Aga teema sai vähemasti minu jaoks selgemaks, oskan seda nüüd ehk ka juhatusesiseselt jagada.
Suur aitäh veelkord.
Statistika:Postitatud Postitas 201mj — 23 Apr 2013 22:29
]]>
Ruumipõhiste agregaatide puhul on tähtis jah, et niisketest ruumidest ja köögist oleks väljatõmme otse ventikaga ja et see tõmme toimuks ainult siis kui selleks vajadus on. Lisaks tuleb takistada siis loomulikku ventilatsiooni mööda neid olemasolevaid lõõre - sellest ka see anne47 poolt räägitud vajadus lõõre väiksemaks laduda katusel. Ruumipõhiste seadmetega see soojus lähebki kaotsi. Utiliseerimiskalorifeeri lisamine ruumipõhistele agregaatidele ei anna efekti, sest kalorifeer töötab efektiivselt siis kui on tagatud pidev õhuvool. Järelikult tuleb ka ventikas panna - aga siis jäävad need ruumipõhised seadmed töötama kui freshklapid ja nendel pole jälle mõtet.
Siin on palju nüansse millele peab mõtlema.
Statistika:Postitatud Postitas Aaro — 23 Apr 2013 05:36
]]>
Soojustagastusega seadmed on saksa InVENTer.
Meil on kortereid 100 ja ühe korteri kohta oli kulu ca 800-900 eurot (sh juba arvestades Kredexi 35% toetust).
Statistika:Postitatud Postitas anne47 — 22 Apr 2013 08:11
]]>
Aitäh kõigile vastuste eest.
Tegemist on tüüpilise nõukaaegse paneelikaga.Nagu ikka on iga nn. püstaku peale üks ventšaht korstnaga katusel.Torustiku väljaehituseks tõesti ruumi pole, seega langeb ära ventsüsteemi väljaehitamine sellisel kujul.
Energiaaudit on meil tehtud, seal on soovitatud paigaldada loomulikule ventilatsioonile (ventšahtile) soojustagastina õhk-vesi soojuspump.
Ilmselt on siis pakutud lahendust, millest kirjutas Aaro - majapõhine mehhaanilise väljatõmbega soojuspumba lahendus?
Aaro, saan aru, et ruumipõhise soojustagastiga süsteemi puhul tuleks ju reguleerida ka seda olemasolevat loomulikku ventilatsioonišahti?Muidu kaob selle kaudu soojus ikkagi ära?Kas ideaallahendus võiks olla siis agregaat katusel, mis annab tagasi soojasõlme ja lokaalne soojustagasti korteri kohta?Täitsa kinni panna seda vist ei saa?
Anne, tead ehk öelda kuidas teil see lahendati?Kas oskad öelda ka maja suurust ja kui palju teil süsteemi väljaehitus maksma läks?Tead sa ehk ka seadmemarki, mis teil kasutusel?
Aitäh
Statistika:Postitatud Postitas 201mj — 21 Apr 2013 23:30
]]>
- soojustagastuseta
Soojustagastusega variandid:
- ruumipõhised seadmed nt Intelivetn/ VENTS/ Vent Axia. Tööpõhimõte on see, et töötavad paaris - kui üks puhub sisse siis teine puhub välja, 70 sekundi järel vahetavad nad funtsioonid ja õhk hakkab liikuma vastupidid. Seadmed paigaldatakse välisseina sisse. Seadme sees on soojust akumuleeriv keraamiline kärg, mis siis selle väljatõmmatava õhu soojuse annab sissupuhutavale õhule üle. Seadmed paigaldatakse tubadesse - kui tubade arv on paaritu, siis ka kööki. Nendele seadmeteli lisanduvad väljatõmbeventilaatorid köögis (köögikubu näol) ja niisketes ruumides (WC ja vannituba), mis töötavad vastavalt vajadusele ja kasutuses olles. Selliselt lahendatud kortermaju on hästi palju Tartus
- Kahe ruumi põhised (nt Termex, Vent Axia). Võtab õhu ühest ruumist ja tõmbab läbi soojusvaheti välja. Samal ajal tõmbab läbi väljast sisse ja soojusvahetist heitõhust saadud soojusega soojendatud õhu puhub teise tuppa sisse. Paigaldatakse enamasti korterisse sisse, välisseina külge. Nende seadmetega lahendatakse nii WC kui ka köögi ventilatsioonid - põhimõttel, et köögist ja niisketest ruumidest tõmmatakse välja ja elutubadesse puhutakse sisse. Seadme ja vastava ruumi vahele tuleb paigaldada õhukanalid-torud. Ei tea ühtegi rekonstrueeritud korermaja isiklikult, mis oleks selle süsteemiga lahendatud.
- korteripõhised seadmed (väga palju erinevaid tootjaid) - paigaldatakse seade korterisse nt köögi kubu kohale või esikusse. Sealt veetakse torud: 1) välja - värske õhu pealevõtt, 2) olemasolevass ventilatsioonilõõri - heitõhk, 3) niisketesse ruumidesse ja kööki - väljatõmbed, 4) elu ja magamistubadesse - sissepuhked. Ei tea ka, et antud lahendust oleks rakendatud ühegi kortermaja täielikul renoveerimisel. On küll tehtud eraldi kortereid.
