Mina olen tegemist teinud Gery Einberg, GECC Konsultatsioonid OÜ.
Eks nad selgitavadki välja, kas Teie korteri põranda +7°C on põhjustanud kütmata koridor, kuri naabrimutt, valitsev partei või jne ... ning ehk annavad ka hinnangu, kas kasutusloas kirjeldatud juhul peabki olema põranda temperatuur +7°C või siiski midagi muud.
Statistika:Postitatud Postitas vello12 — 19 Apr 2013 18:56
]]>
Kordaks küsimust ekspertiisi sisu kohta -- milles see seisnema peaks? Ekspert vaataks projektile peale ja tuvastaks, et on jah soojustamata vaheseinad ja -laed?
Kust ma sellise kohtu poolt tunnustatud eksperdi leida võiksin?
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 19 Apr 2013 10:46
]]>
]]>
Ma kipun arvama, et vastate ise ka, et EI.
Aga miks Sa siis küsid?Oled õigesti aru saanud. Nagu ma esimeses postituses märkisin seisnebki küsimus selles, et kuidas see oluline võimaluse puudumine kohtus vettpidavalt ära tõendada....Koridoris saavutatakse elamutes ette nähtud keskkond siiski kütmisega ja köetakse siiski projektis ette nähtuga, so koridoris asuvate vahenditega, mida kaasomanikud soovivad kulude alandamiseks välja lülitada. Kahjuks aga mõjutab selline tegevus oluliselt teis(t)e kaasomaniku(e) võimalust oma reaalosa eesmärgiliselt kasutada. Eluruumides ei ole kohe kindlasti ette nähtud põranda temperatuuriks +7°C.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 18 Apr 2013 18:34
]]>
Aga ma küsiks vastupidisituatsiooni: kas I korruse korterid on ehitatud selleks, et need kütaks koridori? Ma kipun arvama, et vastate ise ka, et EI.
Koridoris saavutatakse elamutes ette nähtud keskkond siiski kütmisega ja köetakse siiski projektis ette nähtuga, so koridoris asuvate vahenditega, mida kaasomanikud soovivad kulude alandamiseks välja lülitada. Kahjuks aga mõjutab selline tegevus oluliselt teis(t)e kaasomaniku(e) võimalust oma reaalosa eesmärgiliselt kasutada. Eluruumides ei ole kohe kindlasti ette nähtud põranda temperatuuriks +7°C.
Statistika:Postitatud Postitas vello12 — 18 Apr 2013 17:43
]]>
Küll kiilub miinuskraadidega kinni fonoluku mehaanika.
Selles kogu probleem ongi, et korteri eriomandi ese (vanas seaduses nn reaalosa) ei ole võrdsustatav eramuga ja küttekulu ei saa lugeda isiklikuks kuluks kui korterid pole üksteisest (ja üldkasutatavast pinnast) isoleeritud samaväärselt väliskonstruktsioonidega.
Seda +7 kraadist põrandat olen antud juhul olnud sunnitud taluma mina ja mu pere. Väga raske on aastasele lapsele selgeks teha, et ta ei tohi põrandale roomama minna ja ei saa pidada normaalseks olukorda, kus terve pere peab olema riides nagu kubujuss.
Kaalusin ka oma korteri põhjalikumat isoleerimist omal kulul, et vältida naabritega lõputuna näivat vaidlemist. Samas trepikoja vahelist seina seestpoolt soojustades tekitaksin üsna tõenäoliselt niiskuse kondenseerimise probleemi soojustuse ja seina vahele seades sellega ohtu kaasomandi eseme ja vähendaksin olulisel määral oma korteri pinda.
Samas katuse läbiviikude parandamise eest on need inimesed mingil põhjusel varmad raha koorima ka minu käest.
Ega minugi huvi ei ole ilma asjata keldrit ja trepikoda (ehk siis üldnimetusega ilma kütta), aga naabritele tundub ilmselt, et see soojus tekib sinna tasuta
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 17 Apr 2013 23:10
]]>
Statistika:Postitatud Postitas vello12 — 17 Apr 2013 21:52
]]>
Uutma,kirjutad KOS 3 eelnõust,kus seda lugeda saab?
http://eelnoud.valitsus.ee/... kui see esilehelt peaks olema ära kadunud, siis kirjuta otsingusse korter ja leiad ikka. Soovitan kindlasti lugeda ka seletuskirja ja üldhariv on ka märkuste ja ettepanekute dokument.Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 16 Apr 2013 21:26
]]>
Kui hoone ongi nii projekteeritud ja ka kasutusluba saadud, et koridoris ja keldris "külmhoone" siis on kõik OK ... millegipärast aga kahtlustan, et maja sellise ideega siiski pole.
Minu arvates ei ole tegu ühistu otsustada asjaga.. Alati võivad ju teised kaasomanikud kompenseerida tolle +7°C põrandatemperatuuri näiteks vastavate tehniliste lahendustega või siis ka kokkuleppega, et rahaliselt kompenseeritakse täiendav küttekulu (mõnele äkki meeldib jahe põrand ja ei soovi soojustust).
Hoone ilmselt ilma radikateta projekteeritud ei ole. Samas kütteprojekti ma viimati linnaarhiivist otsimas käies ei leidnud. Lähen neljapäeval uuesti üritama. Kasutusluba ehitisregistris näha polnud. Suunati sealt linnaarhiivi uurima. Kui käisin kinnistusraamatust plaanide kohta küsimas, siis imestas teenindaja ka ise, et oh imet, kuidas nii saab olla, et isegi plaane pole neil seal olemas Minu arvates ei ole tegu ühistu otsustada asjaga.. Alati võivad ju teised kaasomanikud kompenseerida tolle +7°C põrandatemperatuuri näiteks vastavate tehniliste lahendustega või siis ka kokkuleppega, et rahaliselt kompenseeritakse täiendav küttekulu (mõnele äkki meeldib jahe põrand ja ei soovi soojustust).
mis asjaõiguslepingu juures olemas oleks pidanud olema. Ka minu arvates ei ole tegemist tavapärase majandamise küsimusega kuna mõju on olulisel määral ebaproportsionaalne korteriomanike suhtes ega kuulu muude tavapärase majandamistegevuste hulka.
Ma tahaks seda tehnilist lahendust näha, millega 7-kraadist põrandatemperatuuri kompenseeritaks. Antud juhul naabrid ilmselt mingite tehniliste lahendustega ka ei nõustuks kuna leiavad, et elektrikulu on iga korteriomaniku isiklik kulu. Mulle meeldib ka jahe põrand ja üldsegi mitte palju maksta, aga no kuramus.... mitte nii jahe.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 16 Apr 2013 21:23
]]>
]]>