]]>
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 10 Sept 2013 13:51
]]>
Või teine venelasest pensionär, kes elab üksi 3-ses ja kurdab, et me remondifondi nii palju raha küsime talt.
Kumbki pole nõus isegi rääkima võimalusest väiksema elamispinna peale minna.
Nii siis elatakse kas võlgades või peost suhu.
Statistika:Postitatud Postitas Thom — 10 Sept 2013 13:27
]]>
]]>
Prügi äraandmine peaks olema igal tasandil tasuta, kuna sellest toodetakse mida iganes, mille eest kasseeritakse lõpptulemusena omakorda krõbedat hinda.
Prügi tasuta äraandmisel väheneksid kindlasti ka metsaalused prügist, mida "kokkuhoidlikud" elanikud raha eest ära anda ei taha.
Korrusmajas on lihtsaim viis pidada arvet kõige selle üle, mida raske mõõta, korteri pinna järgi. Mida rohkem pinda omad, seda nö. rikkam oled, korteri enese hind kõrgem, ja seda enam maksad kõige eest. Pesakond 1-toalises võib vägagi kokkuhoidlikum olla kui üksik pensionär 3-toalises, kõik sõltub inimeste rahalistest võimalustest ja tarbimisharjumustest.
Prügimaks võiks olla pigem tulumaksu või muu maksu koostises, mida linn või vald saab, et inimene ise otse prügi eest maksma ei peaks.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 10 Sept 2013 10:10
]]>
Samas prügi puhul ma sellise lähenemisega pigem pole nõus. Miks? Ma eeldan (see on puhtalt minu arvamus), et mida suurem pind, seda rohkem seal elanikke ja seeläbi ka prügi tootjaid. Seega peaks ka selle eest rohkem maksma.
Ma tean... see on teooria ja ei pea tihtilugu paika, seda enam suurem majas. Ka meil on 3-toalisi, kus elavad pensionärid suisa üksi ja samas on ka terve pesakond 2-toalises.
Aga miks ei eelda Sa seda, et kulu võiks olla tarbimisharjumusega võimalik muuta? Kui pensionär on harjunud laialt elama, siis miks peaks tema muud tarbimisharjumused olema tagasihoidlikumad? Või miks ei peaks "pesakonna" tarbimisharjumused olema tagasihoidlikud, kui nad endale suuremaid kulusid suurema eluaseme näolgi lubada ei suuda?Ma tean... see on teooria ja ei pea tihtilugu paika, seda enam suurem majas. Ka meil on 3-toalisi, kus elavad pensionärid suisa üksi ja samas on ka terve pesakond 2-toalises.
Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Sept 2013 04:46
]]>
Aga see nö. peksaandmine on hetkel demokraatlikus valimiskorras ju täiesti reaalne võimalus e kui 2/3 või rohkem otsustab poolt ja mõned on selle vastu, siis need vastuhääletajad peavad tegema nii nagu enamus otsustab. Ja ega muud varianti ju ei olegi, va. see, et seadusega pannakse rangelt tegutsemisreeglid paika.
No kahjuks või õnneks on ainuke muu variant otsus vaidlustada. Kuna omanikud ja ühistu liikmed peavad omavahelistes suhetes lähtuma hea usu põhimõttest, siis tähendab see, et nad ei või üksteisele oma otsustega liiga teha. Otsuse vastuvõtmine ei tähenda iseenesest veel, et see seaduslik on. Kui korra on valus vaidlustamise tee edukalt läbi käidud, siis võiks ka enamusele kohale jõuda, et ka vähemuse huvidega tuleb arvestada.Aga mida on neil hädakisa tegijatel koosolekul mittekäimise õigustuseks öelda?Meie puhul siis 3-toalised, kes on vähemuses ei suuda kindlasti läbi suruda aegade algusest peale olnud m2-põhise asemele nt. korteripõhist arvestust admin.kulude jagamisel.
