Et kui omanikule kuulub korteri reaalosa, siis mõtteline osa on juba välja ostetud ja seda võib "hõivata" ilma igasuguste tagajärgedeta. Aga tegelikult ei saa enamasti mõttelist osa kasutada reaalosana ilma teiste korteriomanike huvisid kahjustamata ja seega ei või üldpinda lihtsalt endale krabada.
Sellepärast nimetataksegi seda mõtteliseks osaks. Maja on tervik ja kui üks omanik üritaks endale haarata reaalkasutusse oma mõttelist osa, siis oleks halvatud terve maja elu. Vaevalt et sulle meeldiks, kui sinu 1 naaber korjaks trepikojast ära 1/8 elektrijuhtmestikust, teine kraabiks maja pealt maha 1/8 katusekattest (sest tal on seda suvilas vaja) jne??? See 1/8 on juba ju ometi neil välja ostetud
Kui korterile liita osa üldpinnast, siis juhtub õige mitu asja:
- suureneb ühe korteri pind
- korteri turuväärtus suureneb liidetud pinna tõttu
- väheneb maja üldpind
- vähenevad teiste korterite mõttelised osad (ehkki nende reaalosa jäi samaks) ning suureneb suurema pinnaga korteri mõtteline osa.
- ja veel mõned positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed tagajärjed, mis sõltuvad paljuski majast, selle elanikest ja teab millest veel.
Seda juhul, kui ajad asjad õigesti ning kõik ülejäänud korteriomanikud on asjaga nõus, vormistad kõik õigesti (sh projekt, ehitusluba, kasutusluba) ning lõpuks korter ja liidetud pääninguosa kinnistatakse üheks korteriks.
Kuna sinu korteri väärtus tõuseb teiste inimeste arvelt, siis on igati normaalne, et sa tasud selle eest neile mingit tasu.
Kui teed seda ilma teiste omanike nõusolekuta, siis on tegu omavoliga. Kui omavalitsus on vähegi asjalik, siis ei anna ta sellises olukorras välja ei ehitusluba ega kasutusluba, seega elutseksid illegaalsel pinnal. Kahjustad sellega teiste omanike huve ja kui teised asja ametlikuks ajavad, siis ilmselt pead taastama endise olukorra, ehk lammutama korteri juurdeehituse ja kannad sellega rahalisi kulusid.Statistika:Postitatud Postitas britt13 — 19 Okt 2006 13:41
]]>