehtib üldkoosolekul kõvemat häält tegeva enamuse/vähemuse arvamus omandisuhete alal.
Tõsiselit jabur on see, et raske on aru saada, et millal peab ja millal ei pea oma õiguste kaitseks ise kohtu poole pöörduma. Tühise otsuse puhul on asi selge, aga mind häirib just see, et vastuolu seadusega ei too automaatselt kaasa KÜ otsuse tühisust.Ühest küljest võib KÜ teha häälteenamusega otsuseid tavapärase majandamise/valitsemise piires. Aga kuna nimekiri nendest tegevustest, mis kuuluvad tavapärase valitsemise hulka pole ammendav, siis põhimõtteliselt võib KÜ üldkoosolek teha nagu igasuguseid otsuseid kui need ei kahjusta liigselt või ebaproportsionaalselt ühegi korteriomaniku õigusi/huve.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 15 Mai 2013 22:02
]]>
Uutma,Sinu näited ju kohtuotsustest on küll head,aga nad ei sobi sellisel juhul,kui KÜ on põhikirjaga sätestanud teistsuguse korra,mis seadusega kooskõlas ja ka KÜ liikmete poolt aksepteeritud.
Kogu jutt sellest ju ongi, et ka juhul kui KÜ on põhikirjaga sätestanud teistsuguse kulude jaotuse korra, mis on küll kooskõlas seadusega, siis võib see olla vastuolus hea usu põhimõttega (mis on omakorda seadusest tähtsam, VÕS §6 lg 2, TsÜS §138). Ehk siis see otsus pole KÜ üldkoosoleku pädevuses juhul kui mõnele omanikule sellega liiga tehtaks.[/quote]Ma ei samasta ennast puuviljadega. Lihtsalt Sinu postitustest kumab igalt poolt läbi, et kui keegi enamuse otsustega ei nõustu, siis on tegemist kohe fruktiga, kes asjatult teistele närvidele käib.Teiseks,kui Sa samastad end fruktiga,on see Sinu enda valik,ma pidasin seda küll teses kontekstis silmas.Ja m2 põhist maksmist pean ma täiesti normaalseks.
Mis puudutab kulude jaotust (mis on omandisuhte, mitte võlaõigussuhte küsimus), siis pean KÜS'is sätestatud m2 põhist jaotust suht jaburaks. Õnneks on KOS 3 puhul võetud aluseks KOS 2, mitte KÜS'i norm. Kahjuks ütleb seletuskiri ainult selle koha peal, et olemasolevates põhikirjades ei pea muudatusi tegema, et kulude jaotust seadusega vastavusse viia (mis on siis jaotus omandiosa suuruse järgi).
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 15 Mai 2013 21:18
]]>
Küll on mul küsimus laiemale ringile, et kas korteri akna ees olevaid trelle, mis on sinna maja esialgse projekti järgselt paigaldatud peaks pidama kaasomandi esemeks (fassaadi osana) või reaalosa/eriomandi esemeks (kuna kasutatakse konkreetse korteriomaniku poolt ja teised mingit kasu sest ei saa). Sama küsimus rõdude piirete, korterite uste, varikatuste jms kohta.
Tarkpead räägivad, et kõik, mis omal ajal kortermajja kolides seal juba ees ootas (korteri aknad, trellid, korteriuksed, rõdupiirded, varikatused, radikad) on kaasomandis. Korteriomanikule kuulub vaid õhk korteris ja tapeet ning värv ja põrandapapp. Mõned kahhelkivid ka vannitoas.Akende ja ustega aga hakati koheselt toimetama kui reaalosa esemega ehk nende vahetamiseks kaasomanike arvamust ei küsitud ja projekti järgi ei toimetatud.
Rõdupiirete vahetamisel kasseerivad ka ühistud raha üksnes rõduomanikelt.
Kaasomanike kokkuleppe asemel kehtib üldkoosolekul kõvemat häält tegeva enamuse/vähemuse arvamus omandisuhete alal.
Statistika:Postitatud Postitas anne47 — 15 Mai 2013 14:32
]]>
]]>
Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et isegi kui põhikirja on kirjutatud mingi muu kulude jaotuse loogika, siis võib see tulenevalt asjaoludest olla vastuolus hea usu põhimõttega (sama loogika kajastub ka KOS 3 seletuskirjas). Sisuliselt on ruutmeetripõhisest arvestusest kõrvale kalduva otsuse puhul tegemist kulude veeretamisega lihtsalt ühtede korteriomanike kaelast teiste kaela.
Vt RK lahendeid:
3-2-1-116-11 p24
3-2-1-28-11 p16
3-2-1-50-11 p11
Aga soovitan igaks juhuks vaadata ka:
3-2-1-52-12 p12-13
Ehk siis minu tõlgendus siin oleks, et kui ise saan oma tarbimisharjumusi muutes kulust loobuda ilma, et see kaasomanikele probleeme põhjustaks, siis on tegemist kuluga, mida võib muul alusel põhikirjas sätestada. Prügi, raamatupidamine vms minu arvates nende kulude alla ei kuulu. (IQ pole ilmselt oma teha
12-points => vello12)Küll on mul küsimus laiemale ringile, et kas korteri akna ees olevaid trelle, mis on sinna maja esialgse projekti järgselt paigaldatud peaks pidama kaasomandi esemeks (fassaadi osana) või reaalosa/eriomandi esemeks (kuna kasutatakse konkreetse korteriomaniku poolt ja teised mingit kasu sest ei saa). Sama küsimus rõdude piirete, korterite uste, varikatuste jms kohta.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 15 Mai 2013 13:12
]]>