Või teine näide - viimasel kordus-üldkoosolekul, kus osales 90-st krt-st ca 20 otsustas, et majal vahetatakse välisuksed ja paigaldatakse fonosüsteem. Ja nüüd on osade mitteosalenute seas hädakisa lahti, et kuidas saab nii vähene kontingent teha kogu maja kohta käivaid otsuseid e käputäis inimesi otsustab kõikide eest. Muidugi on kõige lihtsam öelda, et käige koosolekutel ja hääletage.
OhhLihtsalt väga raske on diskuteerida sellistel teemadel inimestega, kes on 60+ aastat, ei valda riigikeelt (ehk palju infot jääb omandamata) ja ajavad jäigalt oma rida.
vanusel pole mitte mingit vahet kui küsimus puudutab inimese isiklikku rahakotti. Kusjuures rahakott võib olla isegi päris suur, aga enamik inimesi on arvamusel, et neil on õigus Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Sept 2013 04:39
]]>
Kõiki kulusid ei oleks õiglane m2 põhiselt jagada(vähemalt väiksemates majades saab teisiti).Näiteks muruniitmine,kus muidu võiks iga korter ise niita ja kulu oleks olenematta korteri suurusest kõigil ühesugune.
ennkippel, palun selgita, miks leiad, et muru niitmise kulude jaotamisel on oluline, et korter võiks niita.Olen nimelt arvamusel, et kui me ostame kahasse näiteks Sinuga paarismaja, lepime kokku omandiosa suurused (minule kuulub näiteks 2/3 ja Sinule 1/3), siis olen võtnud kohustuse katta niitmise kulud kahel korral kolmest (või õigupoolest küll igast niitmise korrast mõttelise osa 2/3).
See, kas teenus ostetakse sisse või teostatakse ise ei oma antud küsimuses mu arvates mitte mingisugust tähendust.Muidugi otstarbekam teenus sisse osta,aga tasumine korteripõhine.
Kui suur kulu on paberikulu võrreldes raamatupidamise kuluga? Kas raamatupidaja töö maht on korterite arvust päriselt (kas või ligilähedaseltki) lineaarses sõltuvuses? Kui suuremas osas korteriühistutes on vaja korteriomanike vahel ära jagada prügi, elektri, vee, gaasi ja küttekulu, siis kas raamatupidaja teeb Sinu arvates 30 korteri puhul kästitsi kandeid mitte 5 teenuse eest vaid 20 korteri eest ja 200 korteri puhul mitte 5 teenuse eest vaid 200 korteri eest ja tal on tööd selle võrra 10x rohkem?Sama ka arvetega,paberit kulub ju kõigil võrdselt.
Olen Sinuga nõus, et otseloomulikult on omanike otsustada, aga omanikud teevad selle otsuse korterit ostes. Hilisem jaotuse ümbervaatamine peaks tulenema tarbimisest: nt kui Sina soovid, et muru üle 3 cm kõrguseks ei kasvaks, aga mina ei soovi rohkem kulutada kui kohaliku omavalitsuse nõuded ette näevad, siis oleks ju õiglane ja loogiline kui Sina katad selle nö toredusliku kulutuse niita sagedamini ja mina selle osa, mis on vajalik KOV'i nõuete täitmiseks?See on ikkagi omanike enda otsustada,kuidas õiglasemalt jagada.Kui tekivad probleemid,siis viimases hädas võiks m2 põhiselt jagada.
No ilmselgelt peaks!Siis võiks m2 põhiselt jagada ka parkimiskohti,või keldripokse näiteks.3toalised(suuremate m2-tega korterid) peaksid loogiliselt siis mingi eelise saavutama-nemad ju maksavad ka rohkem.
Kui omanikud otsustavad näiteks parkimiskohad (või minu poolest kas või pööningukorrusele lisaks ehitatud korterid) müüa, siis peaks ka tulu saama iga omanik vastavalt oma tulu saamise õigusele (=omandiosa suurusele).Statistika:Postitatud Postitas Uutma — 10 Sept 2013 04:25
]]>
Ma tean... see on teooria ja ei pea tihtilugu paika, seda enam suurem majas. Ka meil on 3-toalisi, kus elavad pensionärid suisa üksi ja samas on ka terve pesakond 2-toalises.
Statistika:Postitatud Postitas Thom — 09 Sept 2013 21:54
]]>
]]>