- Majapõhised mehhanilise väljatõmbega soojuspumba lahendused (nt Gapsal, Alpha Innotec). Hoone katusele, pööningule paigaldatakse üks suur või mitu väikest väljatõmbeventilaatorit ja utiliseerimiskalorifeer(id). Ühk korteritesse lastakse värskeõhuklappide kaudu või läbi raadiaatorite (Purmo-Air). Mööda olemasolevaid ventilatsioonilõõre tõmmatakse korteritest soe õhk välja, kalorifeeris kogutakse kokku ja antakse soojuskandjale (glükooli lahusele) kust see pumbatakse soojussõlme - enamasti keldrikorrusel. Soojussõlmes on soojuspump, mis võtab selle soojuse ja annab edasi hoone tarbeveele ja kütteveele. Antud lahendusele saab lisada näiteks maakütte kollektoreid, õhkvesi soojuspumba lahendusi, heitvee soojusvaheti lahendusi. Seda süsteemi on tehtud: Kase 3, Tabasalu; Keskuse 16, Tähtvere; ja veel teistes kohtades.
- majapõhised sissepuhke ja väljatõmbe seadmed (ka palju tootjaid) - Hoone katusel või keldris on seade, kus kohast jooksevad laiali torud igasse korterisse - nii sissepuhke kui ka väljatõmbe torud. Lisaks seadme juurest välja kaks suurt toru - üks heitõhk ja üks värske õhk. Seadmed on soojusvaheti, kus heitõhk annab soojuse värskele sissepuhke õhule. Aga väga palju torusid, mida pole olemasolevas kortermajas kuskile mahutada. Niiet langeb enamasti ära rekonstrueerimise korral.
Soojustagastuseta variandid:
- Loomulik ventilatsioon - Värskeõhuklapid välisseintesse. Olemasolevad ventilatsioonilõõrid puhastatakse ja tihendatakse. Madalamate hoonete ja kõrgemate hoonete ülemiste korruste puhul on probleemiks olenevalt ilmast rõhkude vahe puudumine, mistõttu õhk ei liigu. Aitab kui lisada väljatõmbeventilaatorid.
- Mehaanilise väljatõmbega - värskeõhuklapid ikka välisseintesse. Olemasolevad lõõrid ikka puhastatakse ja tihendatakse. Lisatakse väljatõmbeventilaatorid korteritesse, lõõride ette või siis katusele.
Igal sellel süsteemil on omad plussid ja miinused. Palju oleneb kortermajast, mida plaanitakse rekonstrueerida - mis on seina konstruktsioon, kui suured on ruumid, kuidas ruumid paiknevad, kui palju on olemasolevaid lõõre, kui heas olukorras need on jne. Aga kerge ülevaate enamlevinud süsteemidest.
Olen ca 10 kortermaja rekonstrueerimisprojekti koostamisel kõrval seisnud ja näinud erinevaid probleeme, mis tekivad ja vajavad lahendamist. Ei pea ennast targaks antud teemal, aga olen asjaga natukene kursis - niiet võin vajadusel aidata kaasa mõelda.
Statistika:Postitatud Postitas Aaro — 19 Apr 2013 10:07
]]>
Statistika:Postitatud Postitas anne47 — 19 Apr 2013 09:24
]]>
]]>
Samas on suur vahe, kas teha lihtsalt auk seina (värskeõhuklapp) või on sellest august tulev õhk välistemperatuurist sõltumatult ikka + kraadiga.
Need lahendused pole alternatiivid, vaid kaks erinevat asja.
Meie majas valiti soojustagastusega ventilatsioon.
Iga korteri kohta on paarisarv seadmeid (st kahe- ja neljatoalistel köökides neid pole).
Sisekliima on tuntavalt paranenud.
-25 kraadise külmaga tuleb sealt seadmest tuppa õhk temperatuuriga u +3...+5.
Küttekulud on kõvasti väiksemad ja naabermajadega võrreldes on nende küttekulu maksumus m2 kohta suurem kui meil küte ja laenumakse kokku m2 kohta.
Üldelektrikulu on seadmete tõttu majas suurenenud 3% võrra.
Statistika:Postitatud Postitas anne47 — 19 Apr 2013 08:43
]]>
]]>
Mure järgmine, planeerime oma 5-korde paneelmaja renoveerimist ja üheks suuremaks tööks oleks fassaadi soojustamine.
Paljude sellekohaliste teemade juures on silma hakanud ventilatsiooni väljaehitamise vajadus, aga pole suutnud leida täpsemaid juhiseid, kuidas seda tegelikult teha tuleks.
Kas kellelgi on selles vallas kogemusi jagada?Kuhu ja kuidas paigaldatakse soojustagastusega ventilatsiooniagregaat ja kas odavam alternatiiv võiks olla näiteks värskeõhuklapid iga toa seintel?
Tänud juba ette.
Statistika:Postitatud Postitas 201mj — 18 Apr 2013 22:20
]]>